Mina ja muusika, muusika ja mina. K-pop kui maailma popmuusika eeskuju

K-popi tippansambel BTS Billboardi auhinnal. YOUTUBE KUVATÕMMIS

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldatud esseekonkursi ajakirja Muusika eriauhind.

Oma lühikese elu jooksul olen kuulanud mitmeid erinevaid artiste, kellest enamiku moodustavad popartistid. Lääne popmuusikute kaudu olengi lõpuks jõudnud oma tänapäevase muusikamaitseni – Korea popmuusikani või lühidalt K-popini. Olles kuulanud erinevaid maailmakuulsaid lääneartiste kui ka Lõuna-Korea kuulsuseid, iidoleid, võin väita, et popmuusikamaailma tippklassiks võib pidada just Lõuna-Korea artiste, kellest võiksid võtta ka eeskuju teiste riikide muusikud.

Lõuna-Korea popmuusikute “loomisprotsess” on väga erinev teiste riikide artistidest, mistõttu on võibolla kõige otstarbekam just sellest alustada. Artistid Lõuna-Koreas tavaliselt alustavad oma teekonda otsides plaadifirmat, kes on nõus neid enda alla võtma. Kõigepealt tuleb selleks läbida esinemisproov, mis hindab esineja võimekust kas siis laulmises, räppimises või tantsimises. Peale seda algab treening, mis võib kesta kuni mitmeid aastaid enne kui saadakse lõpuks debüteerida kas sooloartisti või grupina. See protsess on aga võistluslik, mis tähendab, et paremad jäävad püsima, halvemad saadetakse minema. Sel ajal läbivad õpilased vokaaltreeninguid, tantsuõpetusi, räpikoolitusi, tihti ka näitlemisõpetusi. Siinkohal tuleb silmas pidada, et tegemist on üldjuhul noortega vanuses kuni 20. aastat, mis tähendab, et nad peavad samal ajal koolis käima. Need, kes suudavad treeningprotsessi läbida ja debüteerivad, peavad aga läbima järgmise katsekivi, milleks on populaarsuse kogumine, ilma milleta ei saa nad püsima jääda. Siin punktis lagunevadki ja lõpetavad tegevuse paljud grupid ning sooloartistid. Neid, kes aga saavutavad mingil määral populaarsuse, ootab ees osavõtmine erinevatest intervjuudest ja meelelahutuslikest saadetest. Täiendavalt hakkavad iidolid ka ise videoid filmima, mis laetakse oma YouTube’i kanalile, ning ollakse aktiivsed ka teistes sotsiaalmeediakanalites nagu Twitter, Instagram ja TikTok. Kõige selle eesmärk on populaarsuse kogumine ja hoidmine. Sellise pika ja raske elimineerimisprotsessi läbinud muusikud saavad olla ainult andekad isikud, kelle võimekus on veelgi arendatud karmide treeningkavade läbimisega. Kui nüüd võrrelda sellist “loomisprotsessi” teiste riikidega, sealhulgas Eestiga, siis ilmneb, kuidas teised riigid Lõuna-Koreast maas on.

Kõik eelnevalt mainitud hoomab loomingulist ja kunstilist osa, kuid väga oluline on ka iidolite füüsiline vorm, mistõttu peavad nad pidevalt oma keha treenima. Peamine põhjus, miks füüsiline vorm on oluline, on ideaalvälimuse saavutamine. Välimus mängib maailmas, kuid eriti Koreas, suurt rolli kuulsuse saavutamise protsessis, mistõttu läbitakse tihti ka erinevaid iluoperatsioone, et vastata ühiskonna ilustandarditele. Siinkohal on oluline ka stiilne riietus ja välimuse korrashoid. Meik on tavaline nii mees- kui ka naisartistidel ning tihti on meesartistid lääne tõekspidamiste kohaselt feminiinsema stiiliga. Lisaks välimusele, peavad iidolid suutma oma kontsertide ajal mitte ainult laulda, vaid ka tantsida. K-pop koreograafia aga tihti on küllaltki energiline, mis kombineeritud laulmise ning erinevate fännide interaktsioonidega vajab tohutult vastupidavust.

See kõik aga mõjub rängalt iidolite vaimsele tervisele, viies muuhulgas depressioonini ja alaväärsusprobleemideni. Lõuna-Koread võib küll pidada tippesinejate loojaks, sealsed uustulnukad ju praktiliselt hingavad muusikat treeningperioodil, kuid selle ekstreemsuse tume külg on liiga ohtlik, et sellist süsteemi teistes riikides võrdväärselt rakendada. Keegi ei soovi piinelda vaimse tervise probleemide all, seega tuleks esialgu välja mõelda kergem versioon Lõuna-Korea “loomisprotsessist”, mis oleks tõhusam praegusest süsteemist. Alustuseks tuleks läbi viia erinevaid esinemisproove, et leida parimatest parimad, peale mida tuleks alustada sarnase treeningperioodiga, millal õpetatakse nii tantsimist, laulmist kui ka esinemist. Selle kõrvalt tuleks tegeleda ka nende välimuse korrastamisega ja stiililoomisega. Lõpuks need, kes selle protsessi läbivad, saavad debüteerida kas sooloartisti või grupina. Siinkohal tuleks eelistada pigem nooremaid talente, sest nende välimus on tihti meelepärasem suuremale kuulajas- ja vaatajaskonnale. Sellise süsteemi lõpptulemuseks oleksid võimekad kuulsused, kes suudaksid nii tantsida, laulda kui ka näidelda. On ju põhjus, miks Lõuna-Korea kuulsuseid kutsutakse iidoliteks: nad peavad oskama kõike, mis on seotud meelelahutusliku maailmaga, ning olema selle kõige jaoks ka piisavalt hea välimusega.