“Artur Lemba. Chamber Music. Volume One. Works For Violin and Piano”. Triin Ruubel (violin), Sten Lassmann (piano)

Artur Lemba 140. sünniaastapäevaks ilmunud heliplaadile on Triin Ruubel (viiul) ja Sten Lassmann (klaver) salvestanud helilooja viiulisonatiini nr 1 (1954), viiulisonaadi nr 1 (1931) ja nr 2 (1947) ning kolm pala: “Berceuse”, “Mazurka” ja “Poème d’amour”. EMTA suures saalis novembris 2024 toimunud salvestused ja montaaži tegid Tammo Sumera ja Adaq Khan, heliplaadi produtsent on Martin Anderson, bukleti teksti koostas Sten Lassmann. See on Artur Lemba planeeritava kammermuusika sarja esimene CD, mis ilmus Briti plaadifirma Toccata Classics märgi all. Plaadi valmimisele eelnes interpreetide töö Lemba viiuliteoste käsikirjadega, milles tuli täpsustada noote. Nüüdseks on Sten Lassmanni eestvõttel ilmunud Eesti muusika infokeskuse väljaandel ka vastavad noodikogumikud. 

Tuleb tunnustada nüüdisaja interpreete eesti muusikaklassika sihikindla ja järjepideva tutvustamise eest, kui siia juurde mõelda veel ka nt Elleri ja Tubina loomingu jäädvustusi. Kõnealune heliplaat on tänu esitatavatele teostele läbinisti helgetooniline ja köidab kõigi nende peenetabamuslike esitusnüanssidega, mida helilooja on lahkel käel interpreetidele kirja pannud. Triin Ruubeli isikupärase soojuse, sära ja tundesiirusega viiulitoon (mida võib eksimatult ära tunda paljude teiste seast) ja talle omane elegantne fraasigraatsia sulandus neis esitatud teostes siira loomulikkusega Sten Lassmanni kindlakäeliselt voolitud ansamblilisse kooskulgemisse. Nende helipartnerlus oli detailideni viimistletud ja väljendusrikaste karakteritega nii malbes lüürikas kui säravalt virtuoosseis voogudes. Sel heliplaadil on minu arvates lausa teraapiline toime. 

Meeldiva üllatuse pakkus heliplaadi lõpuosa, kus oli võimalik kuulata viiulisonatiini nr 1 ja “Poème d’amour’i” arhiivisalvestisi. Neist esimene on jäänud helisalve 1960. aastal Rudolf Palmi (1904–1990) ja Artur Lemba (1885–1963) esituses, “Poème d’amour” 1928. aastal Hugo Schütsi (1900–1969) ja Margarethe Kruusi (12. VII 1906 – 4. IV 1990) esituses. Ajaloos on mingil põhjusel märkamatuks jäänud pianist Margarethe Kruusi elukäik, seetõttu on siinkohal vajalik täpsustada ka kuupäevalisi daatumeid. Aga ilus lõpp heliplaadile veel seetõttugi, et Margarethe Kruus oli Artur Lemba õpilane. Et Triin Ruubel on 2015. aastast ERSO kontsertmeister, Rudolf Palm oli 1930–1964 Eesti Raadio Sümfooniaorkestri kontsertmeister ja Hugo Schüts 1929–1969 Estonia teatri orkestri kontsertmeister, siis on meil nüüd aegadeülene võimalus võrrelda mitte ainult eri põlvkondade kontsertmeistrite viiulitooni ja interpretatsioonikunsti, vaid kogenud kõrv tabab kindlasti ära ka helisalvestiste tehnilisi nüansse. Tänaseks on muidugi möödas need ajad, mil salvestuslindi juures tuli toimetada kääride ja liimiga. Kuuldud “Poème d’amouri” esituste põhjal julgen arvata, et Hugo Schüts ja Triin Ruubel on viiulitooni ja -tunnetuse poolest küll helisugulased.