Tallinna muusika- ja balletikool – teekond uue koolini


Tallinna muusika- ja balletikool 2021 aasta mais. Foto Rene Jakobson

Pikk protsess Tallinna muusikakeskkooli, G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja Tallinna balletikooli ühendamisest on nüüd jõudmas lõpusirgele. Kulus üle 20 aasta, kuni kooli osas ühisele nõule ja jõule saadi. Selle aja jooksul vaheldusid krundid ja toimusid mitmed arhitektuurikonkursid. Kooli lõplik asukoht jäi pidama Pärnu mnt 59 asuvale krundile, kohe Pärnu maantee ja Liivalaia tänava ristmiku juurde. Praeguse õppehoone projekti autor on mainekas Austria arhitekt Thomas Pucher, kes võitis 2011. aastal toimunud arhitektuurivõistluse. Tallinna muusika- ja balletikoolist tuleb kaasaegseid õppevõimalusi pakkuv kool, kus on lisaks klassi- ja harjutusruumidele mitu saali, õpilaskodu, stuudio, ujula ja kaunilt haljastatud sisehoov. Kooli rajama asudes oli direktor Eero Raun. Valmivale õppeasutusele otsiti direktorit konkursiga, 14 kandidaadi hulgast valiti Tallinna muusikakeskkooli pikaaegne direktor Timo Steiner. Õppetöö algab järgmise aasta 1. septembrist.

Mõtteid, ootus ja lootusi uuest ühendkoolist jagavad haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin, Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli õpetaja Lembi Mets ning TMKK ja Otsa kooli õpilased.


ROBERT LIPPIN

Tallinna muusika- ja balletikooli direktori valimiskomisjoni esimees, haridus ja teadusministeeriumi asekantsler


Milliseid visioone ja mõtteid uuest koolist esitasid direktori ametisse kandideerijad?

Kõik kandidaadid olid oma visiooni ja kooli ülesehitamise plaanid läbi mõelnud. Eri voorudes kompas komisjon neid mõtteid erinevate nurkade alt ja erinevas formaadis – kirjalikult, videona, vestluses. Kandidaatide visioon keskendus muusika- ja tantsuhariduse kvaliteedile ja sidususele. Väga olulisel kohal oli vaade ühtse meeskonna kujundamisele ja juhtimisele. Aga kandidaadid avasid komisjonile ka oma mõtteid selle kohta, kuidas nad plaanivad kaasa aidata muusika ja balleti valdkonna õppe arengule, erinevate erialade õppe lõimimisele ja koostööle. Samuti arutleti õppekavade arendamise ja lõpetajate karjäärivalikute teemal.

Kõik vestlusvoorus osalenud kandidaadid nägid uue kooli käivitamises suurepärast võimalust Eesti muusika- ja tantsuhariduse tulevikku vaatavaks arenguks. Esile toodi võimalus luua õppijate arenguks parim õppekeskkond.


Millisena haridus- ja teadusministeerium näeb Tallinna muusika- ja balletikooli, Eesti haridusmaastikul täiesti uudse sümbiooskooli ülesehitust ja arengut?

Ühelt poolt senise professionaalse hariduse kõrgel tasemel jätkumist ja tugevat panust Eesti kultuuri. Teisalt uute tingimuste parimat kasutamist muusika- ja tantsukultuuri arenguks. Otsivat vaimu eri valdkondade vahel, põnevaid ja mõtestatud koostöid nii kooliajal kui hilisemas kunstnikuelus. Ja et kool oleks nähtav ja teada nii Eestis kui laiemalt.


Kuidas ja mis osas paranevad uues koolis muusika ja balletiõpilaste õppetingimused?

Balletiõpilastele tuleb kuus sobiva suuruse ja kõrgusega saali, samuti õppelava, mis võimaldab vajadusel teha ka etendusi. Muusikaõppe jaoks rajatakse unikaalne salvestusvõimalusega saalide kompleks (suur saal, kaks kammersaali, blackbox saal rütmimuusikale, kaks saal-auditooriumi), kus saab korraldada kontserte, konkursse, suvelaagreid ja muid koolile olulisi sündmusi.

Erineva suurusega õppeklassid ehitatakse ruum-ruumis põhimõttel, et ruumid läbi ei kostaks. Õppeklassidele lisandub 38 harjutusklassi.

Lisaks tuleb majja kahe foonikaga salvestusstuudio, pillide parandus ja klaverimeistritöökoda. Soetatakse uusi pille ning heli- ja valgustehnikat.

Nii balleti- kui muusikaõpilased saavad majutuda samas majas 75-kohalises õpilaskodus. Koolile ehitatakse ka ujula ja pilatese treeningruum.


Mille poolest paistis silma kooli direktoriks valituks Timo Steineri visioon ja kooli ülesehitamise plaan?

Timo paistis silma selge visiooniga kooli arenguvõimalustest. Komisjon tõstis esile tema vaateid muusika- ja tantsuhariduse sidususele ja erinevate koolitüüpide õppekavade koostöisele arendusele uueks tervikuks. Lisaks eristus ta ka ühtse meeskonna kujundamise klaari kontseptsiooniga ja julgusega kohe täiskäigul selle kõigega tööle asuda. Samuti on ta väga hästi kursis valmiva koolimaja ehitamist puudutava temaatikaga.

Foto Rene Jakobson

IVARI ILJA

EMTA rektor, Tallinna muusika- ja balletikooli direktori valimiskomisjoni liige


Millised ootused ja lootused on Eesti muusika- ja teatriakadeemial seoses uue ühendkooliga? Akadeemia lootused ja ootused uuele ühendkoolile on lahutamatult seotud ootuste ja lootustega, mis meil on seoses Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga, sest professionaalne muusikaharidus on tervik, kus kõik selle erinevad etapid peavad olema selgete eesmärkidega ja toimima kõrgel professionaalsel tasemel. Lihtsalt öeldes ootab akadeemia rohkem ja parema ettevalmistusega tudengeid, sest sellest sõltub otsustaval määral akadeemia, aga ka kogu meie muusikakultuuri tulevik.