top of page

Aastalõpukontsert raekojas

Katariina Maria Kits (viiul), Theodor Sink (tšello) ja Kristiina Rokashevich (klaver) 31. XII Tallinna raekojas.

Suur särav jõuluehtes kuusk ja elevil jõuluturg Raekoja platsil tekitas aastalõpu viimastel loetud tundidel ärevust ja ootust ... Rahvas sooritas viimaseid oste, lasti hea maitsta suupistetel, raekoja all lookles pikk glögi järjekord. Aga kõrval olevat ust avades selgus, et see viis raekoja ülakorruse kontserdile. Pettumus suur – piletid välja müüdud! Olgugi et noored kunstnikud esinesid sel päeval kaks korda järjest, ei olnuks publiku rohkust arvestades vist kolmaski kord ülearune.

Katariina Maria Kits, Theodor Sink ja Katariina Rokashevich olid aastalõpu kontserdiks ette valmistanud Camille Saint-Saënsi “Havanaise” E-duur op. 83, Claude Debussy sonaadi d-moll tšellole ja klaverile ning Bedřich Smetana klaveritrio g-moll op. 15. Kuidas harjutab ja sobib kokku ansambel, kelle iga muusik tuleb eri riigist? Trio viiuldaja õpib Saksamaal, pianist on lõpetanud Inglismaal ja tšellist on ERSO tšellorühma kontsertmeister. Tegelikult on see tänapäeval kujunemas juba tavapäraseks, mida näitab meie 2018. aasta kontsertide programm.

Saint-Saënsi “Havanaise” esitati viiuli-klaveri duona (autoril on ka viiuli-orkestri versioon ja oleme kuulnud, kuidas tšellistidki on selle teose repertuaari võtnud). Lugu kõlas hästi meeleolukalt ja virtuoosliku kindlusega. Kui viiulisolist peaks kunagi Havannasse sattuma, avaneks tal võimalus kogeda sealse muusika esituste nõtkeid kavalusi ja keerdkäike, mida edaspidi enesegi mängule mõjuda lasta.

Debussy sonaadis sai kuulda palju varjundeid ja kõlaleide. Tšellopartii oli meisterlikult ette kantud ja diskreetse klaveriga seostatud. Erinevatest teemaelementidest moodustus nauditav areng, mis ei andnud kuulamisel järge käest. On põnev, kui osatakse võluva esitusega kuulajat jäägitult oma lõa otsas hoida!

Kava raskuspunkt langes Smetana triole, kus kujunduse ja terviku kooshoidmise eest vastutas klaver. Rokashevichi käsitus sai kujunditelt mitmekesise, mõtestatud ja kõlaliselt hästi julge lahenduse. Teost läbiv traagiline alatoon pääses mängijate professionaalse esituse ja materjalist üleoleku tõttu kõige paremas mõttes mõjule. Nii pillide kui ka osade vahel valitses hea tasakaal. Kogumulje oli kõlaliselt rikas ja suureks mängitud.

Eri maailmanurkade pillimehed saavad koos hästi mängida küll! Publik võttis kaaluka kava vastu kiiduavaldustega. Kuulates tekkis soov, et nii heast esitusest võiks osa saada suurem kuulajaskond. Ansambel on seda väärt.

13 views
bottom of page