top of page

Kõrghetk lossis


3. detsembril viis tee Kadriorgu järjekordsele “Lossimuusika” kontserdile. Lossi saal võttis kuulajaid vastu uue kirkakõlalise klaveri ning akustiliste vaipadega, mis lisaks mõnusale jalaalusele ka teoste kõlalendu parandasid. Rohekas valgusvihus astusid kuulajate ette kaks põnevat muusikut – viiuldaja Juta Õunapuu-Mocanita ja pianist Kadri-Ann Sumera.

Kontserdi juhatas vaikuses ja mõtiskluses sisse Ester Mägi “Vesper” – küsiv, otsiv, poeetiline, pinget loov ja jälle rahunev teos. Kontserdi piirid ja sisu pandi kargete kõlade ja nappide pinevate kujunditega paika esimesest noodist alates. “Vespri” intiimsed kõlad jätkusid Beethoveni vahest ühes kõige päikeselisemas ja emotsionaalselt siiramas kammermuusikateoses, 6. viiulisonaadis. Sillerdavad passaažid vormusid kahe muusiku heas teineteisemõistmises, mängus oli kõikjal head maitset ja stiilitunnetust. Õhtu filosoofilisimaks hetkeks kujunes sonaadi aeglane osa.

Kontserdi kulminatsioon oli rumeenia helilooja George Enescu noodi- ja kirgederohke 3. sonaadi esitus. Kölni tipporkestri viiuldaja Juta Õunapuu-Mocanita on tänu abikaasa rahvusele omandanud ka rumeenia keele. Keelt ja kultuuriruumi tundes hoomab paremini ka rahvuslikku helikeelt. Enescu tõlgendus oli kirglik ja tahtejõuline ning kaks muusikut sütitasid oma mänguga väga. Loodetavasti saab neid nii suure haardega muusikuid edaspidi kuulda ka mõnel kammerlikust lossisaalist suuremal laval, sest kuuldu oli lõppenud aasta üks erilisemaid kammermuusikaelamusi.

bottom of page