Mis ootab kuulajaid-vaatajaid ees uuel hooajal?
Eelseisev hooaeg – saja viieteistkümnes – saab olema Estonias erakordne: meil on plaanis tavapärasest rohkem lauluteatri uuslavastusi, koguni neli, lisaks veel üks kontsertlavastus. Paistab, et me justkui aimasime ette tekkivat seisakut ja sellega kaasnevat kunstinälga, loodan ja ootan seda hooaega suure innuga. Kuna tegemist on minu teise hooajaga teatri kunstilise juhina, on suur osa lavastustest plaani võetud enne minu teatriga liitumist. Olen õnnelik, et need on nimetused, mis mulle meeldivad ja mida ma teatri jaoks vajalikuks pean. Pandeemia on ka meie balletihooaega tihendanud: saame tervelt kolm uut balletti, kaks uuslavastust ja ühe taasesietenduse.
1. septembril esietendus Marina Kesleri Dmitri Šostakovitši muusikale loodud ballett “Anna Karenina”, kunstnikutöö Reili Evartilt. 25. septembril esietendub hooaja esimene uus ooper, Gaetano Donizetti koomiline ooper “Don Pasquale”. Helilooja viimane valminud ooper on naljakas ja pakub ka mõtteainet inimeste väärtusskaala ja selle erinevate käsitluste üle.
20. novembril esietendub balletiõhtu “Tšaikovski meistriteosed”, sellega tähistame helilooja 180. sünniaastapäeva ja publik saab esmakordselt Eestis näha Mai Murdmaa loodud balletti “6. sümfoonia” ja George Balanchine’i “Serenaadi”. Imelised muusikateosed, nõiduslik Balanchine’i koreograafia ja meie jaoks veel avastamata Murdmaa teos – soovitan!!!
Aasta lõpetab traditsiooniline Estonia ball, seekord on eeskava teises kuues, pakume säravaimaid numbreid nii ooperi- kui operetižanrist.
Uue aasta esimene uuslavastus on Verdi “Trubaduur”, lavastajaks peale rännuaastaid taas Eestis tegutsev Neeme Kuningas, kujundus Poola-Soome kunstnikult Anna Kontekilt. “Trubaduur” on vast Verdi meloodiarikkaim ooper, laval sedapuhku peaosades põnevad külalisesinejad.
5. märtsil tuleb taas lavale Delibes’i ballett “Coppélia” – Ronald Hyndi lavastus Roberta Guidi di Bagno kunstnikutööga.
26. märtsil esietendub esimene minu valitud teos Estonia kunstilise juhina, see on Maurice Raveli muusikal põhinev visuaalne muusikateatriõhtu “Ravel:Ravel”, mille esimeses pooles saab näha ooperit “Laps ja lummutised” ja teises pooles tantsuetendust, mille algpealkiri on “Hane-ema jutud”. Viimasele loob uue sisu lavastaja-koreograaf Renate Keerd, ooperi lavastab Mart Kampus ja õhtu kunstnik-lavastaja on Liina Keevallik. Loodame omavahel segamini ajada visuaalse, tantsu- ja lauluteatri ning üldse põhjustada suurema žanrilise segaduse.
Hooaja viimaseks uuslavastuseks on opereti suurkuju Franz Lehári “Lõbus lesk”; autori sünnist möödus käesoleval aastal 150 aastat. “Lõbus lesk” on armastatumaid teoseid oma žanris, pakume seda brasiiliapärases vormis, lavastaja ja kunstnik André Heller-Lopes ja Renato Theobald on mõlemad pärit samba-maalt.
Millised on saabuva hooaja oodatavad kõrgpunktid?
115. hooaja eksklusiivsed kõrgpunktid on kahtlemata meie eriproduktsioonid – vaid kord-kaks toimuvad kontserdid. Alustasime juba 29. augustil Tartus ja 30. augustil Tallinnas “Vana Tallinna galaga”, külalisteks Ain Anger, Mirjam Mesak ja Juhan Tralla, lisaks meie oma lauljad ja instrumentalistid.
17. oktoobril toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemia võrratus uues saalis RO Estonia orkestri sümfooniakontsert, solist Chopini e-moll klaverikontserdis on Ivari Ilja, kavas veel Mozart ja Tubin. Kontserdiga meenutame varalahkunud säravat dirigenti Peeter Liljed, kelle sünnist möödub sel nädalal 70 aastat. Hingedepäeva puhul esitavad Estonia poistekoori poisid ja mehed 1. novembril Jaani kirikus Gabriel Fauré reekviemi, dirigeerib Hirvo Surva. RO Estonia iga-aastane kontsert-jõulutervitus toimub tänavu Jaani kirikus 17. detsembril. Sellega teeme kummarduse klassikalise muusika suurkujule Ludwig van Beethovenile tema 250. sünniaastapäeval, kõlab missa C-duur. Imeliku kokkusattumusena – jälle 17. kuupäeval, aga juba jaanuaris 2021 – toimub Estonia kontserdisaalis pandeemia tõttu edasi lükkunud sümfooniakontsert, millega alustame Jean Sibeliuse sümfooniate esitamise sarja ja koostöös Estonia seltsi koori ning Estonia poistekooriga toome ettekandele ka Carl Orffi “Carmina Burana”.
Ainult kaks korda, 11. ja 13. veebruaril, etendub Mozarti ooper “Idomeneo, Kreeta kuningas”. Mozarti abikaasa Constanze Mozarti meenutuste kohaselt pidas helilooja seda teost üheks oma õnnestunumaks. Kuulakem-vaadakem kontsertlavastust Risto Joosti juhatusel ja Veiko Tubina lavastuses.
Ooperietendustest tooksin esile uuslavastuse “Ravel:Ravel”, Puccini ooperi “Tütarlaps kuldsest läänest” ja Wagneri “Tannhäuseri”, Gounod’ “Romeo ja Julia” ja “Fausti”, Mozarti “Figaro pulma” ja Tambergi “Cyrano de Bergeraci”, kindlasti saab olema nauditav “Trubaduur”, ja ausalt öeldes pean tunnistama, et mulle meeldivad üsna võrdselt kõik meie lavastused, seega pole minu eelpool toodud nimekirjal mingit õiget kaalu.
Milliseid piiranguid või takistusi on uue hooaja koostamisel tekkinud seoses koroonakriisiga?
Ei mingeid, loodame, et saame pakkuda oma sõpradele ja kuulajatele-vaatajatele täisnaudingut. Loomulikult lähtume etendusi ja kontserte andes kehtivast seadusandlusest ja terviseameti nõuetest ning anname endast parima, et publik ja esinejad saaksid end tunda turvaliselt ja kaitstult. Ootame eesriide avanemist väga ja hoiame pöidlaid, et inimesed oleksid hoolivad ja üksteise suhtes tähelepanelikud, nii et saaksime kõik koos osa etenduses osalemise pingest ja põnevusest, ükskõik kummal pool rampi me ei viibiks.