Parim tervise- ja elukindlustus. Viljandi meeskoor Sakala
- Uno Käär, koori asepresident
- Jul 6
- 7 min read
Algus
1929. aasta 26. septembri ajalehes Sakala avaldati üleskutse: “Kõigile meeslaulu sõpradele. [Viljandi] Helikunsti Selts, vastu tulles paljude laulusõprade soovidele, on otsustanud asutada Viljandis meeskoori. Esimene harjutus on reedel 27. septembril 1929. a SAKALA MALEVA staabi ruumides kl. 8 õhtul. Palutakse ilmuda kõiki asjast huvitatuid, et luua tüsedat ja korralikku meeskoori. Juhatus.”
Lauluhuvilisi mehi tuli kokku piisavalt, et juba järgmisel õhtul esimene proov ette võtta. Publik kuulis meeskoorilaulu 23. veebruaril 1930, kontserti juhatas Augustin Pung. Sestpeale on kõnealune meeskoor olnud Viljandi üks tunnusmärke ning tähtsatel üritustel kohal, et aidata neid pidulikuks laulda. Viimane kontsert Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoori nime all oli 23. veebruaril 1942. Sakala nime kantakse 1957. aastast. 23. novembril 2024 tähistati koori 95. sünnipäeva kontserdiga “Rõõm on nii suur” Viljandi kesklinna koolis. 9. veebruaril 2025 omistas Eesti kooriühing meeskoorile Sakala aasta koori tiitli.
Hiljutised tegemised
Meeskoor Sakala on Viljandi maakonnas tegutsev kollektiiv, kes olnud oluline osa Viljandi ja kogu Eesti kultuurielust. Tänasel päeval laulab kooris 40 laulumeest. Aastal 1961 oli laval 81 meest. Vanuse poolest ollakse praegu Eestis tegutsevatest meeskooridest neljas. Koori iseloomustavad tugevad traditsioonid, nagu “Mehe mõõdu” valimine, jõulu- ja emadepäeva kontserdid, kontserdireisid ning osalemine Eesti meestelaulu seltsi ja Viljandimaal korraldatud ühislaulmistel. Meeskoor Sakala dirigentideks on Liisi Toomsalu ja Loviisa Steinfeld. Koori dirigendid on teinud suurepärast tööd, hoides koori muusikalist taset ja rikastades koori repertuaari uute ja huvitavate teostega.
Esimene kontserdireis viis laulumehed juba 1936. aastal Lätti. Viimastel aastatel on meeskoor Sakala olnud aktiivne nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Koor on osalenud mitmetel olulistel sündmustel ja festivalidel ning andnud kontserte koos teiste kooridega. 2021. aastal võeti osa Varssavi koorifestivalist, kus saavutati parima meeskoori tiitel. 2021. aastal laulis meeskoor Sakala Riias koos Valmiera meeskooriga ja Läti naiskooriga Ausma. 2024 oldi koos Valmiera meeskooriga külas Soomes sõprusmeeskooril Porvoon Mieslaulajat. Mullu sügisel lauldi koos Valmiera meeskooriga Lätis.
Koor on selgeks õppinud ja esitanud Veljo Tormise “Meestelaulude” tsükli, mida on esitatud nii Viljandis, Tallinnas kui Pärnus. Samuti osaleti Jacob de Haani “Gospel-missa” ettekandel nii Tallinnas kui Viljandis.
Koor on ka osalenud meestelaulu seltsi korraldatud juubelilaulupeol Rakveres ja andnud eraldi kontserdi koos Saaremaa meeskooriga SÜM Kadrinas.
Kust leida uusi laulumehi
Seoses läheneva laulupeoga ja aktiivse tegevusega on meiega liitunud ka nooremaid laulumehi. Kuidas leida uusi lauljad, see probleem vaevab igat koori juhti. Loomulikult on parim värbamine olla nähtaval, nii tänapäeva eri võrgustikes kui hoida silmad-kõrvad lahti oma tuttavate ja töökaaslaste seas, et ehk on kedagi, keda kooriga liituma kutsuda. Sakala dirigent Liisi Toomsalu on käinud Viljandi kutsekoolis juhendamas noorte meeste ansamblit ja tal on õnnestunud noori laulumehi koori laulma tuua. Samuti on liitunud laulumehi, kelle lapsed õpivad Liisi juures viiulit.
Meie Soome sõpruskooril on tava, et mõni nädal enne uue hooaja algust tehakse ajalehes ja sotsiaalmeedias reklaami, kus kutsutakse tasuta laulmist õppima. Nende sõnul kogunevadki igal sügisel mõned uued mehed, kellega eraldi tehakse mõned proovid, räägitakse koorist ja selle tavadest ja loomulikult ka lauldakse koos. Esialgu veel mitte kohe mitmehäälselt, aga üheskoos, et tekiks koos laulmise tunne. See olevat igal aastal toonud mitmeid uusi mehi kooriga liituma. Kui mehed tulevad juba teise ja kolmandasse laulutundi, siis tähendab see, et neile see meeldib ja hiljem saab juba kogu kooriga koos proovi tulla ja dirigent ei pea hakkama seletama, mis on lahti laulmine ja mida koori proovis tehakse.
Loomulikult on oma osa ka repertuaaril, mis peab ka tänapäeva poole vaatama. See ei pea tähendama keeruliste harmooniatega uudisloomingut, vaid ikka neid laule, mis kõigile laulurõõmu näole toob. Ja Sakala puhul on see, et proovis peab mõnus ja hea tuju olema. Mõni mehine nali või päeva kommentaar või lihtsalt sõbralikud nööked on see, mis Sakala proovidesse laulumehi kutsub.
Meeskoori ansambel
Sakala meeskooril on olnud ansambleid algusaastatest peale. Praeguse ansambli Topelt Hellad Kellad alguseks võib pidada 1982. aastat, kui Viljandi EPTs alustasid kvartetis laulmist neli koori meest dirigent Taimi Välba juhendamisel. Sellest ajast alates on kavas olnud Veljo Tormise neli laulu tsüklist “Meestelaulud”. Vabariiklikel põllumajandustöötajate isetegevusülevaatustel sai kvartett kaks korda laureaadiks. Algkoosseisust laulab seniajani teine bass Aavo Upan.
Et kvarteti repertuaaris oli palju lõbusaid laule, andis tolleaegne koori president sellele nimeks Hellad Kellad, millest on saanud nüüd topeltkvartett Topelt Hellad Kellad.
Topelt Hellad Kellad on laulnud peaaegu kõigil Sakala meeskoori kontsertidel ja pidudel nii kodu- kui ka välismaal, pärimusmuusika festivalil ja Eesti Televisioonis ning saavutanud Eesti Meestelaulu seltsi ansamblite ülevaatustel esikohti.
Ansambli juhendajad on olnud veel Piret Laikre ja Karin Taukar ning nüüd on juba 16 aastat juhendaja Liisi Toomsalu, kes nii koorile kui ka ansamblile ühtlasi lauluseaded teeb.
Ansambli kava koosneb sageli lõbusatest meestelauludest, Veljo Tormise ja Raimond Valgre loomingust ning Eesti eelmise sajandi lõpu estraadimuusikast.
Praegusesse koosseisu kuuluvad esimesed tenorid Heino Türk ja Indrek Lember, teised tenorid Andrus Koppel ja Peeter Tiit, baritonid Jüri Ojamaa ja Margus Rekor ning teised bassid Aavo Upan ja Aare Kallas.
*
See meestepunt kasvatas mind koorijuhiks
Liisi Toomsalu (dirigent, 16 aastat Sakala meeskooriga): “Aastal 2008, pärast Tartu ülikooli lõpetamist, sai minust Viljandi muusikakooli viiuliõpetaja. Samal ajal oli Karin Taukar otsustanud Sakala meeskoori juurest edasi liikuda ning Tonio Tamra soovitas mind abidirigendiks.
Olen mitmele kolleegile ja noorele koorijuhile muljetanud, kuidas mul kulus umbes viis aastat, enne kui hakkasin sügavamalt aduma, mis see koorijuhiamet on. Kuidagi habras tunne tekib, kui mõtlen, et Sakala mehed on kogu selle kutse mõistmise teekonnal olnud otsesed osalised ja nüüd oleme üksteist juba 16 hooaega kujundanud. Kui teistpidi läheneda, siis ... minu Sakala – see on punt mehi, kellega koos on niivõrd palju ette võetud ja juhtunud, et sellest võiks kirjutada terve raamatu. Nad on parim reisiseltskond, võrratu huumorisoonega mehed, kes oskavad end laval alati kokku võtta. Nad on mind pisarateni naerutanud ja pisarateni liigutanud, muidugi vahel ka turri ajanud, aga see käib asja juurde.
Meenuvad sellised erilisemad hetked, nagu Eesti Meestelaulu Seltsi konkursi B-kategooria esikoht ja parima dirigendi tunnustus 2023. aasta novembris; eesti kultuuri päevad Kariibi mere kruiisilaeval 2015. aasta jaanuaris; kontserdid 2015. aasta augustis Milanos “Expo” Eesti paviljonis; 90 aasta juubeli kontserdi viimasel hetkel ärajäämine – kaks päeva enne kontserdi kuupäeva pandi maailm lukku; kontserdid “Tormis Sakala vormis” ehk kogu Tormise “Meestelaulude” tsükli äraõppimine ja mitu kontserti kahel möödunud hooajal; bussilaulupidu teel Varssavist tagasi Viljandisse (lauldi terve tee) novembris 2022; jõulupeod iga häälerühma etteastetega jõuluvanale ... Meeskoori ansambel Topelt Hellad Kellad, kellega koos on teise raamatu jagu ühiseid mälestusi tekitatud ning kes hoiab mind arranžeerijana ja klaverisaatjana soojas.
Sakala meeskooril on praegu päris kena seis: lauljaid jagub igasse häälerühma, ka hulk noori lauljaid on meid üles leidnud. Lauljate keskmine vanus on olnud mõnda aega vähenemise teel. Uusi, igas eas lauljaid ootame loomulikult väga ja rõõmuga. Sakala meeskoor on üks eriline seltskond, soovitan kaema tulla.
Rõõmu valmistab ka see, et kultuuriakadeemia lõpetanud Loviisa Steinfeld võttis aasta tagasi jaanuarikuus vastu ettepaneku asuda Sakala koori abidirigendiks ja on juba kuhjaga oma südikust tõestanud.”
Armastan koorimuusikat
Loviisa Steinfeld (abidirigent): “Liitusin Sakala laulumeeste seltskonnaga alles üsna hiljuti. Et kogemus koorijuhina on veel tagasihoidlik, siis toetun koori juhendamisel päris palju koorilauljana kogutud teadmistele.
Lauljad on väga toetavad ja on mind soojalt vastu võtnud. Imetlen koori ning dirigent Liisi Toomsalu visiooni ja teotahet koori juhtimisel. Mul on hea meel, et saan nendega koos õppida ja areneda.”
Maailmas on kaks head asja, teine neist on meestelaul
Uno Käär (38 aastat Sakalas): “Meeskoor Sakala on kogukond, kus iga mees saab olla tema ise. See on nagu meeste oaas: väljaspool olijad ei otsusta eemalt, mis on meestele õige ja kuidas olla. Olulised on vaba vaim, hea tuju ning koos musitseerimine. Koori repertuaaris on valdavalt kaunist sõnumit kandvad laulud või siis väikese vimkaga laulud, mida saab kontsertidel esitada nii, et lauljate näod oleksid rõõmsad ja seejärel ka see hea energia kanduks publikuni.
Olen tänu koorile sattunud paljude maade lauljate seltskonda. Oma kogemuste järgi võin öelda, et nad kõik on sarnased – oma kultuuri ja laulu elushoidmine ning selle nautimine on meie ühine joon.
Meie kontserdil Lätis koos kolme kohaliku kooriga tekkis tunne, nagu oleksime korraga läti jaani- ja tantsupeol. Lahkudes oli kõigil hea tuju kordaläinud kontserdi ja järelpeo üle. Või kevadel, kui olime koos Valmiera Imanta meeskooriga külas meie sõpruskooril Porvoon Mieslaulajat. Selline erinevate kultuuride kuulamine on oluline, mõistmaks, mis on meie kultuuri vägi.
Praegu seisavad meie koori muusikalise taseme eest kolm naist, kellest kaks on olnud ka laulude loojad. Viimasel kontserdil Lätis said just Liisi Toomsalu ja Kristi Kärmase loodud laulud kõige kuumema vastuvõtu võõrkeelse publiku ees. Me hoiame neid, sest nad on meie muusikaliseks arenguks väga tähtsad.”
Pikk teekond koos väga heade sõpradega
Aare Kallas (40 aastat Sakalas): “Mulle on väga tähtsal kohal isamaalisus ja aated. Emotsionaalseid kõrghetki on pakkunud osalemine paljudel ajaloos märgilise tähendusega üritustel.
1988. aasta juulis oli Kuressaare lossipargis ülemaaline meeskooride laulupäev, kus esimest korda Nõukogude okupatsiooni ajal kaunistati peoväljak ja tribüünid sinimustvalgete lippudega. Osalemine meeskooride esindajate ja koorijuhtide üldkogul 5. novembril 1988 Viljandis Ugalas, kus taasasutati Eesti Meestelaulu selts.
22. juunil 2004 osalemine Viljandis Johan Laidoneri ausamba avamisel, kus kõne pidas president Lennart Meri. 2. veebruaril 2010 tegime kaasa Tartu rahu 90. aastapäeva kontserdil Vanemuise kontserdisaalis. 27. oktoobril 2012 oli võimalus anda kontsert Peterburi Jaani kirikus. 2023. aasta 23. juunil osalesime Viljandi vabadussamba avamisel.
Koorilaulu kaudu olen saanud suhelda värvikate isiksuste ja dirigentidega, nagu Roman Toi, Raivo Laikre, Jüri Rent, Alo Ritsing ja Taimi Välba.
Usun, et Sakala meeskooril on praegu head ajad. Meie positiivne ellusuhtumine, head naljad ja tahe kooriproovides tööd teha ning lisaks kõigi armastatud dirigendid Liisi ja Loviisa on kindel märk sellest, et koor elab edasi.”
Tervise- ja elukindlustus
Meelis Toom (teist põlve Sakalas): “Minu Sakala meeskooriga liitumist ei saa täpselt dateerida, sest südames olin seda soovinud ammu. Elades Tallinnas ja olles korp! Rotalia meeskoori liige, alustasin Viljandis proovis käimisega 2023. aasta septembris. Seega olen kroonika jaoks Sakala laulja olnud ühe hooaja. Üritan kahe meeskoori vahel balanssi hoida, sest nende proovid on samal päeval ja kellaajal. Suurim motivaator oli, et ma ei saanud loobuda võimalusest laulda kooris koos oma isaga, kes on selles laulnud katkematult alates 1978. aastast. See teeb 46 aastat. Isa-poja paare on Sakala ajaloos olnud vähe.
Meeskoor Sakala on Viljandi parim kaubamärk! Pole olemas kedagi, kellele ei meeldiks meestelaul. Olles ise selle tervendava organismi sees, jääb vaid kaks soovi: kogeda ja jagada. Vaadates oma isa Reinu, saan kinnitust, et meestelaul on ka parim tervise- ja elukindlustus.”
