Säravad noored, ooperilegendid ja üllatavad lavastused


Tänavuse Klaudia Taevi konkursi särav Eesti laureaat Kadi Jürgens. FOTO ANTS LIIGUS
12.–19. septembrini Pärnus toimunud rahvusvaheline ooperimuusika festival “PromFest” on välja kasvanud 1996. aastast korraldatavast Klaudia Taevi konkursist ning kujunenud aastate jooksul muusikaliseks suursündmuseks kogu meie regioonis. Festivali kunstiline juht on dirigent Erki Pehk.
“PromFest” koosneb kahest põhilisest osast, need on Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss ning festivali baasil lavale toodud ooperiproduktsioon, kus osalevad eelmiste Taevi konkursside võitjad ja laureaadid. Siia lisanduvad festivalil läbiviidavad meistrikursused, loengud, kohtumisõhtud. Sellist formaati esineb harva, mistõttu on see äratanud laialdast tähelepanu.

25 aastat Klaudia Taevi konkurssi

“PromFesti” vundamendiks on Klaudia Taevi konkurss. Esimene sai teoks 1996. aasta aprillis, mil Pärnu legendaarse lauluõpetaja ja hääleseadja Klaudia Taevi sünnist möödus 90 aastat. 2001. aastal viidi läbi juba II Taevi konkurss ning sealt peale on võistulaulmine toonud noori ooperisoliste Pärnusse iga kahe aasta järel. Tänavune Taevi konkurss oli eriline, kuna 13. aprillil möödus Klaudia Taevi sünnist 115 aastat ja konkurss ise tähistas juba veerandsajandi juubelit.

Konkursi viiest voorust esimene viidi läbi mitmes Euroopa linnas ja helisalvestiste põhjal, osalemas kokku 137 noort solisti 25 riigist. Edasi Pärnusse lubati 34 lauljat, kellest keerulise epidemioloogilise olukorra tõttu saabus kohale 26. Sel aastal juhtis konkursi žürii tööd tuntud Ameerika sopran Cynthia Makris, lisaks kuulusid lauluvõistluse žüriisse Mannheimi rahvusteatri ooperiosakonna juht Thomas Hermann, Sofia rahvusooperi peadirektor, akadeemik ja lavastaja Plamen Kartaloff, Wrocławi ooperi kunstiline juht, sajandi üks legendaarsemaid ja kuulsamaid baritone Mariusz Kwiecień, RO Estonia välissuhete juht metsosopran Helen Lepalaan, Taevi konkursi kunstiline juht dirigent Erki Pehk, Berliini riigiooperi solist, 2001. aastal II Klaudia Taevi konkursi võitnud sopran Anna Samuil, Berliini Saksa Ooperi ooperijuht Christoph Seuferle, Angers-Nantes’i ooperi peadirektor Alain Surrans, Luzerni teatri ooperiosakonna juhataja Stefan Vogel ja Budapesti Müpa ning Ungari rahvusooperi kunstiline nõustaja Tamás Bátor.

Konkursi 4 laureaati: Gyungmin Gwon, Zuzanna Nalewajek, Serhii Moskalchuk ja Kadi Jürgens. FOTO ANTS LIIGUS
Võitis Zuzanna Nalewajek Poolast

XII Taevi konkursi žürii osutus heatahtlikuks ning lubas konkursi kõrget taset arvestades III vooru kõik 26 teises voorus osalenud solisti.

Üks Taevi konkursi eripärasid on selle võistluse kohustuslik laul, mida esitavad III voorus kõik solistid. Algusest peale, aastast 1996 on see laul olnud Franz Schuberti “Ave Maria”. See näiliselt lihtne muusikapala eeldab interpreedilt palju ning esitada seda hingeminevalt, õiges meeleolus ja õigete nüanssidega pole kerge.

Konkursi IV vooru jõudis 16 solisti ning sealt edasi V vooru ehk finaali kuus esinejat: Kamila Dutkowska Poolast, Gyungmin Gwon Lõuna-Koreast, Serhii Moskalchuk Ukrainast, Yuliia Zasimova Ukrainast, Zuzanna Nalewajek Poolast ja Kadi Jürgens Eestist. Finaalis saatis soliste Pärnu Linnaorkester, mida dirigeeris Erki Pehk.

Žürii ees oli raske ülesanne, kuna kõik finalistid näitasid ennast parimast küljest ning pakkusid muusikalisi kõrghetki paljudele kuulajatele. Sel aastal võitis Taevi konkursi Zuzanna Nalewajek, teiseks tuli Gyungmin Gwon ning III kohta jagasid Kadi Jürgens ja Serhii Moskalchuk. Publiku lemmiku preemia pälvis Gyungmin Gwon, parima “Ave Maria” preemia Irina Bogdanova Venemaalt, preemia Eesti laulu parima esituse eest said Kadi Jürgens ja Yulia Pogrebnyak Ukrainast, parimaks kontsertmeistriks hinnati Jaanika Rand-Sirp, Estonia eripreemia sai Yuliia Zasimova.

Võib öelda, et Taevi konkursi näol on juba veerandsada aastat olnud tegu omalaadse muusikaüritusega meie kultuurimaastikul, mis andnud tuult tiibadesse paljudele andekatele noortele. Nimetan vaid mõned, kes on pärast osalemist Klaudia Taevi konkursil teinud märkimisväärset karjääri: Anna Samuil, Oksana Volkova (praegu Metropolitan Opera solist), Veronika Džiojeva, Asmik Grigoryan, Alex Kim, Angelina Švatška, Ji-Min Park, Anatoli Sivko, Laimonas Pautienius, Jomante Šležaite.

Konkurss on žüriiliikmete näol Pärnusse toonud maailma ooperimuusika legende, kellest on saanud mitmete noorte annete toetajad. See nimekiri läheks pikaks, ent mõned nimed siiski: Edda Moser, Dolora Zajick, Irina Arhipova, Ileana Cotrubas, Teresa Žylis-Gara, Aleksandr Vedernikov, Jevgeni Nesterenko, Barbara Hendricks, Virgilijus Noreika.

25 aasta jooksul on Taevi konkurss järjekindlalt arenenud kõrgemate, kaugemate ja sisukamate eesmärkide poole ning saavutanud maailma muusikakaardil kindla koha. Seda eelkõige tänu konkursi korraldusmeeskonnale, kuhu kuulavad lisaks Erki Pehkile Madis Nurms, Indrek Kornel, Mihkel Känd, Marika Petti, Krista Leipsig, Christian Konpan ja Siret Tammekänd.

XIII Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss ootab lauljaid Pärnusse aastal 2023.


“PromFesti” eriilmelised ooperiproduktsioonid

Teise osa “PromFestist” moodustab ooperiproduktsioon, mis valmib koostöös mõne muusikateatriga Klaudia Taevi konkursi võitjate baasil. Idee, mille autor on Erki Pehk, viidi ellu aastal 2003, mil Linnar Priimägi lavastas Verdi “Rigoletto”, kus Gilda osas säras Taevi konkursi 2001. aastal võitnud Anna Samuil.

Edaspidi valmisid ooperilavastused igal festivaliaastal. Nii tulid lavale Anton Rubinsteini “Deemon” (2005, lavastaja Mati Unt, nimiosas III konkursi võitnud Laimonas Pautienius), Bizet’ “Carmen” (2007, lavastaja Marko Matvere, nimiosas IV konkursi parimad Angelina Švatška ja Huiling Zhu), Massenet’ “Thaïs” (2009, lavastaja Mai Murdmaa, peaosades V konkursi laureaadid Veronika Džiojeva, Ilja Siltšukov ja Oliver Kuusik), Verdi “Attila” (2011, lavastaja Üllar Saaremäe, nimiosas VI Taevi konkursi võitnud Anatoli Sivko), Rimski-Korsakovi “Tsaari mõrsja” (2013, lavastaja Teet Kask, peaosades VII Klaudia Taevi konkursi parimad Elina Šimkus ja Andrei Savtšenko), Verdi “Aida” (2015, lavastaja Madis Nurms, peosades VIII konkursi võitnud Jomante Šležaite ja IV konkursi parim Anželina Švatška), Verdi “Traviata” (2017, lavastaja Anu Lamp, peosades IX Taevi konkursi võitnud Alex Kim ja VIII konkursi laureaat Anna Denisova), Bellini “Kapuletid ja Montekid” (2019, lavastaja Katrin Tegova, peaosades X Taevi konkursi võitja Abigail Levis ja publiku preemia laureaat Margarita Levtšuk).

Üks “PromFesti” eripärasid on, et lavastajaks kutsutakse alati kultuuriinimene, kes ei ole ooperit varem lavale toonud. Nii on sündinud kunstiliselt värsked ning uudseid nüansse pakkuvad lavastused.

Andrus Vaariku lavastatud Rossini “Türklane Itaalias”, osades Yuri Rostotsky, Hanna Tverdova, Taras Berezhansky, Kamilė Bontė ja Sargis Bazhbeuk-Melikyan. FOTO ANTS LIIGUS
Nooruslik ja särav “Türklane Itaalias”

Tänavu tõi “PromFest” koostöös Kaunase riikliku muusikateatriga lavale Gioacchino Rossini koomilise ooperi “Türklane Itaalias”, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, lavastajaks Andrus Vaarik, kunstnikuks Madis Nurms. Etendustes osales kaks solistide koosseisu, üles astusid nii Taevi konkursi laureaadid kui Kaunase riikliku muusikateatri solistid, kaasa tegid Kaunase muusikateatri orkester ja koor.

Hõrk muusikaelamus pakkus hulgaliselt nauditavaid hetki ning pani Pärnusse kogunenud publiku iga etenduse lõppedes püsti seistes aplodeerima. Perfektselt esitatud ning Pehki poolt elegantselt dirigeerituna kujunes teos tänu Andrus Vaariku suisa geniaalsele lavastusele meeliülendavaks.

Vaarik on Rossini särtsaka loo toonud kaasaegsesse filmikunsti maailma – rollikonkursse, läbirääkimisi, üksteisele ärapanemistest ning lõputuid intriige tulvil stuudiosse. Laval on nii palju sebimist ja sedavõrd suur hulk nüansse, et kõige nägemiseks peab etendust mitu korda kaema. Ka kõige väiksemad toimingud ja liigutused on kavandanud Vaarik, laval pole midagi juhuslikku: iga pisemgi detail tekitab meeleolu, sunnib kaasa elama ja paneb mõtlema nii või naasuguses suunas. Lavastaja on saavutanud, et isegi ooperikauge inimene ei tunne igavust. Samas puudub vulgaarsus, labasus ning odavale populaarsusele orienteeritud võtted. Andrus Vaariku “Türklane Itaalias” on üks parimaid ooperilavastusi, mis meil viimastel aastatel välja toodud.

Siia juurde Madis Nurmsi värviküllased ja stiilsed, vaid talle omasest maitsest ja tonaalsusest kantud kostüümid, suurepärane orkester ning koor, kus igal artistil on täita kindel roll, mille eripära kandub aeg-ajalt isegi artisti miimikasse, kõnnakusse ja olekusse. Niisugust ansamblis püsimist suudavad saavutada vähesed ooperilavastajad. Andrus Vaarik on seda suutnud.

Peaosades särasid kaks Selimi, XI Taevi konkursi võitnud Armeenia bass Sargis Bazhbeuk-Melikyan ja Leedu solist Joris Rubinovas. Bazhbeuk-Melikyani Selim oli küps, juba elukogenud ning elu näinud võrgutaja, kelle võimas bass tõi kuulajani Rossini muusika väiksemadki varjundid, eriti sobisid solistile ooperis kantileeni nõudvad lõigud. Rubinovase Selim oli nooruslikult särtsakas ja tuliselt kirglik, tema esituses olid efektsed Rossini rohkelt virtuoosset staccato’t nõudvad muusikalõigud.

Ka Fiorillasid oli kaks, Taevi konkursi laureaat Hanna Tverdova Ukrainast ja Kaunase solist Gabriele Bukienė. Tverdova Fiorilla oli oma võlusid teadev kindlameelne ja eduks sündinud daam, tema sopran kõlas mahlakalt ja voolavalt kõikides registrites, Bukienė tugevuseks olid efektsed koloratuurid ja ülemise tessituuri noodid, tema kehastatud Fiorilla mõjus õrnalt ja inimlikult soojalt.

Omaette paari moodustasid ooperis nii helilooja kui ka (eelkõige) lavastaja tahtel don Geronio (Taevi konkursi laureaat Taras Berezhansky Ukrainast ja Žygimantas Galinis) ning don Narciso (Taevi konkursi laureaat Yuri Rostotsky Venemaalt ja Mindaugas Jankauskas). Needki rollid olid detailideni läbi mõeldud ning nendes peituv sarkasm kaasahaarav. Mõneski mõttes kujunesid just neist kahest ooperi olulisimad persoonid. Vokaalselt nõudlike partiidega said kõik solistid hakkama üle keskmise hästi, nende ülesastumine oli haarav.

Poeet Prosdocimo osas esinesid Taevi konkursi laureaat Vladyslav Tlushch Ukrainast ja Andrius Apšega Kaunase muusikateatrist. Apšega Prosdocimo oli mehelikult suursugune, enda väärtusi tunnetav ja tark, tema bariton sobis ideaalselt selleks partiiks, kogu Apšega olemus oli tulvil rollile vajalikku sensuaalsust, mistõttu kujunes ta liidriks, kes valitses kogu seltskonda. Vladyslav Tlushchi poeet oli aktiivsem ja agressiivsem, ta pani kohe alguses kõik oma pilli järgi tantsima, saavutades nõnda valitseva seisundi. Tlushchi bariton oli kaunikõlaline ja sonoorselt mahe. Zaida rollis pakkusid silma- ja kõrvailu Taevi konkursi laureaat Kamilė Bontė ja Ieva Goleckytė, mõlemad Leedust. Säravad Zaidad, vabade häältega ja kultuurselt laulvad solistid.


Rossini ooperi nooruslik esitus tekitas positiivsuse ja elevuse, lisades argipäeva värve, mida Eesti muusikateatrites kipub viimasel ajal nappima. Mingil põhjusel, millesse tasuks süüvida, on just “PromFesti” kollektiiv suutnud Eestisse ja väikesesse Pärnusse tuua maailma vokaalmuusika legendid, festivali ooperiproduktsioonid üllatavad aga värskuse, nüansirohkuse ja siirusega. Rutiinsust ja hallust nendes lavastustes ei kohta. Seetõttu jääme ootama “PromFesti” uut ooperilavastust aastal 2023.


94 views