Unistused täituvad “PromFestil”!
- Kersti Inno, Klassikaraadio toimetaja
- 3 hours ago
- 8 min read
Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival ehk “PromFest” on ooperimaailmas unikaalne nähtus. Selle programmi kuuluva Klaudia Taevi laulukonkursi peapreemia võimaldab ühel (mõnikord ka mitmel) noorel ooperilauljal pääseda Eesti väikelinnas Pärnus lavale oma unelmate rollis. Selle geniaalse idee ja kogu teostuse taga nii konkursi kui lavastuse osas on “PromFesti” kirglikult pühendunud kunstiline juht Erki Pehk. 2003. aastast alguse saanud traditsioon jõudis tänavu 12. lavastuseni – ilus elutöö!
Ooperifännid teavad, et üle aasta on põhjust Pärnusse ooperisse tõtata, kuna seal toimub (ehkki vaid kahel õhtul!) alati midagi põnevat, intrigeerivat, sageli “kiiksuga“, aga mis peamine – saab muusikaelamuse ning näha värskest energiast ja nooruslikust õhinast kantud etendust noorte andekate lauljatega.Kavas on enamasti klassikalised ooperid värskes tõlgenduses, sageli eksperimentaalsed, ent mitte ka päris üle vindi keeratud. Lavastama ei ole kutsutud mitte tuntud ooperirežissööre, vaid on pakutud huvitavatele teatriinimestele võimalust katsetada muusikateatri žanris. Nõnda on siin saanud kätt proovida Linnar Priimägi, Mati Unt, Marko Matvere, Mai Murdmaa, Üllar Saaremäe, Teet Kask, Madis Nurms, Anu Lamp, Katrin Tegova, Andrus Vaarik, Jüri Nael ja tänavu Marta Aliide Jakovski. Igaühel oma nägemus tuntud ooperist. “PromFesti” partner oli juba seitsmendat korda Kaunase riiklik muusikateater. See kõneleb teatri juhtkonna usaldusest dirigent Erki Pehki ja tema ettevõtmiste vastu. Koostöö on püsinud ka vastastikusest huvist, kuna lavastus jääb Kaunase teatri mängukavva ning leedukad väärtustavad ka oma lauljate võimalust esineda Eestis.
Francesco Cilea “Adriana Lecouvreur”
Tänu 2023. aasta Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi võitja, Leedu soprani Gabrielė Bukinė julgele valikule õnnestus tänavusel festivalil 14. ja 16. septembril näha Francesco Cilea meistriteost “Adriana Lecouvreur”. Eesti publikule oli see haruldane kogemus, kuna meie muusikateatrid pole seda ooperit siiani mänginud. Küll aga on see olnud maailma suuremate ooperiteatrite ja ka Läti rahvusooperi repertuaaris.“Adriana Lecouvreur” on prantslasliku hõnguga itaalia verismi õitseajal loodud lavateos, mis annab lauljannadele suurepärase võimaluse demonstreerida oma artistlikke võimeid. Kaks naist kannavadki ooperi peamist konflikti. Muusika on imeilus, ei jää millegi poolest Puccinile alla. Miks seda siis suhteliselt harva lavastatakse? Põhjus on ilmselt üsna segases süžees. Kuidas näiteks sellest aru saada, kui prints kutsub näitlejanna oma villasse näitlejate auks korraldatavale lustlikule peole ja annab siis kutsutule oma villa võtme? Segadusi on nii suhetes, peitusemängus kui kirjades.Ooper räägib reaalselt elanud kuulsa prantsuse näitlejatari traagilisest saatusest, kus põimuvad võimumängud ja armuintriigid. Prototüübiks olnud näitlejanna Adrienne Lecouvreur oli XVIII sajandi alguses Comédie-Française’i ülipopulaarne täht Pariisis, kes reformis omal ajal näitekunsti Prantsusmaal, taandudes paatosliku näitlemise stiilist ja püüeldes loomulikuma esituse suunas. Näitlejannale sai saatuslikuks armuafäär kindral Maurice de Saxe’iga. Pärast tema ootamatut surma levis Pariisis kuulujutt, et ta olevat lahkunud rivaali käe läbi. Ooperis saadabki rivaal Adrianale “kingituseks” mürgitatud kannikeste kimbu, sellesama, mille Adriana oli varem andnud oma armastatule Mauriziole armupandiks. Adriana sureb Maurizio käte vahel ja teda jumaldava lavastaja Michonnet’ ahastuse saatel.
Vaatamata mõningasele segadusele süžees kulges Endla teatri laval hoogne ja kaasahaarav etendus – nauding nii kõrvale kui silmale. Oli tunda noore lavastaja Marta Aliide Jakovski head klappi artistidega. Nimiosas säras Leedu sopran Gabrielė Bukinė, 2023. aasta konkursi võitja, mõjudes mänguliselt veenvalt ja saades suurepäraselt hakkama ülinõudliku vokaalpartii ja koloratuuridega. Pühendunud näitlejanna, armastav naine, kaastundlik sõber, armukade rivaal – see lai emotsioonide palett väljendus suurepärase näitlemise ja kauni varjundirikka hääle kaudu. Tema armastatu Maurizio rollis oli ilusa tooniga rumeenia tenor Eisebiu Hutan. Kaasa tegi ka eelmise konkursi finalist Adrian Janus Poolast, kes kehastas ooperi ühte võtmerollidest, lavastaja Michonnet’d. Ühtlase ansamblina toetas neid Kaunase muusikateatri trupp, sealhulgas metsosopran Jovita Vaškevičiūtė teise naispeategelase Bouilloni printsessi osas. Muide, selles rollis on kuulsust kogunud ka 2019. aasta Taevi konkursi žürii esinaine Dolora Zajick. Tegelikult oli eelmise konkursiga seotud lauljad planeeritud kolme pearolli. Konkursi teise preemia laureaat, prantsuse metsosopran Marie-Andrée Bouchard-Lesieur pidi paraku loobuma printsessi osast selles projektis, kuna talle tuli Pariisi ooperist erakordselt võimas pakkumine, millest ta prantslannana ei saanud mõistagi keelduda.Kaunite ja maitsekate kostüümide ja lavakujunduse autor Madis Nurms kujundas visuaalse maailma, mis on kaudselt ajendatud 1980-ndate teledraamadest. Läbiv kujund on kullatud puur, mis sümboliseerib nii imetletud näitlejanna kui ka aristokraatide elu: külluslik ja privilegeeritud, ent samas ühiskondlike piirangutega. Madis Nurms debüteeris teatrikunstnikuna 2007. aastal Georges Bizet’ “Carmeni” edukas lavastuses ning on sestpeale olnud kõigi “PromFesti” lavastuste lava- ja kostüümikunstnik. Need produktsioonid on seega vägagi Nurmsi nägu – alati nüüdisaegsed, fantaasia- ja detailirikkad. Jalanõude disainimine (kingad, suusasaapad jm) tundub valmistavat kunstnikule erilist lõbu. Ka tänavune publik meenutas veel palju elevust tekitanud kristallkingakese proovimise aktsiooni, mis eelnes kahe aasta eest Endla teatri fuajees Massenet’ “Tuhkatriinu” etendusele. Tänavuse festivali ajal oli Pärnu keskuse galeriis Nurmsi kostüüminäitusel “Karakter” võimalik tutvuda lähemalt tema loodud rõivaste ja aksessuaaridega. Eraldi kiitust väärib orkester, mille dirigent Erki Pehk oli kärpinud 33-liikmeliseks kammerorkestriks, ent see kõlas imehästi, ülima täpsuse ja delikaatsusega lauljaid saates. Ooperietendus pakkus hulgaliselt nauditavaid hetki ning pani Pärnusse kogunenud publiku mõlema etenduse lõppedes püsti seistes aplodeerima.
Taevi konkurss – austusavaldus õpetajale
“PromFesti” keskne sündmus on Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss, mille algatas muusik ja kirjanik Toomas Kuter 1996. aastal eesmärgiga jäädvustada oma õpetaja, Pärnu legendaarse laulupedagoogi Klaudia Taevi mälestust. Samas on see ka omamoodi sümboolne kummardus kõikidele esimestele lauluõpetajatele-suunanäitajatele, kes on olemas igal lauljal.
Klaudia Taev sündis 13. aprillil 1906. aastal Kuressaares. Tallinna konservatooriumis õppis ta laulmist esimese eesti soost kutselise laulja Aino Tamme käe all, lisaks tolleaegsete Eesti parimate õpetajate juures, nagu prantslanna Varvara Malama, kes pidas oma laulustuudiot Tallinnas, aga ka kuulsa itaalia metsosoprani Armanda degli Abbati juhendusel, kelle Eesti kultuuriministeerium kutsus kohalikke lauljaid õpetama. Kahjuks jäi Taevi lauljatee lühikeseks: kaotanud haiguse tagajärjel hääle, pühendus ta teiste õpetamisele.Teise maailmasõja ajal siirdus Taev tollaste kunstiansamblite koosseisus Jaroslavli, kus ta oli Eesti kooride hääleseadja, alustades samal ajal tööd solistidega. Jaroslavli päevil võtsid temalt soololaulu tunde ka bariton Georg Ots ja tenor Viktor Gurjev. 1940. aastate lõpus tuli Taev Pärnusse ning jäi õpetaja-hääleseadjana alatiselt seotuks selle linna muusikaeluga. Tema elutööd on Pärnu linn väärtustanud aukodaniku tiitliga.Taevi õpilaste arv, kes said temalt hea vokaalse baasi ja lauluarmastuse, ulatub sadadesse. Näiteks suundusid Estonia teatrisse tööle tema õpilastena alustanud Urve Tauts, Eve Neem, Marvi Taggo, Kai Parmas, Hans Miilberg, Tiina Palmer, Ain Orav, Vladislav Horuženko, Vanemuises laulsid Silvia Vestmann ja Ivi Ervin, laulutunde võtsid Taevilt teiste seas Toomas Kuter, Malle Raid, Asta Vihandi, Elsa Maasik, Endel Simmermann, Peeter Kaljumäe, Varvara Jerilova, Endla Murd.1996. aasta aprillis, kui möödus 90 aastat Klaudia Taevi sünnist, sai Pärnus teoks esimene temanimeline rahvusvaheline noorte lauljate konkurss. 2001. aastast on konkursi kunstiline juht Erki Pehk. Tol aastal toimunud teise konkursi võitis andekas ja võluv sopran Anna Samuil, kes mainis, et tema unistuste roll on Gilda. Nii sündiski vahva idee hakata konkursi võitjatele tegema ooperilavastusi, esimene neist 2003. aastal Verdi “Rigoletto“. Samuil on praegu Berliini riigiooperi solist ja hinnatud pedagoog, aga Gildat polegi ta hiljem enam laulnud, kuna hääl muutus dramaatilisemaks. 20 aastat hiljem oli ta Pärnus konkursi žüriis.
2003. aastast on Pärnu rahvusvahelist ooperimuusika festivali koos ooperietenduse ja konkursiga korraldatud üle aasta ning toodud Pärnusse arvukalt noori andekaid ooperilauljaid üle terve maailma, ahvatluseks silme ees selle konkursi peaauhind – võimalus täita oma unistus ja valida ooperiroll, mida ta soovib esitada järgmisel festivalil.
XIV Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss
Tänaseks on Eesti kõige pikema traditsiooniga rahvusvaheline lauljate võistlus kasvanud suureks rahvusvaheliseks kultuurisündmuseks. XIV Klaudia Taevi konkursi avavoorus osales 185 lauljat 29 riigist. Pärnusse teise vooru kutsuti neist 36, teiste hulgas ka kolm eesti lauljat. Mõnele sai takistuseks viisa, mõnele haigestumine, nõnda astus 15. septembril žürii ette 30 lauljat 15 riigist. Enim osalejaid oli Lõuna-Koreast, Hiinast ja Ukrainast, lisaks USAst, Taist, Saksamaalt, Šveitsist, Rumeeniast, Armeeniast, Poolast, Lätist, Leedust, Rootsist ja Soomest. Paraku tähtede seis ei soosinud eesti lauljaid, kes ei suutnud sel päeval nende käsutusse antud üheksa minuti jooksul näidata oma tõelist annet ja võimeid ega pääsenud teisest voorust edasi. Muidugi kurvastas see väga kõiki pöidlahoidjaid, aga konkurss on konkurss – siin hinnatakse hetkeseisu. Kuuldavasti peetakse Taevi konkurssi keskmisest konkursist raskemaks. Siin on viis erineva suunitlusega vooru. Kammermuusika voorus tuleb kõigil laulda Schuberti “Ave Mariat”. Võimalik on valida ka eesti kaunimatest kammerlauludest, mis on noorte lauljate jaoks välja otsinud eesti kammerlaulja Tiiu Levald. Heameel on sellest, et nõnda saavad nii noored lauljad kogu maailmast kui žürii tutvuda ka eesti lauludega. Žürii hinnangul oli tänavune tase väga kõrge ja konkurents äärmiselt tihe. Kuulda sai isikupäraseid kauneid hääli, sügavalt läbi tunnetatud musitseerimist. Bukletist võis lugeda, et paljudel olid selja taga mitmed konkursivõidud ja esinemised kuulsates saalides. Kuidas küll sättida paremusjärjestusse nii palju häid vokaliste?! Selleks on kutsutud Taevi konkursi žüriisse ooperimaailma tunnustatud eksperdid: lauljad, pedagoogid, dirigendid, ooperiteatrite ja agentuuride esindajad. Kui žürii on olnud valdavalt maskuliinne, siis on selle tööd kutsutud juhtima maailmakuulsad diivad, nagu Vesselina Kasarova, Barbara Hendricks, Edda Moser, Dolora Zajick, Karan Armstrong-Friedrich, Teresa Zylis-Gara, Ileana Cotrubas, Luana DeVol, Cynthia Makris, Ingrid Kremling ja Irina Arhipova. Enamik neist on festivali ajal andnud ka meistrikursusi ja mõned ka kontserte. Tänavu juhtis žüriid maailma üks hiilgavamaid dramaatilisi sopraneid Maria Guleghina, keda publik on tervitanud ovatsioonidega paljudes juhtivates ooperiteatrites. Eriti kõrgelt on hinnatud tema nimirollid Puccini ooperites “Tosca” ja “Turandot”. Tema karjäär ooperimaailmas on olnud tormiline. 1991. aastal debüüt New Yorgi Metropolitan Operas – laval, kuhu ta on hiljem naasnud enam kui 150 korral – ning samal aastal ka Viini riigiooperis. 1995. aastal debüteeris ta Londoni Covent Gardeni kuninglikus ooperimajas Fedorana koos Plácido Domingoga. 1996. aastal tegi ta sensatsioonilise debüüdi Verona Arenal Abigaille’ina ooperis “Nabucco”. Järgmisel aastal jõudis ta Pariisi rahvusooperisse, kus debüteeris “Tosca” nimiosas. Tänavusel “PromFestil” andis koostöös Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga ukraina-armeenia juurtega, nüüd Luksemburgi kodakondsusega Maria Guleghina vaimustava kontserdi koos pianist Ivari Iljaga, meistrikursusi EMTAs ja kohtus Pärnus publikuga.Guleghina ütles, et teda on 40 aastat laval ja ooperimaailmas hoidnud armastus ja pühendumus ning tõdes, et see aeg, mil tema siinsel konkursil osalevate noorte kombel oma lauljakarjääri alustas ja maailmalavadele jõudis, on läinud ülikiiresti. Loomulikult on konkursivõit igale noorele lauljale oluline, aga kui tema ei võitnud, andis see talle motivatsiooni veel rohkem endaga tööd teha. Sama mõtteviisi soovitas ta noortelegi: muudkui edasi püüelda. “Laulge lihtsalt kogu südamest. Ärge unistage kuulsusest ja staatusest, vaid töötage selle nimel, et laulda nii, nagu keegi enne teid pole laulnud. Püüdke olla parimad mõnes kindlas ooperirollis,” pani Guleghina noortele südamele.
Taevi konkursile on aastate jooksul olnud omane soe ja noori lauljaid toetav õhkkond. Samuti saavad lauljad žürii liikmetelt tagasisidet. Tänavu andsid noortele tagasisidet lisaks Maria Guleghinale veel žürii liikmed Tamás Bátor (Müpa Budapest), Jérôme Gay (Prantsusmaa ooperiühendus Genération Opéra), Plamen Kartaloff (Sofia rahvusooper), Florian Köfler (La Monnaie kuninglik teater), Suvi Leinonen (Tampere ooper), Helen Lepalaan (RO Estonia), Dominik Licht (Taani kuninglik ooper) ja Erki Pehk.
Üldiselt olid konkursil kõik hääleliigid väärikalt esindatud. Veel poolfinaalis köitsid kuulajaid teiste seas lausa kolme bassi ja kahe bass-baritoni etteasted. Finaalis võidutsesid aga sopranid. Võimaluse laulda 19. septembril Pärnu kontserdimajas finaalkontserdil said kuus lauljat: Vlada Koieva ja Oleksandra Diachenko Ukrainast, Arpi Sinanyan Armeeniast, Jongwoo Hong Lõuna-Koreast, Emma Kajander Soomest ja Duangamorn Fu Taist. Koos Pärnu Linnaorkestriga esitas igaüks kaks tuntud ooperiaariat festivali kunstilise juhi Erki Pehki juhatusel. Konkursi esimese preemia pälvis Vlada Koieva, teise Arpi Sinanyan ja kolmanda Emma Kajander. Publiku lemmiku auhinnaga pärjati Duangamorn Fu, kes ühtlasi sai preemia ka Schuberti “Ave Maria” parima esituse eest. Kõik auhinnatud on sopranid, igaüks oma tugevuse, potentsiaali ja võluga. Preemia eesti helilooja kammerlaulu parima esituse eest sai Yevhenii Dunduk (Ukraina). Ühtlasi valiti konkursil parim pianist – Lelde Tīrele Läti muusikaakadeemiast.
Konkursi peapreemia on osalemine järgmise, 2027. aasta “PromFesti” ooperiproduktsiooni peaosas. See on olnud paljudele noortele lauljatele hüppelauaks mainekatesse ooperimajadesse üle maailma. Meenutagem, et siit on tuule tiibadesse saanud paljud andekad noored, kes on pärast osalemist konkursil Pärnus teinud märkimisväärset karjääri. Lisaks Anna Samuilile näiteks Oksana Volkova ja Juri Samoilov New Yorgi Metropolitan Operas, Anna Denisova La Scalas, Asmik Grigoryan on valitud mitmel korral aasta parimaks ooperilauljaks (2019, 2022, 2023), Angelina Švatška on Ukraina rahvusooperi solist, Ji-Min Park on Lõuna-Korea esitenor, Huilig Zhu on Shanghai ooperi esilaulja, kümmekonna konkursi võitja Abigail Levis jätkab karjääri USAs jne. “PromFesti” sõprade ring üha laieneb nii lauljate kui vaimustunud kuulajate hulgas.
Kunstiline juht Erki Pehk on imetlusväärse visadusega järginud festivali eesmärki – avastada uusi andekaid ooperilauljaid ning populariseerida ooperikunsti noorema põlvkonna seas. Pärnus on tema tööd märgatud: “PromFesti” avaõhtul, pärast Cilea ooperi “Adriana Lecouvreu” õnnestunud esiettekannet anti Erki Pehkile üle Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind pühendunud ja aastatepikkuse töö eest Eesti muusikaelu edendamisel ja kohaliku kultuurielu rikastamisel.
