Oh ajad, oh kombed! TMKK aastatel 1961–1991

Eelmised osad:

Muusika nr 8/9 2021

Muusika nr 10 2021


Klaveriosakond

Ell Saviauk koos õpilase Indrek Lauluga. FOTO TMKK ARHIIVIST

Algaastatel võttis klaveriosakonna juhatamise enda kanda Ruuta Taras, kes nägi suurt vaeva I klassi komplekteerimisega. Tuli käia üldhariduskoolides ja kuulata läbi palju lapsi, et neid, kellel eeldusi paistis olevat, vastuvõtukatsetele kutsuda. Iklassiga hakkasid 1961. aastal tööle Ruuta Taras, Ell Saviauk, Maie Aasa, Helju Agur ja Linda Tamberg. Kuna klasse oli vähevõitu, siis tuli tunde anda klaverite laenutuspunktis, 22. keskkoolis ja sageli ka kodus.

1968. aasta talvel toimus TRK klaverikateedri osavõtul talviste arvestuste põhjal õppejõudude ja TMKK õpetajate ühine arutelu. Senist sagedaste arvestustega töömeetodit ei peetud otstarbekaks. Soovitati hoiduda liiga raskest repertuaarist esituse parema taseme huvides ning korraldada iga nädal õpilasõhtuid. Juhiti samuti tähelepanu õpetajate pideva enesetäiendamise vajadusele. Algas uute otsingute aeg, mis jätkus juba Kivimäe uutes hoonetes. Hakati korraldama regulaarseid kohtumisi ja konkursse Tallinna ja Tartu muusikakoolidega. 1970. aastal oli see esmakordselt TMKK korraldada – kavas olid Beethoveni sonaadid. Esimese TMKK õpilasena sai laiemale avalikkusele tuntuks Rein Rannap (õppejõud Virve Lippus), kes juba VII klassi õpilasena jõudis 1968. aastal vabariiklikul pianistide konkursil lõppvooru. Sama edukas oli ta ka Vilniuses toimunud Čiurlionise-nimelisel konkursil. Nii läks lahti TMKK klaveriõpilaste osavõtt vabariiklikest, vabariikidevahelistest ja rahvusvaheliste st konkurssidest.

Eriti suureks stiimuliks oma võimete arendamisel kujunesid, nii nagu keelpillimängijatele, ka noorte pianistide rahvusvahelised konkursid Tšehhis alates 1971. aastast. Vestluses Ivi Tiviku ja kohaliku ajakirja Hudebni Nastroje peatoimetaja Václav Korbeliga selgus, et samalaadne konkurss kui viiuldajatel toimub ka pianistidele – Ústí nad Labemis. Miks siis mitte minna! Tööd kroonis edu ja paljud neist osavõtjatest tulid koju esikohaga: Kalle Randalu, Margus Bubert, Rein Mets, Piret Hurt, Pille Lani ja Martti Raide. Neist absoluutseteks võitjateks osutusid Kalle Randalu ja Rein Mets. 1991. aastaks oli käidud pianistidega Tšehhis 18 korda, kokku oli osavõtjaid 39 õpilast IV–IX klassini. Peale eespool nimetatute saavutasid koolist võrsunud õpilastest konservatooriumi tudengitena silmapaistvaid tulemusi Ivari Ilja, Peep Lassmann, Toivo Nahkur, Lauri Väinmaa, Lembit Orgse, Anto Pett ja Heli Taar (Aasmaa).

TMKK klaveriõpetajate raudvaraks olid varasematel aastatel Ell Saviauk, Maigi Pakri, Tiina Kurik, Helju Agur, Ülle Sisa, Eve Paju, Helle Jantson, Mai Katsuba, Ene Metsjärv, Viive Pajuri, Kersti Palm, Ira Floss ja Kersti Sumera. TMKK algusaastatest alates oli klaveriosakonnas kaks tugisammast: noorema astme osakonnajuhataja Ruuta Taras ja vanema astme juhataja Ell Saviauk. Ell Saviauk oli 30 tööaastast pool aega selles töös ja tegi seda targalt ja tasakaalukalt. Kuna Ell Saviauk töötas algul ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1957–1972) kontsertmeistrina, pedagoogilise praktika juhendaja ja üldklaveri õppejõuna.

TRK ettepanekul anti talle 1986. aastal ENSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Ell Saviauk oli sageli žüriides Eestis, Soomes ja Tšehhoslovakkias (sealhulgas 1974. aastal Ústí nad Labemi konkursil). Aastatel 1991 - 1997 oli Ell Saviauk õppejõud Soomes. Ell Saviauk on ka Eesti Klaveriõpetajate Ühingu auliige. Ell Saviaugu õpilaste hulka kuuluvad Indrek Laul, Martti Raide, Kristiina Rokaševitš Pille Saar, Ene Nael, Reinut Tepp, Rasmus Andreas Raide jpt.

Ruuta Tarast on väga ilmekalt iseloomustanud tema õpilane Jaan Vaidla: “Koidukiirtes säravana tulla, päeva läbi päikesega võidu pilvealust ilma valgustada ja loojangut ära ootamata lahkuda – nii võiks Ruuta Tarase õpetajaks olemise aega mõne sõnaga iseloomustada. Kohusetundlikuna – pigem kunsti kui koolikorra suhtes, pigem muusika kui paberite asjus – hoidis ta oma õpilasi pikki aastaid klaverimängu kütkes neid oma tarkusega toites ja inspiratsiooniga innustades. Kella vaatamine ei kuulunud tema lemmiktegevuse hulka. Küll aga võime meenutada põnevaid üksteisele ettemängimisi, asjalikke ja muhedaid vestlusi, lugeda sihikindlust ilmutava käekirjaga täidetud päevikulehekülgedelt nii ainukordselt tabavaid kui igikestvalt üldistavaid nõuandeid.” (“Tallinna Muusikakeskkool 1961–1991”). Selline on ta praegugi Siimu talus. Ruuta Tarase õpilased on Ivo Sillamaa, Annika Tõnuri, Lauri Väinmaa, Eero Läte, Meeli Ots, Jaan Vaidla jpt.


Koorielu ja koorijuhtimise osakond


1968. aastal sai Tallinna muusikakeskkooli direktoriks Endel Loitme. Tema määramisel direktoriks oli oluline veel see, et TMKK vajas koorijuhte. Koorijuhtimise osakond oli küll loodud, kuid õppureid oli alates VIII klassist siiski vähevõitu, kuna vastu võeti lastemuusikakoolist tulnuid ja sageli tuli leppida teistelt erialadelt üle tulnutega.

TMKK esimesel kolmel aastal õpetasid koorijuhtimist TRK vastava kateedri õppejõud. 1964. aastal alustasid tööd koolis põhikohaga Eda Kõrgemägi ja Reet Ratassepp. 1968. aastal tulid juurde õpetajatena Endel Loitme ja Harri Ilja.

Pidevalt on koolis tegutsenud lastekoorid, poistekoor, naiskoor ja kammerkoor. Esimesed vastutusrikkad esinemised olid 1969. aasta üldlaulupeol, kus võistulaulmiselt toodi kolm esikohta: poistekoor (õp Elsa Rikandi) ja kaks lastekoori (õp Eda Kõrgemägi ja Reet Ratassepp).

Väärib meenutamist, et kolmel korral kutsuti kooli koore esinema Venemaale Obninskisse. 1972. aasta koolinoorte laulupeo võistulaulmiselt tõid kooli neli koori taas koju auhinnalised kohad.

Erilise hoolega valmistuti 1980. aasta üldlaulupeoks. “Kammerkooripisik” on koolis elanud juba 10 aastat, sellega nakatas õpilasi Tõnu Kaljuste, kes esmakordselt organiseeris koolis kammerkoori. Kuid veel suurema ja mõjusama “pisiku” tõi TMKKsse tema isa, prof Heino Kaljuste 1965. aastal. Selleks oli JO-LE-MI relatiivse noodilugemise (nn Zoltán Kodály) süsteem, mis oli suureks toeks kooli algklasside solfedžoõpetajatele Maire Toomile, Eda ja Raivo Kõrgemäele ning Reet Ratassepale.

Heino Kaljuste ja Tõnu Kaljuste kontserdireisilt naasmas. FOTO ETMMi KOGUST

Asi algas nii. 1964. aastal toimus Ungaris rahvusvaheline ISME (International Society for Musical Education Toim.) konverents. Eestist said sinna minna koorijuhid Aksel Pajupuu, Kuno Areng, Uno Järvela, Venno Laul, Heino Kaljuste, Valve Tigane ja Riho Päts. “Abikaasa Lia mäletab, kuidas Heino konverentsilt saabununa juba ukselävel viskas portfelli käest ja enne kui jõudis tervitada, hüüdis tormiliselt: “Nüüd ma tean, mida tuleb teha!” (Heino Kaljuste, “Kestev elu”). Heino Kaljuste lõi ka uued silpnimetused JO-LE-MI ja uued rütmisilbid.

Eda ja Raivo Kõrgemägi, tollased TMKK õpetajad: “1965. aastal alustasime TMKKs solfedžo õpetamist relatiivse JO-LE-MI meetodi järgi. Et uus meetod oli meile alles verivärske, suhtusime sellesse teatud eelarvamuse ja kõhklustega. Pealegi teadsime, et iga uus asi, o