top of page

Sõpruskond, kes vallutas maailma


Õnnelikud koorilauljad hoiavad ka teisel pool maakera olles Eesti lippu kõrgel – Kanada läänerannikul 2015. aastal. Vasakul dirigent Külli Lokko. FOTOD ERAKOGU

Praeguse E STuudio kammerkoori eelkäija E STuudio noortekoor sündis 2013. aasta septembris, kui toonase tütarlastekoori juurde, kes oli rahvusvahelistel koorikonkurssidel laias maailmas saavutanud märkimisväärseid tulemusi, kutsuti laulma ka koorilaulu kogemusega noormehed. Kuigi nüüd tuntakse koori Tartu linna esinduskoorina, siis esialgu tegutseti hoopis Põlvas, sest dirigent Külli Lokko oli toona seal kandis aktiivne kultuurijuht.

Juba stardijoonel võeti eesmärgiks, et meist saab tugev kontsert- ja konkursikoor nii kodu- kui ka välismaal. Tegutseme ambitsioonikalt ja kord nädalas toanurgas lihtsalt niisama koos laulmas käima ei hakka! Ühtlasi sündis ka ülimalt kokkuhoidev ja nooruslikkusest pakatav sõpruskond ning just seetõttu sai kollektiivi nimeks E STuudio noortekoor.

Etteruttavalt saab öelda, et nime esimene pool – EST – sai samuti väga sümboolseks, sest Eestit esindati ja Eesti kultuuri tutvustati üle maailma väga palju ning noortekoorist sai ühtlasi omamoodi Eesti visiitkaart.

“E STuudio kammerkoor (endise nimega E STuudio noortekoor) on Tartu linna esinduskoor ja sõpruskond, kes esitab klassikalist koorimuusikat ja popmuusika seadeid nii kodumaal kui võõrsil Euroopast Austraalia ja USAni.”

Ameerika

Ambitsioonikalt paika pandud “põhikirja” hakati otsekohe ellu viima ning juba esimesed proovid sisustati ettevalmistustega 2014. aasta kevadel Iirimaal Corkis toimuva rahvusvahelise koorifestivali jaoks. “Me ei osanud hinges midagi loota, et kas üldse konkursile saamegi, aga juhtus nii, et lausa võitsime selle! Rõõm ja joovastus oli nii suur,” jagas muljeid koorijuht Külli Lokko. See triumf sütitas koori veelgi enam ning alguse sai mitu aastat kestnud periood, kus hingetõmbepausi ei olnud ning tegutseti pidurdamatult.

Konkurssideks ja kontsertideks valmistumise vahepeal hakati esimese tegutsemisaasta täitumise verstaposti paiku salvestama ka plaati. Koos pianist Johan Randverega kontserdiülesvõtetest valminud CD “Vaikuse muusika” lindistati Tallinna reaalkoolis ja see ilmus 2015. aasta kevadel.

2015. aasta oli koorile kõige esinemisterohkem – kokku astuti lavale 32 korda. Esmalt oli plaanis sõit üle ookeani Kanadasse, kus toimusid Lääneranniku Eesti Päevad, mida peetakse iga kahe aasta tagant neljas USA ja ühes Kanada linnas. Nii sõitiski E STuudio noortekoor Vancouverisse väliseestlastele killukest kodumaad viima. See oli aga vaid soojendus ning peale Lääneranniku Eesti Päevi sõideti edasi veel ka Seattle’isse, kus viidi Washingtoni ülikooli tudengitele läbi töötuba Veljo Tormise muusikast.

Ameerikamaa vallutused ei kujunenud aga sugugi kaigasteta kodaratesse, vaid reisi vältel oli vaja külastada haiglat lausa kolmel korral. Edaspidisteks välisreisideks tehti reisikindlustusi juba palju kindlamal meelel, sest nende olemasolu õigustas end tol hetkel täielikult.

2015. aasta sisse mahtusid näiteks veel ka New Yorgi koorifestival Carnegie Hallis ning rahvusvaheline koorifestival “Tallinn 2015”. Koori praegune kõige pikaajalisem liige Eneli Maranik sõnas, et vahepeal oli esinemisi rohkem kui proove. “Kuni koroonapandeemia puhkemiseni tegime proove kahel nädalavahetusel kuus, nii laupäeval kui ka pühapäeval. Enne konkursse lisandusid ka grupi-proovipäevad.”


Konkursilt konkursile

2016. aasta möödus koorile konkursside laineharjal. Seghizzi-nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Itaalias võideti kõikide võistluskategooriate tipuks ka grand prix. “Käisime nelja päeva jooksul laval kaheksa korda, sest erinevaid kategooriaid oli nii palju, sekka veel ka poolfinaalid, kontsert-etteasted, grand prix,” meenutas Külli Lokko.

Kuigi suured saavutused laias ilmas kõlavad uhkelt ja meenuvad esmajärjekorras ehk kõige eredamatena, siis palju esineti ka kodumaal ja koori kodulinnas Tartus. Klassikalise koorimuusika kõrvale mahtusid näiteks “Eurovint”, “Retrovint” ja muud temaatilised projektid, mille vastu on publikul alati suur huvi olnud.

“Tegemist oli justkui playback-formaadiga, aga selle erinevusega, et lauljad ka ise päriselt laulsid,” kirjeldas Eneli Maranik. “Asjaga käisid kaasas muidugi ka uhked kostüümid ning laule esitati kas originaaliga võimalikult üks ühele või keerati just veel vinti üle!”

“Nii ürituse korralduse kvaliteet, aga ka lauljate tase oli nii hea, et ei usutud, et lauldakse otse,” rääkis Külli Lokko. “Ühel korral pidi meie pikaajaline laulja Kaarel Juurma oma Alexander Rybaki loos meelega pisut mööda laulma, et kummutada seda müüti.”

“Eurovindist” oli üks meeldejäävamaid etteasteid Soome bändi Lordi “Hard Rock Hallelujah”. “Enne etteastet tehti kogu saal kottpimedaks, mina olin klahvkamängija ja pidin tegema eelmängu, aga selles pimeduses ma ei näinud klaviatuurigi,” meenutas Külli Lokko. Siiski tehti muljetavaldav number ning tore fakt on ka see, et Lordi etteastel kasutatud platvormkingad leidsid hiljem kasutust näiteks laulupeo rongkäigus.

2017. aastat sisustasid mitmed kaunid kontsertlavastused, aga muidugi ka edukad ülesastumised konkurssidel meil ja mujal: “Sada aastat armastust”, segakooride võistulaulmine “Tuljak”, reis Singapuri ning Inglismaale, kuhu koor kutsuti esinema Euroopa Liidu nõukogu eesistumise avatseremooniale.

Kontsertetendus “Sada aastat armastust” 2017. aastal.

Austraalia

2018. aasta märksõna on Austraalia. “See mõte lihtsalt kuidagi tuli, kaks lauljat käisid idee välja ja hakkasid asja ajama ning pooleteiseaastase töö ja vaeva tulemusena sai plaan teoks tehtud,” jagas muljeid Külli Lokko. Üheskoos käidi läbi kängurumaa suurimad linnad – Sydney, Canberra, Melbourne ja Adelaide. Reisiti autodega ning ööbiti kohalike kooride peredes. Reis kestis kokku kolm nädalat, mille jooksul lauldi koos sealse ooperimaja filharmoonia noortekooriga, esineti saatkondades, osaleti suurtel kultuurifestivalidel, kus lauldi muuseas ka koos kohaliku meeskooriga, kes on laulnud taustavokaali näiteks võimsale naislauljale Adele’ile.

E STuudio eesmärk välisreisidel on alati olnud esitada Eesti koorimuusikat. Muidugi on kogu repertuaar mitmekülgne ja rahvusvaheline, kuid igal pool lauldakse alati ka mõni Eesti teos. Austraalia ringreisil oli selleks Pärt Uusbergi lugu “Mis on inimene”.

Sini-must-valged Sydney ooperiteatri ees 2018. aastal.

Võiks ju arvata, et 2018. aasta meeldejäävaim projekt oligi Austraalia reis, kuid tegelikkuses pärineb sellest aastast koori üks lemmik kavasid “100 aastat armastust”, mida esitati Vanemuise kontserdimajas. Kontsertlavastus puudutas Eesti jaoks olulisi ja ka raskeid teemasid, nagu näiteks küüditamine. Rongirataste heli, puhvaikad ja kohvrid – kogu teostus oli ülimalt õnnestunud ning läks publikule ja koorile endale väga südamesse. “See oli õige teema õigel ajal,” ütles Külli Lokko. “Meid tuldi palju kättpidi tänama, et mitte keegi ei ole kunagi suutnud hinge sedasi puudutada. Meie teema läbimõeldus ja suurepärane teostus oli välja paista.”

2018. aastal jõuti veel ka Saksamaale. “Kutse Saksamaale tuli umbes kaks-kolm päeva pärast Austraaliast tagasitulekut,” meenutas Külli Lokko. “Koori reaktsioon peale äsja selja taha jäänud ülipikka lennu- ja autoreisi oli leige, aga see läks kiiresti üle!” Saksamaal esineti folkfestivalil, kus “Eesti Vabariik 100” raames oli tol aastal just meie riigi kultuuripärand ja traditsioonid võetud sihikule. E STuudioga koos astusid üles veel Curly Strings, Puuluup, Arsis, Mari Kalkun, Maarja Nuut ja rahvatantsurühm Kuljus. Koori jaoks meeldejäävaim oli festivali viimane kirikukontsert. “See kestis kaks tundi, me tegime ma-ei-tea-mitu lisalugu, kirikus sees oli 600 inimest ja väljas ligikaudu 200,” muljetas Eneli Maranik. “Kahjuks ei õnnestunud meil sealt kontserdilt saada head video- ja helimaterjali, kuid emotsioon oli ülivõimas!”

Külli Lokko jaoks oli 2018. aasta suurim saavutus pikaaegse unistuse täitmine – E STuudio koori- ja tantsukooli asutamine. Nüüdseks õpetatakse huvikoolis koorilaulu nii popmuusika, teatri ja muusikali kui ka klassikalise koorimuusika valdkonnas, samuti on võimalik õppida pillimängu, soolo- ja ansamblilaulu, näitlejameisterlikkust ning pärimusõpet tantsu huvikooli õpetajate hoolsa käe all.

“Külli on pikka aega kandnud hinges lubadust oma isale, kes oli aastakümneid hea ja lugupeetud koolijuht, et loob kunagi oma koori- ja tantsukooli. Külli isa oli väga julgustav ja arvas, et see soov läheb kunagi täide. Nüüd, kui isa vaatab tema töid ja tegemisi juba ammu kusagilt pilvepiirilt, loobki Külli enda unistatud kooli oma parimate kaaslastega.”

Äpardusi ja tagasilööke

2019. aastast pärineb üks meeleolukamaid ülesastumisi – Euroopa karikasarja rahvusvahelisel koorikonkursil “Florilège Vocal de Tours” Prantsusmaal. “Kogu reis oli väga kummaline ja juhtus palju humoorikat,” jagas Eneli Maranik. “Koori etteaste algas sellega, et Külli koperdas lavale sammudes ning kukkus käpuli. Veljo Tormise “Raua needmise” ajal läks šamaanitrummi trummipulk katki ning trummilööja, koori vilistlane Uku Püttsepp lahendas käigu pealt olukorra nii, et haaras jalast oma kinga ja trummimäng jätkus.” Konkursi veidraid seiku ilmestab ka näiteks sündmuse üldine korraldus, kus eelmine koor ootas oma esinemisjärjekorda laval kardinate taga kriuksuvatel pinkidel istudes. Siiski saavutati üldarvestuses 2. koht ning Külli pälvis ka eripreemia.

2019. aasta sügisel andis koor eduka kontserdi Arvo Pärdi keskuses ja koor oli uue hooaja eel elevil ja eesootavaks valmis. Kuid 2020. aasta märtsist tabas koori, nii nagu meid kõiki, suur seisak ja peataolek. Pandeemia tõttu aktiivne tegevus rauges, sest proove teha ei saanud ning esinemisi ja konkursse lükati teadmata ajaks edasi. Piirangute kehtestamiste ja maha võtmiste tuules õnnestus 2020. aasta sügisel osaleda siiski Tallinna kammerkooride festivalil. Kuigi ürituse toimumine oli arusaadavatel põhjustel pikalt küsimärgi all ning kooril harjutada keeruline ja ettevalmistusaeg napp, siis suudeti end siiski hästi vormis hoida ning tehti väga tugev etteaste.

Kahjuks sai koroona tõttu raugenud hoog siiski koorile suuremaks murdepunktiks. Motivatsioonilangus oli tohutu ning ajaliselt paigutus üleilmne haiguspuhang täpselt sedasi, et mitmete lauljate ellu saabusid ka suuremad muutused, mis lauluhobi prioriteetsust veelgi vähendasid – abielluti, tehti karjääri, koliti välismaale. Koori algselt seatud eesmärk – olla tugev kontsert- ja konkursikoor nii kodu- kui ka välismaal – sai segastest ja ebakindlatest aegadest maailmas tingitult suure löögi. Nii juhtuski, et 2021. aasta oli esimene, kus ei osaletud mitte ühelgi konkursil.


Muutuste tuules

Kollektiiv aga kohanes muutustega – 2021. aastal sai noortekoorist kammerkoor. “Põhjus oli selles, et koosseis oli väiksem, aga ka lauljate vanus ja kõla oli juba täiskasvanulikum”, selgitas Külli Lokko. “Kui alustasime, olid enamuses gümnaasiumiõpilased, kes selleks ajaks olid aga n-ö suureks kasvanud,” lisas Eneli Maranik. “Kuna hakkasime otsima enda sekka ka uusi inimesi, siis arvasime, et ehk see nimi ka meelitab rohkem.”

2022. aastal, kui maailm oli koroonaviirust piisavalt hästi tundma õppinud ja oskas sellega üha paremini koos kulgeda, otsustas ka E STuudio kammerkoor kindlalt kontserdimaastikule naasta – koos kammerkoor Helü ja Nõmme muusikakooli sümfooniaorkestriga toodi publikuni filmimuusikakontsert “Me oleme vabad”. Üks olulisi saavutusi on ka Tiit Kikase ja Jaagup Kreemi lühiooper “Ööbik ja üliõpilane”, mida on nüüdseks juba mitmel korral ette kantud ja selle edu valguses kirjutab Kikas ooperile ka jätku.

Kuigi koori koosseis on praegu varasemaga võrreldes pisut väiksem ning tegutsetakse endiselt pigem taastumise tähe all, siis eesmärgid on suured. “Mulle väga meeldib ka meie väiksem ja kammerlikum koosseis,” sõnas Külli Lokko. “Koori liikmed on nüüdseks täiskasvanud inimesed ning prooviaegu klapitada on keerulisem kui oli kooliõpilastega, kuid keskmiselt kahel nädalavahetusel kuus siiski kohtume ja valmistume ees seisvateks esinemisteks. Meil on tulemas uus filmimuusikakontsert, Tiit Kikase lühiooperi teine osa, tahaks veelkord teha Tormise “Raua needmist” ning lisaks harjutame ka kahe koorilaulja koorijuhtimise bakalaureuseeksamiks,” räägib Külli Lokko. “Ja muidugi on eesmärk minna veel konkurssidele – seda unistust ja joont tahame me ka veel hoida!”


 

E STuudio koor ei ole kunagi olnud projektikoor, vaid ühtne ja äge seltskond, kes käib kogu aeg koos, mitte ainult konkreetsete esinemiste pärast. Kollektiiv saadi kokku nii, et tuttavate tuttavad kuulsid ja nägid, kui äge siin on, ning tõtt-öelda ei jõutud uksi kinni hoida, sest huvilisi, kes tahtsid asjast osa saada, oli palju. Kindlasti oli noorte jaoks atraktiivne ka see, kui palju reisiti ja maailma nähti ning maailmale Eestit tutvustati – see tõi palju tähelepanu ja tuntust. Kõige olulisem on aga siiski see, et tekkinud on sõpruskond, kes üheskoos maailma vallutas ja vallutab ka edasi!


Comentários


bottom of page