_page-0001.jpg)
G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis avatakse uuest aastast uus õpe: pärimusmuusik (maailmamuusik). Õppe algataja on kooli rütmimuusika õppekogukonna juht Maarja Soomre. Maarja Soomre on õppinud Viljandi kultuuriakadeemias, kust sai alguse ka suurem huvi pärimusmuusika vastu. Praegu tegutseb Maarja lisaks tööle Otsa koolis ka ansamblis Rüüt.
Kust tuli idee ja ajend luua selline õpe Otsa kooli?
Maarja Soomre: Olin 2012. aastal esimest korda etnolaagris, kuhu tuleb kokku paljude maade muusikuid ja nende käest saab vahetult õppida. Taipasin järsku suure selgusega, kui palju on muusikal meile veel pakkuda. Siis hakkaski idanema mõte, et võiks luua ka Otsa kooli võimaluse, mis ühendaks Eesti pärimusmuusika ja maailmamuusika. Viljandi kultuuriakadeemia on meie pärimusmuusika kants, Tartu Heino Elleri muusikakoolis on pärimusmuusika õpe, 2007. aastast on pärimusmuusika osakond Eesti muusika- ja teatriakadeemias, Moostes on ainulaadne rahvamuusikakool ja pärimusmuusikat õpetatakse ka mõnedes lastemuusikakoolides, kuid Tallinnas ja Põhja-Eesti piirkonnas keskastme tasemel selliseid võimalusi pole. Õpet luues vestlesin ka EMTA õppejõududega, põhjalikult Katariin Raskaga, et mis laadi õpe oleks eriti vajalik. Otsa kooli pärimusmuusika (maailmamuusika) õppekava on selles mõttes ka originaalne, et mujal maailmamuusika osa sellisel kujul sees ei ole.
Milline on selle õppe sisu ja mitu aastat õppida saab?
Pärimusmuusika (maailmamuusika) on meil kavandatud põhiõppena. Otsa koolis on praegu võimalik 3-aastane õppetsükkel neile, kes õpivad väljaspool Otsa kooli gümnaasiumis ning 4-aastane neile, kes saavad üldhariduse meie koolist. Lisaks on võimalik tulla põhiõppe ettevalmistuseks õppima ka eelõppesse, kus saab õppida nii instrumenti kui ka tugevdada solfedžo oskusi. Õppekava luues oli soov järgida teatud kindlat loogikat. Iga semester käsitleb ühe maa või piirkonna teemat läbi muusika, kultuuri ja teooria. Avasemester on Eesti pärimusmuusika päralt. Teisel semestril on kavas meie naabermaad: Läti, Leedu, Poola, Soome, Skandinaaviamaad. II kursuse I semestril läheme täiesti uude maailma, siis on õppekavas India muusika, II semestril tuleb Brasiilia muusika. Viimasel õppeaastal on esimesel poolaastal teemaks Argentiina tango ja Argentiina folkloor ning kõige viimase perioodi võtame kokku Maailmamuusika ansambliga.
Õppekavas on eriala, ansamblid, spetsiifilised noodistusstiilid, pärimusmuusika ajalugu, improvisatsioon, koosmäng, ka pärimustants, samuti muusikateoreetilised ained, nagu solfedžo, rütmimuusika teooria, arranžeerimine, rütmika ning palju valikained.
Kes tulevad kõiki neid valdkondi õpetama?
Eesti pärimusmuusika õpetajateks on Sänni Noormets, Tanel Sakrits ja mina. India muusikat annab Krista Citra Joonas, Brasiilia muusikat Martin-Eero Kõressaar, Argentiina muusikat Kaspar Uljas ja viimase, kokkuvõtliku semestri peal on Mathieu Spaeter. Lisaks on erialaõpetajatena kaasatud ka löökpillimängija Toomas Rull, kitarrist Mart Soo ja akordionist Tiit Kalluste.
Sänni Noormets on viiuldaja, õppinud Viljandi kultuuriakadeemias, ta on pärimusmuusika õpetaja VHK muusikakoolis ja tegeleb ka oma heliloominguga. Tanel Sakritsa instrument on mandoliin, ta on ansambli Mandotrio ja Mandoterror liige. Eriti see viimane on nüüd saanud väga populaarseks, see on selline natuke “raskem”, heavy stiilis ansambel. Tanel on samuti Viljandi kultuuriakadeemias õppinud, suur etnolaagrite fänn ja seal ka juhendaja olnud, väga kihvti energiaga, tiivustav ja kaasa haarav inimene.
Martin-Eero Kõressaar on kontrabassimängija, lõpetas EMTA jazzmuusika alal ning läks siis edasi õppima Hollandisse, Rotterdami Codarts kunstide ülikooli. Tema erialaks sai just Brasiilia muusika, mida ta ka meil andma hakkab. Kaspar Uljas on bandooniumimängija, õppinud meil siin Otsa koolis, siis EMTA jazziosakonnas ning lõpetanud sammuti Codartsi kooli. Ta mängis ka koos Martin-Eeroga omal ajal väga populaarses ansamblis Abraham’s Café. Tema teeb meid tuttavaks Argentiina muusikaga, õpetab Argentiina tangot, kus bandoonium on ka tähtsal kohal.
India muusika õpetaja on Krista Citra Joonas, tema instrument on bansuri, India bambusflööt. Ta on ise Indias õppinud, tal on seal ka oma õpetaja. Krista keskendub eelkõige just India klassikalisele pärimusmuusikale, avab selle maailma mõtlemist, tāla’de, raga’de sisu. Muusika on India kultuuris väga sügavalt sees, see on seal lausa omaette elamise viis.
Mathieu Spaeter on pärit Prantsusmaalt. Ta töötab praegu Otsa koolis kitarriõpetajana, aga tal on palju jagada ka maailmamuusikast. Ta on teinud koostööd erinevate maade muusikutega ja kui teised õpetajad süvenevad ühel semestril kindla maa muusikasse, siis tema võtab viimasel semestril kõik eelnevalt õpitu kokku Maailmamuusika ansamblis.
Muusikateoreetiliste ainete moodulis annab solfedžot Tõnu Laikre, rütmikat Aivar Vassiljev, arranžeerimist Martin Kuusk, rütmimuusika teooriat mina ja Mairo Marjamaa.
Tahaksin veel välja tuua, et selle õppe taga on paljuski noor generatsioon, kes läks vahepeal Eestist välja õppima ja on tulnud nüüd tagasi, et oma teadmisi jagada. Mõnda aega tagasi oli näiteks jazz sarnases olukorras – tekkisid võimalused minna välismaale õppima ja nii on seal tulnud tagasi uus põlvkond, kes on väga tugevalt arendanud jazzi ja jazziharidust.
Korraldad Otsa koolis ka pärimusmuusika laagrit “MaailmaOtsas”.
Selleks sain samuti inspiratsiooni etnolaagritest. Minu soov oli siia kokku tuua just Harjumaa noori, kes on huvitatud pärimusest või tahaksid kogeda ja end tundma õppida ka mingis muus muusikastiilis. Laager on saanud aina populaarsemaks, keskmine osalejate arv on 25–30 inimest. Minu suureks rõõmuks on mitmed tulnud ka Otsa kooli õppima. Õpitakse kuulmise järgi, lugusid õpetame mina ja Arno Tamm – mu õpingukaaslane Viljandi kultuuriakadeemiast, praegu Elleri kooli pärimusmuusika õpetaja. Osalejatest moodustame orkestri. Õpime lugude meloodia ja sõnad selgeks ja arranžeerime selle nii, et seda saaks orkestriga mängida. Osalejad on erineva mängutasemega, siis sätime nii, et igaüks saab võimetekohase partii. Meie hulgas on siiani olnud lauljad, torupilli, väikekandle, lõõtspilli ehk Teppo lõõtsa mängijad, viiuldajad, vioolamängija, kitarristid, basskitarristid, erinevate löökpillide mängijad, sealhulgas vibrafon.
Milles näed pärimusmuusiku (maailmamuusiku) õppe väljundit?
Seda maailma on väga põnev avastada. Kui õppekava kokku panime, siis mitmed õpetajad ütlesid, et tahaks lausa ise seda kõike õppida ja läbi teha! Muusikuna on tohutult arendav kogeda erinevaid muusikastiile ja mõtteviise, milles ennast leida ja saada inspiratsiooni oma muusika loomisel. Õppides maailmamuusikat saab ka paremini mõista erinevaid kultuure ja inimese olemust üldisemalt, lisaks annab see võimaluse suurendada oma kuulajaskonda ka väljaspool Eestit ning teha koostööd välisartistidega. Maailmas korraldatakse väga palju huvitavaid etnolaagreid, olen ise mitmes osalenud. Meenutades kas või Brasiilias toimunud Glomus maailmamuusika kokkusaamist: selle ala õppijaid oli 40 maalt, kellega sai koos musitseerida, see oli tõeliselt võimas kogemus. Usun, et sellist sündmust on võimalik ka meil läbi viia.
Samuti on palju võimalusi edasi õppida: Viljandi kultuuriakadeemia, EMTA pärimusmuusika osakond, juba mainitud Codartsi kool, Sibeliuse akadeemia. Keda asi väga huvitab, leiab Brasiiliast või Indiast endale õpetaja ja õppimisvõimalusi. Tahame panna seemne mulda ja vaatame, kui suureks see kasvab.