UNESCO muusikalinn Tallinn
- Siim Karnö
- Mar 31
- 5 min read
Tallinn kannab UNESCO muusikalinna uhket tiitlit 2022. aastast ja see annab muusikale linnaruumis erilise tähenduse. Tallinn on linn täis muusikat. Tallinn on ka heliloojate ja uue muusika linn.
UNESCO loovlinnade võrgustik käivitati 2004. aastal eesmärgiga tähtsustada kultuuri ja loovuse rolli linnade jätkusuutlikus arengus. Viimastel aastatel on huvi selle vastu olnud väga suur: 2017. aastal võeti võrgustiku liikmeks 64, 2019. aastal 66 linna. Võrgustikus on seitse kategooriat: disaini-, filmi-, gastronoomia-, kirjandus-, käsitöö- ja rahvakunsti-, muusika- ning meediakultuurilinnad. Üks linn saab kuuluda vaid ühte kategooriasse. Eestist on UNESCO loovlinnade seas lisaks Tallinnale veel kirjanduslinn Tartu (alates 2015) ning käsitöö- ja rahvakunstilinn Viljandi (alates 2019).
UNESCO muusikalinna tiitel on kvaliteedimärk Tallinnale, meie muusikaelule ja siin tegutsevatele loojatele, esitajatele ning korraldajatele. Estonia teatrist, Estonia kontserdisaalist, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Eesti Rahvusmeeskoori, Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsertidest “Jazzkaare” ja Tallinn Music Weekini ulatuv muusikaskeene muudkui kasvab. Linn on loonud ka muusikalinna noortepileti programmi, et laiendada laste ja noorte ligipääsu muusikasündmustele ning populariseerida klassikalist muusikat kui muusikakultuuri alust.
Estonia teater ja Estonia kontserdisaal
Tallinna muusikaliseks visiitkaardiks on mõistagi meie ajaloolised Estonia teater ja Estonia kontserdisaal. Selles 1913. aastal rajatud (1947 sõjajärgselt taastatud) hoones, mille arhitektid on Soome omaaegsed kuulsused Armas Lindgren ja Wivi Lönn, toimuvad ooperi- ja balletietendused, hulk olulisi kontserte ning samuti vastuvõtte ja pidustusi. Estonia ajalooline maja on meile kõigile oluline ja omane. Nüüd on aga juba aastaid kestnud debatt teatrile kas juurdeehituse või uue hoone rajamise teemadel. Estonia kontserdisaalis tehti 1997. aastal ning 2019–2020 põhjalikke renoveerimistöid. Kontserdisaalis tegutseb Eesti Kontsert, kes korraldab aastas ligi 1300 kontserti üle Eesti. Samuti on Estonia kontserdisaal koduks Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile.
Tallinna vanalinnas on legendaarseid kontserdipaiku
Vanalinna kitsad tänavad, kõrged tornid ja keskaegsed kiviseinad on täis saladusi ja lugusid, mis on kandunud läbi sajandite, üks süngem kui teine. Pikal tänaval asuva Mustpeade maja töötajad on kuulnud selle kauni ukse taga seletamatut trepinaginat ja märganud kapuutsi kandvaid hõljuvaid mehekujusid. Kummitusi võib seletada asjaoluga, et omal ajal mõistsid mustpead selles majas seadusi rikkunud vendade üle karmi kohut ja elu kaotanud uitavad majas tänaseni ringi. Samas on selles majas üle 500 aasta peetud Tallinna uhkeimaid pidusid. Praegu on Mustpeade maja aga muusika päralt ning siin tegutsevad Tallinna Filharmoonia ja Tallinna Kammerorkester.
Mustpeade maja läheduses leidub vahvaid vanalinna hoove. Eriline värvikirevus avaneb ühes põnevas tagaõues Vaimu tänaval. Vaimu tänav, mis keskajal kandis Tondi nime, on üks põnev koht. Vähe sellest, et mitmes siinses majas pidavat kummitama, on ka hoonestus säilitanud paljuski oma keskaegse ilme. Siin võib kohata erinevaid tänavamuusikuid, kes annavad oma ilme ka Tallinnale kui UNESCO muusikalinnale.
Loomulikult on vanalinna üks olulisi kontserdipaiku Niguliste muuseum-kontserdisaal. Paiknedes endises sakraalhoones, annab see võimaluse keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Tuntud on Niguliste kiriku suur nelja manuaali, pedaali ning 63 registri ja 4711 vilega Rieger-Klossi orel, mis valmis 1981. aastal. Nõnda korraldati siin varem Tallinna rahvusvahelist orelifestivali, nüüd toimub aasta algul Niguliste orelinädal. Lisaks on igal laupäeval ja pühapäeval algusega kell 16 traditsioonilised orelipooltunnid.
Kontserte tehakse ka Tallinna raekojas. 2022. aastal täitus meie ajaloolisel hoonel 700 aastat esmamainimisest. Hoone ehituslugu ulatub lausa XIII sajandisse, kuid oma praegusel kujul valmis raekoda aastal 1404. Uhked gooti võlvid ja haruldased keskaegsed pingid, seinamaalingud ja renessanssgobeläänid peegeldavad hansaaegse Tallinna jõukust ja ideaale. Eesti barokk-kunsti kauneimaks näiteks on raesaali nikerdatud friis. Raesaali kunstiteosed olid raehärradele ka õiglase kohtumõistmise eeskujuks, sest XIII–XIX sajandini oli raekoda ka kohtumaja.
Jaluta muusikarajal
Vanalinnas asub veel teatri- ja muusikamuuseum, kus saab vaadata Eesti ajalugu muusika ja lugude kaudu, siin saad ka interaktiivselt muusikaajaloos rännata.
Muusikarada “Vanalinna keldrid” annab ülevaate pealinna keldrites möödunud kümnenditel eksisteerinud või veel tänapäevalgi tegutsevatest meelelahutus- ja kontserdipaikadest ning seal mängitud muusikast. Näitleja Juhan Ulfsaki sisse loetuna saab kuulata lugusid sellistest legendaarsetest paikadest nagu KuKu klubi, Eeslitall ja Kodulinna maja. Tutvustatakse ka uuemaid kohti, nagu Clazz, Philly Joe’s ja Winkel. Kokku on muusikarajal 15 erinevat peatuspaika. Neid käsitlevad tekstid on koostanud muusikateadlane Brigitta Davidjants ja muusik Aivar Tõnso.
Keldrite tuur annab võimaluse tutvuda ajaloo selle osaga, mis enamasti jääb pigem peitu. EMTA teadur Brigitta Davidjants leiab, et keldrite tuur pakub suurepärase võimaluse õppida alternatiivset muusikaajalugu: “Popkultuuri ajalugu on väga sageli seotud suuliste lugudega, see ei ole enamasti klassikaliselt dokumenteeritud. Ja keldrite tuur andiski võimaluse jäädvustada seda ajalugu, mis sageli on pisut peidus. See räägib nii muusika ja linnaruumi seostest, samuti fännidest, keda sageli peetakse veidrikeks, ent kelleta ei oleks ka bände.” 1990. aastad olid Eestis kahtlemata keerulised, ent samamoodi tähendas see kümnend geograafiliste piiride avardumist ning võimalust eksperimenteerida muusikaliste piiridega. Diskomuusika võidukäigu kõrval tärkas palju väikeseid subkultuure, kes vabanenud muusikamaastikul oma kohta otsisid. Just sellele uuele muusikale pakkusid pinda vanalinna keldrid, millest on inspireeritud muusikarada “Vanalinna keldrid”.
Kuku
Kadrioru kunstimuuseum
Kadrioru loss on samuti kujunenud kauniks kontserdikohaks. Regulaarne muusikaelu taastus Kadriorus 2014. aastal, mil algas igapühapäevaste “Lossimuusika” kontsertide sari. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka palju välismuusikuid. Peasaali eriline akustika ja lummav interjöör teevad igast kontserdist tõelise kunstielamuse.
Festivalid
Tallinn on paljude festivalide kodupaik. Eesti heliloojate liidu korraldatavate Eesti muusika päevade näol on tegu olulisima eesti heliloojate uusloomingut tutvustava festivaliga Tallinnas. Pika traditsiooniga festivali korraldatakse alates 1979. aastast. Tallinna kammermuusika festivalist on saanud Tallinna linnale hea ja kindel traditsioon. Tallinna Filharmoonia korraldab Pirita kloostri varemetes “Birgitta festivali”. 1990-ndate alguses tagasihoidlikult alanud “Jazzkaar” on praegu üks olulisemaid džässifestivale Põhja-Euroopas. Uue muusika ja linnaruumi showcase-festival Tallinn Music Week on pälvinud rahvusvaheliselt väga tuntud nime. Festivaliga käib kaasas ulatuslik muusikateemasid kajastav konverents. Siin nimetatutega Tallinna festivalide nimistu muidugi ei ammendu.
Stiilne Eesti muusika- ja teatriakadeemia
Eesti muusika- ja teatriakadeemiat peetakse funktsionaalselt üheks kõige paremaks muusikaõppeasutuseks Euroopas. EMTA kaasaegne õppehoone asub Tallinna kesklinnas, lavakunsti osakonna renoveeritud hoone aga Toompeal ja selle hoone lugu ulatub tagasi XIV sajandisse. 2019. aastal avati EMTA uus korpus uue suure saaliga – EMTA kontserdi- ja teatrimaja Tatari tänaval. See 476 kohaga kontserdipaik on väga populaarne ning linnarahvas külastab seda hoolega. Suure saali akustika, mille töötas välja Eesti kogenuim akustik Linda Madalik koos Taani spetsialistidega, on nauditav. Veel asub EMTA uues korpuses 130 pealtvaatajat mahutav black box, mida kasutavad eelkõige lavakunsti ja kaasaegsete etenduskunstide tudengid ning džässmuusikud. Uude korpusesse rajati ka multimeediakeskus ning džässi ja varajase muusika õppeklassid. Virtuaalsete meistriklasside ja kontsertide tarvis on sisse seatud kaks LoLa (Low Latency Audio Visual Streaming System) viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogiaga õppeklassi. Kui pääseda hoone katusele, avanevad seninägematud ja hingematvad vaated linnale.
MUBA Pärnu maanteel
Uus valminud Tallinna muusika- ja balletikool ehk MUBA asub müriseva Pärnu maantee ääres, aga majas sees on vaikus: siin on muusika ja tants. Võib isegi öelda, et tegu on kunstide koduga, sest siin ühendati kolm kooli: Tallinna muusikakeskkool, Tallinna balletikool ja G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool. Hoones on kõrged laed, palju valgust ja toredaid valgusteid; siseviimistluses on kasutatud palju puitu, aga ka metalli. See kõik mõjub stiilselt ja puhtalt. Lisaks suurele ning kahele kammersaalile on majas 120 klassi ja mitusada klaverit. Juba välisuksest sisenedes tunned, kuidas muusika vallutab südame.
Lauluväljaku külastuskeskus kutsub
Laulupidude kodu ja laulva revolutsiooni häll asub loomulikult lauluväljakul. Kogu selle ajastu ning sündmuste mälestuse jäädvustamiseks loodi laululava majja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30 aasta juubeliks 2021. aastal külastuskeskus. Püsiekspositsioonis avaneb külastajale Eesti lähiajaloo pöördeline peatükk, mis räägib väikese Eesti rahva sammsammulisest ja vägivallatust teekonnast iseolemise taastamisele. Nii põimuvad siinses ekspositsioonis Eesti Vabariigi taasiseseisvumise periood, laul ja Tallinna lauluväljaku lugu. On kasulik teada, et külastuskeskus on avatud vaid eelneval kokkuleppel, kuid iga endast lugupidav eestlane võiks seal vähemalt korra ära käia!
Muusikat leidub isegi Lasnamäel
Üks üllatavamaid kohti Tallinnas, kus muusikalise arhitektuuri keskele sattuda, asub Lasnamäel kaupluse “Light and Decor” hoovis. Siin on eriilmelised lambid, mis kujutavad erinevaid muusikainstrumente, teiste hulgas on esindatud harf, tšello ja trompet. Kel soovi põnevalt lahendatud muusikariistu kujutavaid välilampe koduhoovigi osta, saab seda siin teha.
Rootsi vanasõna õpetab: karda vähem, looda rohkem; söö vähem, näri rohkem; virise vähem, hinga rohkem; räägi vähem, ütle rohkem; armasta rohkem, siis saavad kõik head asjad sinu omaks. Lähemalt saab “Tallinn – UNESCO muusikalinn” sündmustest teada www.muusikalinntallinn.ee.