_page-0001.jpg)
Kus laulu kuuled, sinna istu maha, ei kurjad inimesed laulda taha
(K. A. Hermann)
VIII Eesti nais- ja neidudekooride võistulaulmine toimus 11. ja 12. märtsil Tallinna ülikooli aulas ja selle korraldas Eesti naislaulu selts. Žüriisse kuulusid Romans Vanags (Läti muusikaakadeemia professor), Mari Amor (helilooja) ja Peeter Perens (koorijuht). Nädalavahetus möödus lennates, kaks päeva olid täidetud kauni koorimuusikaga. Enamasti lauldi emakeeles, mis soojendas südant, sest omakeelse ja omameelse muusika esitamine õnnestub ikka paremini ning on kuulajale mõistetavam ja lähedasem.
Olen alati uudishimu ja huviga kuulanud varasemaid võistlusi ja võin öelda, et C-kategooria valinud koorid on teinud suure arenguhüppe. Toredad üllatajad olid Tallinki naiskoor (dirigent Hirvo Surva), naiskoor Terzo (dir Õnne-Ann Roosvee), naiskoor Kirekeel (dir Aet Vill) ja Käina naiskoor (dir Ragne Rüütelmaa). Need noored, hea arengupotentsiaaliga koorid olid igaüks omamoodi võluvad ning paistsid silma julge ja südika esinemisega. Kirekeele nooruslik ja kirglik väljenduslaad viis neid auhinnalisele II kohale. Rõõmustav oli kuulata ka staažikaid tegijaid, nagu Türi kammernaiskoor, kes laulis end esikohale – huvitav kava ja isikupärane esitus. TÜ naiskoori Tallinna vilistlaskoori dirigent Triin Koch väärib tunnustust kava meisterliku tõlgenduse eest.
B-kategooria üldpilt oli kirev. Tsiteerin siinkohal Tõnu Kaljustet: “Intonatsioon ei ole ainult töö puhta helikõrgusega, see on ka töö kõla iseloomuga”. Kohustuslik laul Pärt Uusbergi “Kõik muutub lauluks” (Henrik Visnapuu tekstile) osutus üheks huvitavamaks kuulamiseks – 12 erinevat interpretatsiooni, 12 eriilmelist tulemust. Kuulates otsisin Visnapuu poeetilist luulekeelt Uusbergi hingestatud nootide vahelt ja ennäe – leidsin! Üks esitus kõnetas ja liigutas – see oli Tallinna ülikooli naiskoori oma Toomas Volli juhatusel. Vaheldusrikka kava laulis Eesti rahvusraamatukogu naiskoor, dirigendid Anneli Surva ja Oliver Povel.
Nii mitmegi koori puhul sai komistuskiviks vokaaltehniliste oskuste napp valdamine. Koorijuht peaks laduma intonatsiooni, artikulatsiooni ja hääleseade vundamendi ning püüdma arendada lauljate muusikalist maitset. Selle poole on teel naiskoor Tempera ja Tartu naiskoor Domina. Põneva ja keeruka kavaga astusid võistlustulle naiskoor Kevad ja kammernaiskoor Lu. Kahtlemata olid nende kavad A-kategooria kaaluga, Lu sai kenasti hakkama ja žürii hindas nende esitust esikoha vääriliseks. Naiskoor Kevad jäi aga seekord kava raskusele alla, kuid veel pisut harjutamist ja kindlasti õnnestuvad esitused edaspidi paremini. Rõõm oli kuulata Suurupi naiskoori Meretule. Suur ja häälekas koor, peast lauldud kava vääris II kohta.
12. märtsi keskpäev oli päikseline, kuus koori asusid A-kategoorias mõõtu võtma. Žürii esimehe sõnutsi ei olnud A-kategooria kooride esinemine mitte võitlus, vaid puhas rõõm muusikast. Aastaid oleme nautinud eesti naiskooride lipulaeva – TÜ akadeemilise naiskoori esinemist ja nende ülesastumised on olnud alati oodatud. Ka seekordsel võistulaulmisel kuulsime väärt muusikat heas ettekandes. Need hetked, mida veedame kuulates TÜ naiskoori esitusi, tõstavad meid argitasandilt kõrgamale. Triin Kochi muusikaline interpretatsioon on sügavamõtteline, see toob nähtavale sisekaemusi, puudutab allhoovusi, on tark. Publikuni jõuab teineteist vastastikku inspireeriv dialoog dirigendi ja koori vahel. Esikoht oli vääriline tunnustus väärikale koorile. Rõõmsa üllatuse valmistas Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor – ületatud on vahepealsete aastate madalseis ja tunnustuseks II koht. Vaid 0,3 punktiga jäi neile alla uustulnuk A-kategoorias naiskoor Gaudete. Naiskoor Carmina on koorijuht Margit Võsa nõudliku käe all harjutanud 34 aastat. Meeldiv on kuulata koori tumedakõlalist, varjundirikast, tüsedat lauluhäält, mis seekordsel võistlusel eriti hästi esile tuli Aare Kruusimäe miniatuurides “Kaks armastuslaulu naiskoorile”. Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline naiskoor (dirigendid Karin ja Edmar Tuul) on kõrgetasemeline kontsertkoor, kes oma uute juhtide käe all järjest kõrgemaid muusikalisi tippe vallutab.
2023. aasta võistlus läheb ajalukku sellega, et neidudekoorid on hõivatud laulupeorepertuaari õppimisega ja sedapuhku otsustas võistlema tulla vaid üks koor – üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes esitas põneva ja vaheldusrikka kava. Noorte tüdrukute selge häälekõla ja suurepärane teineteisemõistmine koorijuhiga oli nauditav.
Kokkuvõttes pani tänavune võistulaulmine mõtlema järgnevatel teemadel. Osalevad koorid on vahetunud – on põnevaid uustulnukaid, kelle tegemistel tasub edaspidi silma peal hoida. On koore, kes on astunud sammu parema taseme suunas. Mõtteainet andis ka kategooriatesse paigutumine – mõnel kooril on potentsiaali olla kindlasti kõrgemas kategoorias, samas oleks mõni koor tundnud end ehk kindlamini kergema kaaluga kategoorias.
TULEMUSED
A-kategooria (osales 6 naiskoori)
I koht Tartu ülikooli Akadeemiline naiskoor, dirigent Triin Koch
II koht Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor, dirigent Andrus Siimon
III koht naiskoor Gaudete, dirigent Mait Männik
Eripreemia kohustusliku laulu parima esituse eest: TÜAN Ilusa emakeele preemia: Gaudete A-kategooria naiskooride dirigendipreemia: Andrus Siimon
B-kategooria (osales 12 naiskoori)
I koht kammernaiskoor Lu, dirigent Reeda Toots
II koht Suurupi naiskoor Meretule, dirigent Elen Ilves
III koht VENÜ naiskoor Vanaemad, dirigendid Silvia Mellik, Reet Ratassepp, Linda Kardna
Eripreemia kohustusliku laulu parima esituse eesti: TLÜ naiskoor, dirigent Toomas Voll Ilusa emakeele preemia: Vanaemad
B-kategooria naiskooride dirigendipreemia: Silvia Mellik
C-kategooria (osales 11 naiskoori)
I koht Türi kammernaiskoor, dirigent Tiiu Schüts
II koht naiskoor Kirekeel, dirigent Aet Vill
III koht Tartu ülikooli naiskoori Tallinna vilistlaskoor, dirigent Triin Koch
Eripreemia kohustusliku laulu parima esituse eest: naiskoor Terzo, dirigent Õnne-Ann Roosvee
C-kategooria naiskooride dirigendipreemia: Tiiu Schüts
Neidudekooridest võttis A-kategoorias osa ainult üks koor, üle-eestiline neidudekoor Leelo, dirigent Külli Kiivet. Koorile omistati I koht ja Külli Kiivetile parima dirigendi preemia
