Mina ja muusika, muusika ja mina


FOTO MUSICA-ONLINE-BBVA

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldatud esseekonkursi ajakirja Muusika eriauhind ja EMTA muusikapedagoogika eripreemia "uute ja põnevate ideede eest muusikaõpetuseks koolides".


Muusika on üks osa meie argipäeva elust. Me kuuleme seda igal pool: raadiost, televiisorist, tänaval, telefonist. Sellel on ka erinevad rollid ja mõjud meie jaoks, olgu see siis abistav, rahustav või mõtlemapanev. Muusika mõjutab igas vanuses inimesi. Väga oluline on muusika just noortele inimestele - enda tundma õppimiseks, nautimiseks, pidutsemiseks, inimestega ühendumiseks. Aga kuidas noored võtavad osa muusikast ning mis on nende ootused selles osas?

Noored inimesed on väga aktiivsed muusika tarbijad. Nad kuulevad seda sotsiaalmeedias ringi käies, pidudel olles, kuulavad ise mingisugustest muusikaäppides ja -programmidest. Nende muusikamaitse on üldiselt laiahaardeline, meeldib muusika peaaegu igast žanrist. Ometi on neil omadki ootused muusikamaailmas. Enamasti oodatakse ikka ja jälle midagi uut, midagi, mis mürtsuks ning oleks kaasahaarav. Midagi uut on arusaadav, tänapäeva ühiskonnas kõik asjad muutuvad suure kiirusega, tihti muutuvad trendid, vaja on midagi uut, et kindel sära ja huvi ära ei kaoks. Aga alati ei pruugita oodata midagi uut, vahel oodatakse millegi vana tagasitulekut, midagi nostalgilist lapsepõlvest näiteks. Tihtilugu teatud noorte arvates ei saagi nad seda tühimikku täidetud, mis muusikamaailmas nende arvates puudu on ning hakkavad ise seda looma. Sealt ka tuleb omapärane ootus, et ehk saab noor ise ka muusikaelus midagi korda saata, kuidagi jätta oma nimi ajalukku. Mõni ka vahel seda saavutabki. Osadest saavad muusika tegijad, sealt omakorda tekivad vahendajad ning ülejäänud on siis tarbijad, kes vähemalgi määral muusikaga kokku puutuvad.

Kuidas mina olen muusikamaailmas sees? Suuremalt jaolt ikka kui aktiivne tarbija, kõik mis tuleb, seda tavaliselt kuulan. Olles uudishimulik ja avastada tahtev noor, olen ka ise proovinud muusikat luua, seda küll ainult oma isiklikuks tarbeks mitte kuskil avaldamiseks. Kas ta nüüd ka kuulatav muusika tuli, see on iseasi küsimus, aga helide kooslus, mingi kindel rütm ja meloodia ta igal juhul oli. Igaüks peaks ikkagi oma liistude juurde jääma, seega muusika tegemisega pole vaja nii väga tegeleda. Muusika on siiski aidanud minu loometööd arendada. Kuulates muusikat, neid erinevaid helisid, tekivad tihti erinevad pildid silme ette, voolavad mööda nagu tasane või vahel hoopis tormine jõgi. Tuleb mõnest pildist kinni haarata ning see läbi värvide ja kujundite kunstiks teha, seda siis kas mõne joonistuse või maali näol. Mõne kindla lauluga tekib tunne nagu oleks teatrilaval mingi vinget lavastust ette mängimas. Nendel hetkedel saab minust näitleja, mu toast suur lava ja mööblist seal sees minu austatud publik. Muusika aitab ka mul minu enda maailma luua, koha, kus tunnen ennast iseendana ja kaitstuna. Muusikast saab minu maailm ja mina elan selles.

Kui mõtlema hakata siis muusika on suurepärane viis oma hingehädade lahenduseks. See aitab ka arendada mõtlemist, loovust, annab midagi head elus. Läbi laulude saab õppida maailma, inimeste, looduse või iseenda kohta. Silmaring laieneb, tutvudes teiste maade muusikaga ja nende tegijatega. Aga iseseisvalt ei oska me nii väga otsida, mida võiks muusikast õppida ja teada. Koolitundides õpime me vanadelt klassikutelt, muusikakoolis ilmselt midagi veel juurde ja täpsemalt. Kui midagi konkreetset õppida, tuleks selleks eratunde võtta või siiski ise õppida. Üritusi, kus võiks midagi külge jääda muusika kohta on kas teatud valdkonnas vähe, ligipääsvatus üritustele piiratud või ei ärata piisavalt huvi, et kohale minna. Koolimajadesse ka kõik muusikaüritused ja -tutvusted siiski tulema ei hakka, pole aega, raha ega võimalusi selleks alati. Oleks vaja midagi välja mõelda, mis oleks hea lahendus paremaks õpetamiseks. Neid on jällegi mitmeid.


Esimene mõte, mis pähe hakkab on see, et kindlasti tuleks koolitundides midagi korraldada. Vanad klassikud on küll head, aga tuleks veel rohkem ka tänapäevasemaid elemente, muusikat, nende stiile ja vorme sisse tuua. Mulle kui õpilasena jääb mulje nagu me süveneks ainult vanematele asjadele, mitte uuematele, kuidagi kiiresti vuhisevad uued teemad mööda. Teine idee on luua mingisugune veebikeskkond, mis oleks lõbus, interaktiivne ja kaasahaarav. Kus oleksid uuemad muusikastiilid, maailmade muusikad, mõned uuemad nimed lauljate, laulukirjutajate, heliloojate ja dirigentide kohta. Väikene faktinurgakene, kus saaks õpida, muusikalised näited. Kui midagi sellist oleks, seda saaks koolitundides kasutada. Äkki kellegile jääks siis midagi kõrvu, inspireeriks kuidagi ja ehk paneb nii mõnegi noore ise muusikat looma just sellisel viisil muusika õppimise tõttu. Kuidagi oleks vaja kaasajastada, noortepärasemaks teha, kaasahaaravaks luua võimalused kuidas õppida muusikat.

Muusikamaailmas aktiivselt muusikat tarbivad noored ootavad midagi uut ja mürtsuvat, seega peaks ka koolitundides teatud uuenduskuure läbima, et sealgi midagi uut oleks. Muusika on paljudel juhtudel kaasahaarav, seda võiks olla ka siis selle õpetamine ja sellest rääkimine. Kui tekitada rohkem huvi noorte seas muusika vastu, on ka tõenäoline, et rohkem neist võib hakata huvi tundma selle õppimisele ühel või teisel moel, kas siis selle ajalugu, loomist ja mängimist.


95 views