“Üle voogava vete välja, üle koduse kadakase raa. Kõla laul saarlase ulja – kõla südamest südame sa!” – koori moto (muusika Joosep Aavik, tekst Arvo Kaal)
Ajalugu
Ajaloolistest ürikutest on teada, et meeste koorilaulu algus Saaremaal ulatub aastasse 1861. Just siis alustas tegevust meeslauluselts Arensburger Liedertafel, koorijuhtideks August Schönberg ja Georges Favre. Nemad tegutsesid kuni 1939. aastani. 1880. aastal asutati Laurentiuse kiriku meeskoor (Carl Allik, Jüri Etruk) ja 1886 Kuressaare Eesti seltsi meeskoor (Peeter Koževnikov). 1931 alustas tegevust Kuressaare merekooli meeskoor (P. Koževnikov) ja 1937 Kuressaare tööstuskooli meeskoor (Vladimir Kaljo). Kõik nimetatud koorid tegutsesid kuni 1941. aastani. 1943–1944 töötas mõnda aega uuesti Kuressaare Eesti seltsi meeskoor Joosep Aaviku juhatusel. 1951–1953 käis koos Kingissepa rajooni kultuurimaja meeskoor muusikakooli direktori Vello Tündre juhatusel. Sama koor alustas uuesti 1956 ja siis juba muusikakooli kauaaegse direktori ja Saaremaa koorilaulu eestvedaja Harry Kuuse juhatusel. Paraku lõpetas 1970. aastal ka see koor oma tegevuse. Põhjuseks toodi kultuuritöötajate vähest toetust ja ansamblite esilekerkimist.
Aga tõsistele laulumeestele selline olukord ei sobinud. Lähenes 1975. aasta üldlaulupidu ja see, et seal saarlaste meestelaul ei kõla, ei mahtunud nende hinge. Nii ilmuski rajooni tolleaegses ajalehes Kommunismiehitaja nr 113 (27. IX 1973) koorijuht Harry Kuuse üleskutse (katkend):
““Hakkame, mehed, minema!”
“Hakkame! Aga kuhu?”
“Eks ikka üldlaulupeole. Palju sinna 75-nda aasta suveni siis ikka on.”
“Eks hakkame siis minema. Aga millega? Pole meil enam õiget meeskoori ega midagi!”
“Kui pole, siis teeme. Kus selle häbi ots, kui järgmisel üldlaulupeol saarlaste hulgas meeskoori enam ei ole …”
Niisugune oli kahe mehe vaheline jutt ühel kontserdil. Jah, meestelauluga on asjad päris viletsad. On viimane aeg sellele kurvale loole järsk lõpp teha. Grupp lauluentusiaste kutsub eelolevaks pühapäevaks Kingissepa kultuurimajja kõiki asjahuvilisi Saaremaa laulumehi, et luua üks ülesaaremaaline vägev meeskoor. Just selline, mis, ühendades sadakond laulusuud, paneks merevood mühisema, paepangad põrisema. [---] Niisiis ootame kõiki mehi, kellel lauluhäält, viisikõrva ja mis peaasi – head tahtmist – eeloleval pühapäeval, 30. septembril kell 11 rajooni kultuurimajja. [---] Proovime, kas meil on jaksu pühapäeviti 3–4 tundi oma “oreleid” häälestada ja siis ühiselt laulu teha.”
1973. aasta 30. septembri hommikul oligi kohal 30 meest, kes panid nurgakivi Saaremaa meeskoori tegevusele. Juba viiendaks prooviks oli nimekirjas 140 meest. Peeti koori üldkoosolek ja nii vormistati asi ka ametlikult ära. Koori nimekonkursile laekus 19 ettepanekut. Valituks osutus Hugo Alteri pakutu: Saaremaa Ühendatud Meeskoor (SÜM).
Ülevaade
SÜM alustas laulutegevust 1973. aasta sügisel Harry Kuuse juhatusel. Alates 1989. aastast asus peadirigendina ametisse Tiit Köster, kes töötas kooriga ja koostöös kontsert-koormeister Helena Kadarikuga peaagu 20 aastat.
2008. aastal tuli abidirigendiks Mari Ausmees, kes juba järgmisel aastal võttis üle peadirigendi kohustused. 2010. aastal asus teiseks dirigendiks ja koormeistriks Ester Soe, kes 2015. aasta sügisest astus peadirigendi kohale. Nende kahe tubli ja nõudliku daami käe all on koor suutnud väga palju areneda. Repertuaari on lisandunud palju kaasaegseid autoreid, koori koosseis on tänaseks täienenud just nooremate lauljate näol. Aegade jooksul on koori ridadest läbi käinud ca 300 meest, kokku on esitatud üle 300 kooriteose ning olnud üle 400 ülesastumise-kontserdi. Viimastel aastatel on suuremat rõhku pandud järjepidevale hääleseadele ning tänu ooperisolistist hääleseadja Triin Ella tööle on meeskoori hääled nii indiviidi kui ka ühtse terviku tasandil palju treenitumad kui varem.
Kontserdid ja reisid
Saarlaste meestelaul on kõlanud Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Saksamaal, Austrias, Lätis, Leedus, Tšehhis, Prantsusmaal, Luksemburgis, Kanadas, Venemaal, Itaalias, Hispaanias. Käidud on kõigil Läänemere suurematel saartel ja pea kõigis Kuressaare sõpruslinnades. Alates oma tegevuse algusest on SÜM laulnud kõigil üldlaulupidudel, EMLSi ja Saaremaa laulupäevadel. Osa on võetud EMLSi võistulaulmistest.
2014. aasta mais toimus kontserdireis Euroopa südamesse. Muusikalist külakosti viidi Luksemburgi eestlaskonnale ja osaleti Pariisi külje all Fontainebleau’ metsades peetud festivalil “Euroopa värvid” (“Colours of Europe”). 2015. aastal käidi kauaoodatud reisil Kanadas, kus oli ka südantsoojendav kohtumine Roman Toiga. Kanadas osaleti Lääneranniku Eesti päevadel ja külastati ka Torontot. 2016. aastal oli muljeterikas reis, kui osaleti aktsioonis “1000 eestlast Peterburis”. 2017. aasta mais osaleti Veneetsia koorifestivalil. Koori juurde naasis teise dirigendina Mari Ausmees. 2018. aasta juunis osales SÜM Viinis kooride konkursil “Sing’n’ Joy Vienna”, kust tuldi tagasi oma kategoorias hõbediplomiga.
2019. aasta XXVII laulupeol astus SÜM üles valikkooride seas ja osaleti laulupeo tuletoomise tseremoonial Kuressaares. 2020. aastal anti kaks sügiskontserti pealkirjaga “Tormised laulud”, mis oli pühendatud Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale. 2021. aastal toimus koroona pandeemia tõttu individuaalne hääleseade Triin Ella juhendamisel mitu kuud üle veebi. Pärast pandeemiat käidi 2022. aastal laulmas Võru-Kubijal EMLSi ja ENLSi laulupäeval “Kodu(L)ootus”. 2023. aastal õnnestus üle mitme aasta reisida välismaale ja Hispaanias toimunud koorikonkursilt tuua kodumaale kulddiplom.
Kommentaarid dirigentidelt
SÜMi dirigendid Ester Soe ja Mari Ausmees: “Eelmisel hooajal täitus SÜMi 50. tegevusaasta. Aegade jooksul on tegusal meeskooril olnud rohkesti huvitavat repertuaari ja kontserte, väljasõite nii Eestisse kui välismaale, aga samuti mõõduvõtmisi mitmetel konkurssidel ja festivalidel. Kahtlemata on au olla eelkäijatest dirigentide Harry Kuuse, Tiit Kösteri jt kaasteelisteks, kes on olnud omal ajal teerajajad ja meestelaulu edendajad Saaremaal paljude aastakümnete jooksul.
Teeme suure tänukummarduse kultuuriloolasele ja pikaaegsele koori kroonikule Heinrich Männale, kes on oma ärksas rahvuslikus meelsuses ja põhjalikes uurimustes oma eluajal jaganud ja trükisõnas talletanud hulgaliselt väärtuslikku kultuurilugu.
Auväärset pidupäeva tähistasime kevadel kontsertidega Kuressaare kultuurikeskuses ja Viimsi Artiumis. Samuti on oluliseks teetähiseks suurepärases koostöös helirežissöör Tanel Klesmentiga sündinud koori juubelihõngulise CD “Üle koduse kadakase raa...” (pealkiri on lõik koori motost, tekst Arvo Kaal, muusika Joosep Aavik) ilmumine, millesse on kätketud põgus läbilõige koori vanemast ja uuemast repertuaarist.
Dirigentidena julgeme öelda, et tänane juubilar on hea tervise juures ja saame loodetavasti publikut rõõmustada veel pikki aastaid.
Laulust kantud teekonnal on meid, koorijuhte, saatnud tänutunne ja rahulolu koostööst nii hääleseadja Triin Ella, kontsertmeister Katre Roolahe kui ka koori tegusa juhatusega, kelle korraldusel on teoks saanud palju huvitavaid muusikaprojekte ja seltskondlikke ettevõtmisi. Olge tänatud, kõik tänased ja endised lauljad, kes iganes on selles kooris aastate jooksul laulnud! Hoidkem laulu ja laulumehi!”
Muljeid lauljatelt
Kuidas iseloomustada SÜMi?
Hea kamp ja hea küünarnukitunne.
Ühtne, mehine ja nooruslik
Organiseeritud, intensiivne ja kaasahaarav.”
Musikaalne, naljalembeline ja kannatlik.”
Me oleme teatud määral püüdlikud ka olnud, sest ilma harjutamata ei tule…
Kambavaim ja ühtekuuluvustunne on saatnud meid läbi aegade.”
Mis motiveerib proovi või esinemisele tulema?
Õlatunne – ühiselt mõtlevad ja ühiselt tundvad mehed, see ühine jõud on see, mis proovi ja esinemisele kohale veab.
Praegusel hetkel on koori kvaliteet juba niivõrd hea, et päris kahju on kaugel maal tööl käia ning proovidest puududa.
Vaba tunne, mida lauldes koged – see on midagi, mida ei oskagi sõnadesse panna.
See on väga võimas tunne, kui esinemine õnnestub hästi ja saab tõeliselt hea kontserdi anda, kus ka ise adud, et kõik läks praktiliselt õigesti ja laulud tulid kenasti välja.
See ongi see motivatsioon, kui saab teiste meestega koos midagi ilusat ära teha ja luua.
Meestelaulu traditsiooni hoidmine on võetud missiooniks ja see tähendabki, et ei saa teisi alt vedada – pead olema iga kord rivis, valmis dirigendi taktikepi järgi tegutsema.
Sotsiaalne aspekt ja haiguslik harjumus.
Meenutades välisreise ja nende huvitavamaid momente:
Huvitavad on olnud kohtumised sõpruskooridega, reisid Läänemere saartele.
Laevasõidud ja vanade meeste olemine on hästi meeles.
Üle kõige on Kanada reis teisele poole ookeani – Niagara juga ja Roman Toi olid sellest kõige eredamad momendid.
Esimene bussireis Norra – vaese vana bussiga mägedes ukerdamine.
Viini kontsert – kunstiliselt hästi sooritatud ja mehed pingutasid palju.
Viimaste aastate olulisemad sündmused:
1998 – EMLSi võistulaulmise C-kategooria IV koht
2003 – EMLSi võistulaulmise C-kategooria III koht ja oma grupi parim kohustusliku laulu esitus
2008 – EMLSi võistulaulmise C-kategooria I koht
2013 – EMLSi võistulaulmise C-kategooria I koht
2013 – EKÜ aasta koori tiitel panuse eest kohalikku kultuuriruumi
2018 – EMLSi võistulaulmise B-kategooria IV koht
2018 – hõbediplom Franz Schuberti nimelisel konkursil Viinis
2018 – Hendrik Krummi nimeline kultuuripreemia “meestelaulu traditsiooni kandmise eest hellast piano’st võimsa forte’ni”
2023 – SÜMi 50. aastapäeva kontserdid Kuressaare kultuurikeskuses ja Viimsi Artiumis
2023 – salvestati ja ilmus CD “Üle koduse kadakase raa ...”
2023 – kulddiplom ja I koht rahvusvahelisel koorikonkursil “Canta al Mar” Calellas (Kataloonia) nais- ja meeskooride kategoorias