Ave Tölpt: soovime, et meie muusikaline mitmekülgsus säiliks


Ave Tölpt. FOTO ANKE ELLIK

Music Estonia oli 4. märtsil välja saadetud kriisiaja ja toetuste probleeme käsitleva valdkondadeülese kirja üks peainitsiaatoreid.

Jah, sel hetkel tuli tegutseda kiiresti, aga see oli suurepärane tulemus, et kiri saadeti välja 251 allkirjaga ja kogus 7 päevaga lõpuks kokku 335 allkirja. Alla olid kirjutanud sihtasutused, loomeliidud, väikesed OÜ-d – kõikvõimalikud erinevad ühendused, mis kultuurirahval on, tulid sealt eredalt välja, sealhulgas ka loovisikud. Eks see peegeldab ka seda, kui mitmekülgne ja rikas on meie muusika- ja kultuuriskeene ja tõesti soovime, et see mitmekülgsus säiliks. Kõik teevad oma asja kirglikult, südamega, oleks kahju ja võtaks pikka aega taas ülesehitamiseks, kui see nüüd koroonaaja olukorra tõttu tõsiselt kannataks.

Kui kriis meid aasta tagasi tabas, oli see muidugi raske ja ootamatu. Oli teada, et võib tulla ka teine laine, aga nüüd tabas see meid veel raskemalt. Kriisipaketist anti välja toetusi, sügisel oli veel üks voor, mis muidugi ei katnud kogu vajadust, aga aitas. Aga nüüd, kui kultuurivaldkond vajab järgmisi samme, on olukord veelgi keerulisem: kriis on kestnud pikalt, raharessursid vähenevad. Nüüd on vaja riskifonde ja orienteeruda pikemale taastumisele. Olukord on väsitav, kuigi kogu aeg on otsitud ja leitud uusi vahendeid, kontserdid saavad toimuda digitaalselt. Aga kui muusikamaastikul on tulud 80–90% ulatuses seotud elava esitusega, on kogu sektor ikkagi äärmiselt häiritud.


Kirjas oli öeldud muu hulgas ka, et kultuur on Eesti majandust käivitav jõud. Kuidas see reaalselt väljendub?

Kindlasti väga tugevalt loomemajanduses. Turismi osas on 40% reisidest olnud seotud kultuurisündmustega. Kultuuriüritusi külastades jäetakse päris suur hulk raha ka muudesse valdkondadesse. Mõtlen kasvõi seda, kui enne kultuuri sulgemist käisin viimast korda kinos Artis ja selle käiguga tarbisin ka hulga kõrvalteenuseid – käisin kohvikus, poes jne. Kõiki sedalaadi kõrvalteenuseid on kultuuriürituste juures võrdlemisi palju. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2012. aastal läbi viidud kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs tõi välja, et iga kultuuriürituste eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda keskmiselt 4 eurot. Samamoodi on Euroopas vaadeldud, kui palju toob kultuur just külgnevatesse valdkondadessse.

Koostöös EASiga oleme käivitamas ka festivalibaromeetrit, nagu seda tehakse Soomes. See uurib kultuuriürituste külastatavust ja majanduslikku mõju iga-aastaselt. Ka loomemajandust on oluline uurida. Praegu on valmimas loomemajanduse uus kaardistus – eelmine oli aastal 2018 – ja sellega seoses on väga oluline aidata kaasa, et andmed oleksid paremini kättesaadavad.


Kirjas oli ka lõik Euroopa Liidu kriisitoetustest, millest võiks palju abi olla.

Jah, Euroopa parlament on andnud välja soovituse kasutada loomemajandusse ja kultuuri 2% taasterahadest, tulemas on veel perioodi 2021–2027 vahendid, milles võiks olla tähelepanu samuti loomemajandusele ja kultuurile. Suur osa vahenditest suunatakse digi- ja rohepöördesse, kus kultuur mängib samuti suurt rolli, aga oluline on tähele panna samuti kultuuri ja loomemajanduse arengut eraldi – see on oluline, et ka konkurentsis püsida.


Euroopa parlament on andnud välja soovituse kasutada loomemajandusse ja kultuuri 2% taasterahadest, tulemas on veel perioodi 2021–2027 vahendid, milles võiks olla tähelepanu samuti loomemajandusele ja kultuurile.

Milliseid tähelepanekuid oled toetuste kasutamisest teinud?

Loomemajanduses on 90% toiminud toetustest sõltumatult ja põhineb erategijatel. Nüüd piirangute keskel raskel ajal on oluline jälgida, et toetusi antaks võimalikult läbipaistvalt ja abi saaks sektor tervikuna. Üks horisontaalne meede, mis aitaks korraldajaid, oleks ka käibemaksu langetamine – meil on käibemaksu protsent lähiriikidega võrreldes väga kõrge, aga praegusel kriisiajal võiks seda ajutiselt langetada, et kultuur oleks konkurentsivõimelisem ja saaks lähiaastatel taastuda, samuti on olulised võimalikud tulumaksusoodustused, et paremini kaasata eraraha.

Muusikavaldkonnas liigitavad osad institutsioonid end loomemajanduse alla ja osad ei liigita. On muidugi suur vahe, kas asutust või siis eraettevõtjat riigi poolt toetatakse, kuid loomemajandus käsitleb neid ühtsena. Selles mõttes ongi väga oluline koostöö mõlema poole vahel. Sellest tõuseb kasu kõigile, kui meil on ühised nägemused, kuidas valdkonda tervikuna arendada, ja toetused oleksid võimalikult läbipaistvad.


On olnud juttu ka probleemidest “Loomeliitude ja loovisikute seaduses”, kus need loovisikud, kes töötavad ja ei lähe vabakutselise määratluse alla, toetust ei saa.

Oluline on olukorda kaardistada, et saada teada, kui palju on vabakutselisi ja neid, kes ei lähe vabakutselise loovisiku määratluse alla. See, et on palju vabakutselisi, eri staatuses loovisikuid ja projektipõhisust, teebki muusikasektori komplitseerituks. Ministeerium on juba plaani võtnud “Loovisikute ja loomeliitude seaduse” muutmise, et ressurss jõuaks järjest paremini vajajateni ja et saaks seda protsessi kiirendada. Sest paraku sellises olukorras, kui toetusi ei saa ühel või teisel põhjusel taotleda, on nii mõnigi muusik kas on juba teinud või teeb varsti valiku uue tegevusala osas.


Räägime natuke lähemalt ka Music Estonia hetkeseisust.

Music Estonia on nüüdseks tegutsenud juba 7 aastat. Oleme eeskätt muusikaettevõtluse ja arenduse organisatsioon ja arendame muusikaeksporti, lisaks on meil kontserdikorraldajate ja -paikade haru Live Music Estonia. Peaaegu kuulub Music Estoniasse ligi 100 liiget. Eelmise aasta lõpul tegime liikmeküsitluse: kõige rohkem on meil kontserdikorraldajaid, siis artiste, mänedžmente, agentuure, stuudioid, plaadifirmasid jt. Esiplaanil on jätkuvalt kompetentside arendus – pakume kompetentsi muusikaettevõtlussektoris laiemalt, artistidele ja korraldajatele, ning soodustame muusikaeksporti, võtame osa ja algatame Euroopa projekte ning arendame ka muusika ökosüsteemi laiemalt. Liikmed on toonud esile ja hinnanud meie puhul üldist kultuuripoliitilist esindatust, rahvusvahelist koostööd ning infovahetust ja kompetentside arendamist.

Algatasime ka Otsa koolis muusikaettevõtluse õppe. Muusikule on väga oluline saada teadmisi muusikavaldkonnast tervikuna, saada teada, kuidas see funktsioneerib.

Väga tähtsal kohal on meie tegevuses rahvusvahelised võrgustikud ja koostöö. Kuulume samuti Euroopa muusikaekspordi kontorite võrgustikku EMEE ja Live Music Estonia haruga Euroopa kontserdikorraldajate võrgustikku Live DMA. Maikuus oli plaanis selle võrgustiku kohtumine Eestis ja Skandinaavia-Balti ümarlaud, mis lükkus nüüd edasi suvesse. Seal on kavas arutada regionaalset koostööd ja koostööd kõrvalturgudega.


Nimeta palun projekte, mida on õnnestunud praegusel raskel ajal teha?