• Alo Põldmäe, helilooja ja muusikaloolane

Vanemuises on hoos nunnad


Stseen lavastusest, keskel peaosaline Deloris – Tatjana Mihhailova-Saar. FOTO MARIS SAVIK

Vanemuises esietendus 28. novembril järjekordne muusikal – filmimuusika Oscari kavaleri Alan Menkeni elurõõmust pakatav suurteos “Nunnad hoos”. Julge samm praegusel hapral ajal, eriti ilma dublantideta.

Muusikali lavastas Samuel Harjanne Soomest ja teda mäletame samas muusikali “Hüljatud” lavaletoojana. Harjanne on öelnud, et “Nunnad hoos” lavastamine oli ühe tema unistuse täitumine. See tundubki nii olevat, sest fantaasiat ja uperpalli on küllaga. Samas on mõnedki stseenide vahetumised kohmakad, ollakse liialt black-out’is, selle asemel et täita üleminekud (kõrval)tegevusega.

Nunnade tegutsemise kaudu on nähtavale toodud nende empaatilisus, range nunnarüü varjus peituv soe inimlikkus. Ainuüksi nende väärtuste rõhutamine haakub praeguse koroonarinde olukorraga ja inimesed leiavad etendusest positiivsust ja miks mitte ka tuge. Sellestki seisukohast tänuväärne lavastus!

Tundsin sel õhtul teatris kõrgendatud elevust. Tundus, et õnnelikud olid nii esinejad laval kui publik saalis. Seda tõendas näitlejate hoog ja publiku pikk ovatsioon etenduse lõpus. Paeluva lavastuse põhjused olid kindlasti julgete väljakutsetega lavarollid, süžeeliinide kontrastsus, rütmikate ja mõtisklevate stseenide vaheldumine. Lühidalt – hästi läbimõeldud libreto ja kogemustega Alan Menkeni oskuslik gospelstiili integreerimine popi, rocki ja diskoga. Siin on, mida kuulata ja jälgida! Laval on vahelduvalt kurikaelad või nunnad ja see kooslus vastandub jõuliselt.

Intrigeerib nunnade lauluhoog, mis ulatub kabaree tasandile. Olin pea kogu etenduse positiivsuse lainel, gospelliku temperamendi haardes, aga lõpus tuli ootamatus. Särav-sillerdavates kostüümides nunnade etteaste paavstile korraldatud kontserdil meenutas varietee-show’d, mitte aga pühaliku sündmuse osa, ja see tekitas nõutust. Võib mõista soovi niigi vürtsi ja eneseirooniat sisaldava muusikalise komöödia kulminatsioon võimalikult efektseks teha. Tundub siiski, et siin oli tegu maitsevääratusega, ligilähedase emotsiooni saanuks ka reaalsema lahendusega. Ehk selgitab liialdust kultuuriajakirjanik Dolores Barclay arvamus kavaraamatust: ““Nunnad hoos” on metsikult lõbus ja sulnis pühaduseteotus.”


Ridamisi meeldejäävaid osatäitmisi

Elunautlejast ööklubi lauljanna Delorise rollis esineb Tanja Mihhailova-Saar. See osa on temale justkui loodud. Taoline tantsiva laulja rolli meisterlik esitus peaks ka rahvusvahelises plaanis silma paistma. Deloris näeb pealt, kuidas tema kallim, ööklubi omanik Curtis tapab ühe oma kambamehe. Lauljanna elu satub ohtu ja politsei paigutab ta ajutiselt nunnakloostrisse. Delorise kirglikust pühendumisest muusikale saavad nunnad tuge nii lauluarmastusele kui armastusele oma missiooni vastu. Tanja esituses on hoogu, lusti, seksikust ja temperamenti, ta on aktsioonide käivitaja sõna otseses mõttes. Tuleb imetleda ka laulja füüsilist vastupidavust, sest ta on ju peaaegu kogu aeg laval!

Silmapaistva ja vaimuka rolli teeb Rasmus Kull politseiülema Eddie’na. Paeluv ja fantaasiarikas oli I vaatuse soolonumber, eriti nauditav aga see, kui ta korraks kehastub Delorise südame murdja rolli. Teades, et tal pole erilist lootust Delorise armastusele, teeb ta ometi kõik, et neiu elu päästa, ja see ka õnnestub.

Merle Jalakas kloostri ülemõena otsib keskteed Delorises pulbitseva ilmalikkuse ja kloostri vagaduse vahel. Ta on rolli läinud süvitsi, kasutades hingelist võitlust väljendusvahendina ja tulemuseks on viimase aja üks meeldejäävamaid osi. Eriti veenev on Jalakas II vaatuse alguse pikemas soolonumbris. Kõige noorema nunna rollis esineb Kärt Anton. Ta on oma otsustes kindel ja astub julgelt välja Delorise kaitseks – kirglik ja veenev esitus.

Curtise kurikaeltest kambameeste trio – Norman Salumäe, Silver Laas ja Germán Gholami – esinemisest jäi eredalt meelde klounaadinippidega number II vaatuse algul, kus iga mees esitab oma nägemuse kloostrisse pääsemisest ja nunnade sümpaatia võitmisest. Pealik ise, keda kehastab diskolaadsete lugude saatel jõulise elegantsiga Kalle Sepp, on oma plaanide õnnestumises kindel ja annab sellest ülbelt teada. Monsenjöör O’Hara rolli kehastav Lauri Breede toob humoorikalt esile kõrge vaimuliku lapseliku olemuse ja kaasaelamise rütmikale muusikale.

Omaette ooperi moodustab nunnade seltskond. Siin näeme head näitlemist ja liikuvust Vanemuise ooperikoori naistelt. Koreograaf Gunilla Olsson on hästi arvestanud nunnarüü omapära ja suutnud anda nende liikumistele ühtse hingamise. Kooristseene elavdavad kooriliikmete minisoleerimised. Märkigem neist mõned – Milvi Luik humoorikate räpilike repliikidega, või temperamendikad Eve Kivisaar, Kaja Ilmjärv ja Karin Tammaru (Endla teater) välkpistetega üldises möllus.

Kavaraamatust

Selgitusi muusikali temaatika ja tausta kohta saab etenduse kavaraamatust (tekstide koostaja Karmel Helena Kokk). Teame ju nunnade tegevustest üpris vähe. Puudust aga tundsin gospelmuusika ajaloost, selle omapärast ja erilisusest ning erinevusest Euroopa kirikulaulust.

Põhjalik info on 1992. aastal ilmavalgust näinud muusikafilmi “Nunnad hoos” kohta, mille põhjal Alan Menken tegi muusikaliversiooni, mis esietendus 2006. aastal USAs Pasadena Playhouse’is. Siin on ka lavastaja südamlik kaaskiri, milles ta ütleb muu hulgas: “Nunnad on ühed üllaimad inimesed Maal. Nad ei mõista hukka. Nad võtavad inimese vastu nagu ta on

ja nende sooviks on aidata, kus iganes vaja.” Ja pidades silmas 2020. aasta erilisust, lisab: “Samamoodi saame ka meie isegi süngematel aegadel ja isolatsioonis olles jätkuvalt head teha ja tunda elust rõõmu.”


#Vanemuine #muusikal #NunnadHoos