_page-0001.jpg)
Music Estonia oli 4. märtsil välja saadetud kriisiaja ja toetuste probleeme käsitleva valdkondadeülese kirja üks peainitsiaatoreid.
Jah, sel hetkel tuli tegutseda kiiresti, aga see oli suurepärane tulemus, et kiri saadeti välja 251 allkirjaga ja kogus 7 päevaga lõpuks kokku 335 allkirja. Alla olid kirjutanud sihtasutused, loomeliidud, väikesed OÜ-d – kõikvõimalikud erinevad ühendused, mis kultuurirahval on, tulid sealt eredalt välja, sealhulgas ka loovisikud. Eks see peegeldab ka seda, kui mitmekülgne ja rikas on meie muusika- ja kultuuriskeene ja tõesti soovime, et see mitmekülgsus säiliks. Kõik teevad oma asja kirglikult, südamega, oleks kahju ja võtaks pikka aega taas ülesehitamiseks, kui see nüüd koroonaaja olukorra tõttu tõsiselt kannataks.
Kui kriis meid aasta tagasi tabas, oli see muidugi raske ja ootamatu. Oli teada, et võib tulla ka teine laine, aga nüüd tabas see meid veel raskemalt. Kriisipaketist anti välja toetusi, sügisel oli veel üks voor, mis muidugi ei katnud kogu vajadust, aga aitas. Aga nüüd, kui kultuurivaldkond vajab järgmisi samme, on olukord veelgi keerulisem: kriis on kestnud pikalt, raharessursid vähenevad. Nüüd on vaja riskifonde ja orienteeruda pikemale taastumisele. Olukord on väsitav, kuigi kogu aeg on otsitud ja leitud uusi vahendeid, kontserdid saavad toimuda digitaalselt. Aga kui muusikamaastikul on tulud 80–90% ulatuses seotud elava esitusega, on kogu sektor ikkagi äärmiselt häiritud.
Kirjas oli öeldud muu hulgas ka, et kultuur on Eesti majandust käivitav jõud. Kuidas see reaalselt väljendub?
Kindlasti väga tugevalt loomemajanduses. Turismi osas on 40% reisidest olnud seotud kultuurisündmustega. Kultuuriüritusi külastades jäetakse päris suur hulk raha ka muudesse valdkondadesse. Mõtlen kasvõi seda, kui enne kultuuri sulgemist käisin viimast korda kinos Artis ja selle käiguga tarbisin ka hulga kõrvalteenuseid – käisin kohvikus, poes jne. Kõiki sedalaadi kõrvalteenuseid on kultuuriürituste juures võrdlemisi palju. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2012. aastal läbi viidud kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs tõi välja, et iga kultuuriürituste eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda keskmiselt 4 eurot. Samamoodi on Euroopas vaadeldud, kui palju toob kultuur just külgnevatesse valdkondadessse.
Koostöös EASiga oleme käivitamas ka festivalibaromeetrit, nagu seda tehakse Soomes. See uurib kultuuriürituste külastatavust ja majanduslikku mõju iga-aastaselt. Ka loomemajandust on oluline uurida. Praegu on valmimas loomemajanduse uus kaardistus – eelmine oli aastal 2018 – ja sellega seoses on väga oluline aidata kaasa, et andmed oleksid paremini kättesaadavad.
Kirjas oli ka lõik Euroopa Liidu kriisitoetustest, millest võiks palju abi olla.
Jah, Euroopa parlament on andnud välja soovituse kasutada loomemajandusse ja kultuuri 2% taasterahadest, tulemas on veel perioodi 2021–2027 vahendid, milles võiks olla tähelepanu samuti loomemajandusele ja kultuurile. Suur osa vahenditest suunatakse digi- ja rohepöördesse, kus kultuur mängib samuti suurt rolli, aga oluline on tähele panna samuti kultuuri ja loomemajanduse arengut eraldi – see on oluline, et ka konkurentsis püsida.
Euroopa parlament on andnud välja soovituse kasutada loomemajandusse ja kultuuri 2% taasterahadest, tulemas on veel perioodi 2021–2027 vahendid, milles võiks olla tähelepanu samuti loomemajandusele ja kultuurile.
Milliseid tähelepanekuid oled toetuste kasutamisest teinud?
Loomemajanduses on 90% toiminud toetustest sõltumatult ja põhineb erategijatel. Nüüd piirangute keskel raskel ajal on oluline jälgida, et toetusi antaks võimalikult läbipaistvalt ja abi saaks sektor tervikuna. Üks horisontaalne meede, mis aitaks korraldajaid, oleks ka käibemaksu langetamine – meil on käibemaksu protsent lähiriikidega võrreldes väga kõrge, aga praegusel kriisiajal võiks seda ajutiselt langetada, et kultuur oleks konkurentsivõimelisem ja saaks lähiaastatel taastuda, samuti on olulised võimalikud tulumaksusoodustused, et paremini kaasata eraraha.
Muusikavaldkonnas liigitavad osad institutsioonid end loomemajanduse alla ja osad ei liigita. On muidugi suur vahe, kas asutust või siis eraettevõtjat riigi poolt toetatakse, kuid loomemajandus käsitleb neid ühtsena. Selles mõttes ongi väga oluline koostöö mõlema poole vahel. Sellest tõuseb kasu kõigile, kui meil on ühised nägemused, kuidas valdkonda tervikuna arendada, ja toetused oleksid võimalikult läbipaistvad.
On olnud juttu ka probleemidest “Loomeliitude ja loovisikute seaduses”, kus need loovisikud, kes töötavad ja ei lähe vabakutselise määratluse alla, toetust ei saa.
Oluline on olukorda kaardistada, et saada teada, kui palju on vabakutselisi ja neid, kes ei lähe vabakutselise loovisiku määratluse alla. See, et on palju vabakutselisi, eri staatuses loovisikuid ja projektipõhisust, teebki muusikasektori komplitseerituks. Ministeerium on juba plaani võtnud “Loovisikute ja loomeliitude seaduse” muutmise, et ressurss jõuaks järjest paremini vajajateni ja et saaks seda protsessi kiirendada. Sest paraku sellises olukorras, kui toetusi ei saa ühel või teisel põhjusel taotleda, on nii mõnigi muusik kas on juba teinud või teeb varsti valiku uue tegevusala osas.
Räägime natuke lähemalt ka Music Estonia hetkeseisust.
Music Estonia on nüüdseks tegutsenud juba 7 aastat. Oleme eeskätt muusikaettevõtluse ja arenduse organisatsioon ja arendame muusikaeksporti, lisaks on meil kontserdikorraldajate ja -paikade haru Live Music Estonia. Peaaegu kuulub Music Estoniasse ligi 100 liiget. Eelmise aasta lõpul tegime liikmeküsitluse: kõige rohkem on meil kontserdikorraldajaid, siis artiste, mänedžmente, agentuure, stuudioid, plaadifirmasid jt. Esiplaanil on jätkuvalt kompetentside arendus – pakume kompetentsi muusikaettevõtlussektoris laiemalt, artistidele ja korraldajatele, ning soodustame muusikaeksporti, võtame osa ja algatame Euroopa projekte ning arendame ka muusika ökosüsteemi laiemalt. Liikmed on toonud esile ja hinnanud meie puhul üldist kultuuripoliitilist esindatust, rahvusvahelist koostööd ning infovahetust ja kompetentside arendamist.
Algatasime ka Otsa koolis muusikaettevõtluse õppe. Muusikule on väga oluline saada teadmisi muusikavaldkonnast tervikuna, saada teada, kuidas see funktsioneerib.
Väga tähtsal kohal on meie tegevuses rahvusvahelised võrgustikud ja koostöö. Kuulume samuti Euroopa muusikaekspordi kontorite võrgustikku EMEE ja Live Music Estonia haruga Euroopa kontserdikorraldajate võrgustikku Live DMA. Maikuus oli plaanis selle võrgustiku kohtumine Eestis ja Skandinaavia-Balti ümarlaud, mis lükkus nüüd edasi suvesse. Seal on kavas arutada regionaalset koostööd ja koostööd kõrvalturgudega.
Nimeta palun projekte, mida on õnnestunud praegusel raskel ajal teha?
Meil on suur ekspordiarenduse programm, mille abil saame käivitada varsti ka mentorlus- ja konsultatsiooniteenuse ja vahendada siia häid eksperte virtuaalselt. Arendusprogrammis osaleb 9 ettevõtet, neil on 15-kuuline programm. Ettevõte, kel on ekspordipotentsiaali, saab töötada oma ärimudeliga ja võtta kõrvale mentorlust ning planeerida eksporti sihtturgudele. Teine valdkond on erinevad uurimisprojektid. Näiteks selle aasta juunis läheb käiku Euroopa projekt koos soomlastega, seal on ka Turu ülikoolist spetsialist Martin Cloonan, uurimise all on väiksemad kontserdipaigad ja nende mõju nii kohalikele kogukondadele kui ka muusikaökosüsteemile. Siis on meil käimas üks artistidele ja valdkonna professionaalidele suunatud Euroopa projekt HEMI, kus juhtpartneriks on Kreeka. Selle projekti arendustegevustes osalevad meilt praegu Puuluup, Lexsoul Dancemachine ja I Wear* Experiment, kes sai edasi ka viimasesse vooru. Siis näitena Intro programm – see on praktikaprogramm, kus osales viis ettevõtet: Sveta baar, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, SKY raadio, Estonian Funk Embassy ja TIKS plaadifirma. Saab minna tutvuma ja vaatama, kuidas nad töötavad ja tegutsevad. Praktikandid olid EMTAst, Viljandi kultuuriakadeemiast, Aalto ja Tallinna ülikoolist.
Just hiljuti, veebruari lõpus, toimus laulukirjutajate laager, kus viisime kokku produtsendid, viisi- ja sõnadekirjutajad ja esitajad. See oli suunatud eeskätt naistalentidele, millega Euroopas palju tegeldakse ja mille kohta ka meie statistika selgelt näitab, et võiks rohkem tegeleda.
Kes meie muusikutest või kollektiividest on välispartnerile huvi pakkunud?
Meil on väga tugev esindatus erinevates žanrides, mis on ka maailmale silma hakanud. Saan tuua mõningaid näiteid Music Estonia projektide kaudu. Viimati osalesid “Eurosonic Noorderslag” esitlusfestivalil, mis on üks suurimaid ja olulisemaid Euroopa (aga ka muu maailma) muusikavaldkonna kogunemispaiku, virtuaalselt artistid Puuluup ja Anna Kaneelina. Music Estonia on seejuures partneriks ETEP (European Talent Exchange Programme) programmis. Samuti jäi Puuluup silma ka maailma olulise muusikasündmuse WOMEXi eel Eestis korraldatud valdkonna professionaalide külastusel. Samal aastal esindasid Eestit WOMEXil Tamperes Cätlin Mägi ja Mari Kalkun. HEMI projekti ma juba mainisin, kus viimasesse vooru valiti I Wear* Experiment. Hiljuti võisime lugeda Sander Möldri edu Jaapani suunal, mida võib pidada just muusikaekspordi projekti Finest Sounds tulemuseks, mille üle on tõsiselt hea meel. Üldiselt on neid edulugusid muusikavaldkonnas väga mitmeid ja need on seotud palju pikema ajaperioodi ja ettevalmistuste ning õigete inimeste kokkuviimisega. Väga oluline on siinkohal koostöö teiste oma ala esindusorganisatsioonide ja meie esitlusfestivali TMWga. Samuti läheb väga hästi meie jazzmuusikutel, kes on maailmas väga palju tunnustust leidnud, nt ECMi artist Kristjan Randalu, ja meil on väga tugev klassikalise muusika maailm, kus on saavutanud märgilisi tulemusi nii meie koorid, dirigendid kui ka heliloojad. Ja muidugi on meie nüüdismuusika väga heal tasemel. See nimekiri ja need lood läheksid meeletult pikaks.
Kas on kavas teha rohkem koostööd ka klassikapoole muusikute ja organisatsioonidega?
Loomulikult on klassikapool väga oodatud, žanrilisi piiranguid meil ei ole ja tegutseme ettevõtete arenguetappidest lähtuvalt nii nagu teised ekspordikontorid. Klassikapoolega on tulnud koostööd juurde, mis on väga meeldiv. Meie head pikaajalised koostööpartnerid on näiteks nii Eesti Kontsert kui ka Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja liikmetena on kaasatud ka klassikalise muusika esindajaid. Projektides saavad osaleda ka mitteliikmed, kuid liikmena saab organisatsiooni arengus kaasa rääkida, lisaks olla pidevalt kursis infoga ning osaleda programmides parematel tingimustel. Suures pildis otseselt toetada muusikaettevõtluse arengut ja selles vaates on meile meie liikmed ja nende mitmekesisus väga oluline.
Arendustegevusest on samuti klassikapoolel võimalik osa võtta, saaksime rohkem kirjutada ka koos projekte ja kasutada üksteise teadmisi. Samuti on oluline koostöö erinevate välisekspertide Eestisse kutsumise osas ja välismaa esitlusfestivalidel ühise Eesti delegatsiooni moodustamine. Ka võiks haridussüsteemis olla rohkem muusikaettevõtluse õpet, nagu on Otsa koolis. On oluline, et arenduskeskused saaksid oma valdkonda toetada ja et me mõistaksime, kui oluline on koos tegutseda, et valdkond oleks võimekam.
Kas kõiki neid võimalusi võiks ehk veelgi rohkem reklaamida?
Jah, alati võiks rohkem teavitada. Rääkida sellest, mis on oluline, mida tehakse mujal ja mida me oleme juba teinud.
Kollektiivsete esindusorganisatsioonidega meil juba on ühine ümarlaud, kus me mõtestame ühiseid koostöökohti ja läheme projektidega edasi. Järgmine samm võiks olla muusikaettevõtluse arengukava sinna kõrvale, kui saab valmis “Kultuur 2030” arengukava. Suur samm tulevikus võiks olla see, et jõuaksime kunagi ka muusikavaldkonna arengukavani, kus oleksid sees ja koos kõigi osapoolte soovid ja mõtted.