top of page

Unustamatu õhtu unustatud rahvastega


Hetk ettekandelt Pariisi filharmoonias. FOTO ERAKOGUST

Emakeelepäeval, 14. märtsil kõlas Pariisi filharmoonia kontserdimajas Cité de la musique kolm osa Veljo Tormise kooritsüklist “Unustatud rahvad”. Orchestre de Paris’ kammer- ja akadeemiakoor esitasid Ingrid Roose dirigeerimisel täissaalile “Isuri eepose”, “Vadja pulmalaulud” ja “Ingerimaa õhtud”. Kontserdisaali seintele kuvatud video- ja valguskujunduse autor oli Alyona Movko-Mägi.


Kui ma aasta tagasi Pariisi filharmoonias käisin ja seal järgmise hooaja kontserdikava sirvisin, peatus pilk kohe Ingrid Roose fotol ja tuleva aasta märtsikuus toimuval kontserdil “Les peuples oubliés”. Ingrid Roose alustas tööd Pariisi filharmoonia koori koormeistrina 2022. aasta jaanuaris kindla sooviga ammutada ühelt poolt sealset muusikat ja kultuuri ning teisalt tutvustada prantslastele eesti heliloojate pärandit. Kohe esimestel koosolekutel välja käidud idee Veljo Tormise “Unustatud rahvaste” ettekandmisest kiideti kontoris heaks ning ettevalmistused võisid alata.


Pariisi filharmoonia orkestri koor, kelle peamine ülesanne on sümfooniliste teoste esitamine erinevate prantsuse orkestritega, sai Tormise kooritsükliga tutvustada septembrist saati kord kuus. Ingrid Roose alustas tööd loengu vormis ning rääkis lauljatele regilaulust, Veljo Tormisest ja soomeugri rahvastest, näitas maakaarti ning tutvustas keelepuud. Alles siis võeti ette noodid. “Me tõesti alustasime välisringist, et aru saada, mis see kõik on,” kirjeldas Roose intervjuus Klassikaraadiole töö käiku.

Ingrid Roose. FOTO KAUPO KIKKAS

Samal ajal, kui ligi 11 tuhat eestlast emakeelepäeva puhul e-etteütlust kirjutas, valmistuti Pariisis õhtuseks kontserdiks. Viimased lihvid proovisaalis, intervjuud Aktuaalsele Kaamerale, ja kauaoodatud suursündmus võis alata. Enne kella kaheksat täitus Pariisi suur modernne kontserdimaja suure elevusega. Ootuspäraselt peeti sel õhtul mitmed kontserdieelsed ja -järgsed vestlused eesti keeles. Kohal oli nii Prantsusmaal elavaid eestlasi kui ka Eestist spetsiaalselt selleks õhtuks Pariisi lennanuid. Saali uste ees oli välja pandud Rein Marani 90. sünnipäevaks ERMi kureeritud näitus “Hõimude hällimail” fotodest, mis tehtud “Linnutee tuulte” matkadel. Peagi asendus suur elevus tuhandepealise publiku seas vaikuse ja pimedusega ning üle filharmoonia suure saali kõlas regilaul. Selle saatel kõndisid lavale Pariisi filharmoonia orkestri kammerkoori 40 lauljat ja dirigent Ingrid Roose. Kontsert algas “Isuri eepose” ja maailma loomisega.


Sugugi ei tahaks siinkohal peatuda esitusel. Miks? Sest esitusest olulisem on konkreetse õhtu puhul, et siin, Lääne-Euroopa ühes olulisimas muusikakeskuses, kõlas eesti muusika ning kümnete eestlaste kõrval said sellest osa sajad prantslased. Paari lausega ettekandest siiski. Õhtu jooksul kuulis kahte koori: üks neist Pariisi filharmoonia orkestri kammerkoor ning teine akadeemiakoor, kelle praegused liikmed on suure tõenäosusega Orchestre de Paris’ tulevased lauljad. “Isuri eepose” ette kandnud kammerkoor jäi “Vadja pulmalaule” esitanud noorte säravate häältega akadeemiakoorile alla, kuid ühiselt ligi 80-liikmelise koorina lauldud “Ingerimaa õhtud” pani õhtule täiusliku punkti. Muljet avaldasid mõlema koori solistid ning meesrühm. Kogu kontserdiõhtu vankumatu majakas oli loomulikult dirigent Ingrid Roose, kes sai sel õhtul musitseerida ning nautida suure töö vilju.


Omamoodi ajalugu tegi Pariisi filharmoonia kontserdisaalis ka video- ja valguskujundaja Alyona Movko-Mägi. Väidetavalt polnud seesugust project mapping’ut (tehnoloogiat, mis võimaldab projitseerida valgust ja pilti ebatasastele pindadele, et luua dünaamilisi ning pinna kumerustega arvestavaid visuaalefekte) selles ajaloolises saalis varem nähtud. Movko-Mägi videokunst pani tõepoolest saali elama ning viis kuulajad koos Tormise muusikaga unustatud rahvaste sekka. Erakordselt peenetundeliselt olid muusikasse seatud Kaljo Põllu graafilised elemendid ning katkendid Andres Söödi, Lennart Meri ja Johannes Pääsukese filmidest.


Sel õhtul oli uhke istuda soomeugri rahvaste esindajana Pariisi filharmoonia kontserdisaalis ning tõdeda, et Tormise vägi ei tunnista riigipiire ning juured on tugevamad mistahes õitest.


bottom of page