top of page

Uusaastakontsert Keila muusikakoolis


Mait Meibaum ja Rusudan Chuntishvili. FOTO KATI MEIBAUM

Keila muusikakooli kontserdisaal on juba üle kümne aasta olnud Eesti interpreetide üks meelisesinemispaiku ja need kontserdid on elavdanud väikelinna kultuurielu. Samuti on see muusikakooli õpilastele suur inspiratsiooniallikas. Uue aasta kontserdielu avas Keila muusikakooli saalis GeorgEst duo koosseisus Marten Meibaum (tšello, vokaal, orel, klaver) ja grusiinlanna Rusudan Chuntishvili (orel, klaver).Kuna Keila muusikakooli saalis on olemas orel, siis oli see suurepärane võimalus võõrustada sellist multitalentidest koosnevat rahvusvahelist ansamblit ja nautida nende esituses väga mitmekesist repertuaari.Kontsert algas Johann Straussi kuulsa “Radetzky marsiga” väga omapärases seades (Les Deutschi oreliseade põhjal tšellole ja orelile kohandanud Marten Meibaum), mis tuletas meelde emotsioone ja äratundmisrõõmu selle Viini filharmoonikute uusaastakontserdi põhipärli hiljutisest esitusest.Seejärel kõlasid Rusudan Chuntishvili esituses Josef Rheinbergeri “Intermezzo” ja “Scherzo” orelisonaadist nr 8 op. 132. Rheinberger on klassikalis-romantilise orelikultuuri märkimisväärne esindaja, keda tänapäeval tuntaksegi peamiselt oreliteoste loojana. Üllatav oli kogeda oreli meloodilist kõlavõlu. Sellist voolavust ja laulvust kuuleb harva isegi heade pianistide esituses, kuid Rusudan pani selle võimsa pilli laulma nagu keelpilliorkestri.Seejärel kõlas Nikolai Kapustini muusika. Kapustin oli erakordse andega pianist ja omanäolise helikeelega helilooja, kelle loomingus on ühendatud nii akadeemilise kui ka jazzmuusika elemendid. GeorgEst duo tõi ettekandele tema tšellosonaadi nr 2 I osa, mis mõjus ülimalt värskendavalt. See lugu oli nagu klassikalis-modernistliku jazzi muusikaline mosaiik. Seda üsna keerukat teost, mis on esitajatele üsna suur väljakutse nii tehnilises, muusikalises kui ka ansamblitunnetuse mõttes, esitasid muusikud mängleva kergusega. Chuntishvili tunnetab akadeemilise pianistina jazzi stiili suurepäraselt ja ansamblipartnerina oli ta väga tundlik, mis võimaldas Marten Meibaumil tšellol end loomulikult ja mugavalt väljendada.

Kavas oli ka eesti muusika, kus Marten Meibaum näitas end uuest küljest – lauljana. Ettekandele tuli Ester Mägi vokaaltsükkel “Haikud”, mille esitus mõjus filosoofilise mõtisklusena. Üllatas Marten Meibaumi baritoni sügav tämber. Sellele järgnes veel üks üllatus, I osa Bachi kontserdist orelile d-moll BWV 596, kus Meibaum taas uues rollis orelivirtuoosina. Tegu on oreliversiooniga Vivaldi concerto grosso’st kahele viiulile, tšellole ja orkestrile.

Kontserdi kõrgpunktiks oli aga Nikolai Kapustini sünfoniett 4-le käele, milles GeorgEst esitles end klaveriduona. Avaosa Allegro esimeste akordidega tekkis tõelise muusikapeo tunne. Noorte muusikute mängurõõm kandus üle ka publikule, kuna jazzilikus stiilis teos oli väga kaasahaarav. Keskmine, veidi melanhoolne osa Larghetto mõjus mõtisklevalt ja rahustavalt. Viimane osa rondo aga ei võimaldanud kuulajail lõõgastuda, kerides muudkui energiataset üles ja lõppedes ülimalt särtsakalt.

On rõõmustav, et muusika ühendab eri maid ja annab lootust helgemaks tulevikuks!

45 views

コメント


bottom of page