Search

Palju õnne, Estonian Voices!



Estonian Voices juubelikontserdil Noblessneri valukojas. FOTO LIIS REIMAN / JÕULUJAZZ

Estonian Voices on saanud kümneaastaseks. Ühe ansambli ja veel enam vokaalansambli jaoks on see küllalt pikk iga. Kui vaadata ajas veidi tagasi, on Eestis kümnenda verstaposti ületamiseni jõudnud vokaalgrupid Collage ja Kiigelaulukuuik.

Koosseisu poolest oli Estonian Voicesele sarnasem 1985. aastal kolme nais- ja kolme meeslauljaga moodustunud Kiigelaulukuuik. Repertuaari laenas Kiigelaulukuuik välismaistelt vokaalansamblitelt, hiljem siirduti kodumaise muusika juurde. Aastail 1966–1979 tegutsenud Collage’i kuulus enamasti neli meest ja naist, lõpuks kahanes koosseis samuti kuuele liikmele. Repertuaar oli neil stilistiliselt väga kirju nagu Estonian Voiceselgi. Lauldi tol ajal moes olnud klassikalise instrumentaalmuusika seadeid, suurte jazzorkestrite partituure ja Eesti heliloojate loomingut, hiljem kujunesid Collage’i leivanumbriks eesti regilaulude seaded. Lisaks instrumentaalmuusika orkestratsioonide vokaali keelde tõlkimisele ja regilaululembusele on mõlema koosluse ühisosaks Anne Erm, kes Collage’i ridadesse kuuludes ansamblile nime pani ja Estonian Voicese moodustamiseks tõuke andis. Kadri Voorandil oli selleks hetkeks juba seljataga viieliikmelise vokaalansambli Sheikid eestvedamine keskkooli päevil. Ka Estonian Voicese esimene koosseis oli viieliikmeline: lisaks tänaseni vastu pidanud Kadrile, Mirjamile ja Mikule laulsid grupi debüütetteastel 2010. aasta emadepäeva kontserdil Ott Kartau ja Ott Kask. “Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” andis värskele kooslusele hoogu juurde, viies neid kokku legendaarse vokaalansambli M-Pact solisti ja arranžeerija Britt Quentiniga. 2011. aasta “Jõulujazzil” astuti üles juba täispika kavaga. Esimese albumini jõuti 2014. aastal, sinnani kuulus ansamblisse baritonina Arno Tamm, kelle loodud maailmamuusika-hõngulised laulud “N’anga nala” ja “Kiara” kuuluvad Estonian Voicese repertuaari tänaseni. Need nutikalt komponeeritud ei-üheski-keeles leelotused on andnud tänuväärse võimaluse musitseerida koos mitmete teiste vokaalgruppidega, kellega Estonian Voices on aastate jooksul lava jaganud, näiteks Accent, Take 6, The New York Voices ja Bobby McFerrini Gimme 5.

Välismaistest kooslustest ollakse nime poolest sarnased vokaalkvartetiga The New York Voices, aga kolme nais- ja meeslauljaga kuuik Rajaton on varnast võtta ka põhjanaabritel. Juubeli puhul ajasime Estonian Voicese liikmetega pisut juttu ja küsisingi hakatuseks, kes on olnud nende suurimad eeskujud.


Mõeldes maailma tuntumatele vokaalansamblitele, kellelt olete n-ö šnitti võtnud? Britt Quentin on meie esimese ja ainsa mentorina, endise M-Pacti lauljana toonud meie ansamblisse vaieldamatult mitmeid tehnilisi töövõtteid ja ideid. Pigem inspireerib meid instrumentaalmuusika orkestratsioonide võlumaailm, mida me alateadlikult oma seadetesse pisut üle toome. Teistelt vokaalansamblitelt oleme võibolla õppinud enim seda, mil moel vokaalansambel on koostöövorm ka inimsuhete tasandil.


Missugune näeb välja teie prooviprotsess? Kas tuleb ette ka vaidlusi ja lahkarvamusi repertuaari või ühe ja teise loo kõla suhtes? Proovides tuleb ette nii vaidlusi kui lahkarvamusi repertuaari ja lugude kõla osas. Õnneks leiame lõpuks alati konsensuse. Pärast salvestusi ja erinevaid katsetusi kuulame neid kõik koos ning otsustame, milline variant meie jaoks kõige paremini toimib. Kadri on meie kunstiline juht ning lõpuks paneb kvaliteedi templi tema.


Kadri ja Rasmuse vestluses saates “OP” jäi mulle kõrva, et see, kuidas te tahate kõlada, on pigem aimamise ja tunnetuse küsimus. Mis on see kompass, mis Estonian Voicest suunab? Kust tulevad mõtted repertuaari valikuks? Nii klišeelik kui see ka ei kõla, tuleb meiegi inspiratsioon elust endast, keskkonnast, loodusest ning parasjagu kuulatud muusikast. Kindlasti saab rääkida sisemisest kompassist, mis juhib meid otsima midagi uut, mitte sellepärast, et lihtsalt luua “midagi uut”, vaid otsida värskust ja erutust meile enesele. Kui tekib liblikad-kõhus-tunne, on tegemist millegi õigega. See ongi meie kompass. Me ei ole endale mingeid piire seadnud ning üritame teha muusikat, mille tulemus oleks “kõhutundega” ära tuntav. Meis endis peab see muusika vaimustust esile kutsuma ja see ongi peamine kriteerium. Peame end oma muusikas ära tundma ja hästi tundma.


Estonian Voices on peamiselt a cappella ansambel. Kas olete plaaninud mõnel erilisemal hetkel kaasata ka liikmete muid muusikalisi oskusi lisaks laulmisele? Näiteks sain teada, et Aare Külama on jazzpianisti haridusega ja Mirjam Dede mängib kitarri. Meil on olnud üks jõulukontsert, kus esines Estonian Voices ansamblina ning kõik lauljad laulsid ka soololugusid, mida saatis Aare Külama. Seni me ei ole tundnud vajadust pille kasutada, aga kui see hetk peaks tekkima, siis kindlasti teeme seda.


Mitmed teist kuuluvad lisaks Estonian Voicesele ka teistesse kooslustesse. Võrrelge palun, kuidas seal musitseerimine erineb Estonian Voiceses laulmisest ja mida oma erinevatest kooslustest olete kaasa saanud. Need kollektiivid, nagu Vox Clamantis, Rahvusmeeskoor, instrumentaalansamblid on kõik nii vokaaltehniliselt kui ka oma olemustelt väga erinevad. Siiski on muusika keel sõltumata žanrist laiemas vaates ühine. Kadri on seadete kirjutamisel võtnud väga palju aluseks instrumentide mängu ja üritanud seda konverteerida hääle keelde. Kindlasti on eri žanrites laulmine laiendanud lauljate tehnilist võimekust ja suurendanud kõlalist mänguruumi.


Estonian Voicese liikmetel on muusikalises maitses kindlasti mingi ühisosa, aga arvatavasti on ka erinevusi. Palun igal liikmel tuua välja mõned nimed, kelle muusikat ta viimasel ajal kuulata armastab. Kuulame kõik väga erinevat muusikat aga siiski on sellel ühisosa. Näiteks Michael Jackson, Queen, Arvo Pärt, Jacob Collier, Veljo Tormis jne. Nimetatud artiste/heliloojaid ühendavad märksõnad nagu püüdlus täiuse poole, julgus ja häälte arranžeerimine harmoonias.


Olete koos tegutsenud 10 aastat. Kas veedate lisaks laulmisele ja proovide tegemisele ka muidu koos aega? Jah, veedame küll. Meil on aastas 4-5 korda laagrid, mis toimuvad enamjaolt Viljandis Aare kodus. Peale laulmise on meil seal mõnusad saunaõhtud, ühised toiduvalmistamised ning Aare veinide degusteerimine. Miku, Rasmuse ja Maria lastele meeldib koos mängida ja selletõttu on meil Tallinnas ühised pannkoogihommikud. Eelmisel aastal, paar päeva enne eriolukorda viisime poistega meie kaunid naised naistepäeva üllatusõhtusöögile. See oli 9. märtsil. Meie järgmine kohtumine oli täpselt kaks kuud hiljem Estonia kontserdisaali laval, et anda online juubelikontsert.

Kadri Voorand ja Mikk Dede kontserdil Vanemuises. FOTO SVEN TUPITS / JÕULUJAZZ

Millised on Estonian Voicese liikmete hobid? Jalutamine, jahindus, mootorrattad, sport, kokkamine ja palju muud.


Palun meenutage koos veedetud aastaid ja värvikaid seiku kontsertidest, proovidest, reisidest. 2019. aastal oli meil väike Euroopa turnee, mille raames õnnestus kogu ansambliga jääda Como järve äärde mõneks päevaks puhkama. Hiinas, Guangzhous, kontserdituuri teisel päeval ajasime taga Kadri mobiiltelefoni, mille ta suutis kontserdimaja tualetti ära kaotada. Kaks aastat tagasi, käisime Estonian Voicesega New Yorgis. Otsustasime sinna kaasa võtta oma kaaslased ning külastasime maailmakuulsat Metropolitan Operat. Vaatasime seal Puccini “Toscat”. Rasmus suutis kogu ooperist ära vaadata ainult I vaatuse esimese poole. Ülejäänud aja nägi ta und, ning kogus jõudu eelseisvateks kontsertideks.

Estonian Voices, vasakult: Maria Väli, Rasmus Erismaa, Mirjam Dede, Mikk Dede, Aare Külama, Kadri Voorand. FOTO RAUL OLLO / JÕULUJAZZ

2020. aasta ja koroonaviiruse pandeemia on kõigile olnud suureks katsumuseks. Kas teil on oma kogemustest jagada mingeid positiivseid äratundmisi, õppetunde ja võimalusi, mida tavapärane asjade käik poleks võimaldanud? Näiteks see, et me tegime proovide asemel igal nädalal videokõnesid lihtsalt vabas vormis koosviibimisena ja mitte formaalse proovina. Eriolukord võimaldas meil hetkeks aja maha võtta ning mõelda näiteks uue loomingu peale.


Kas mõne laulu idee või seade on end ka unes ilmutanud? Kindlasti on unes sündinud sadu Billboardi edetabeli tippu kuuluvaid hitte, aga kahjuks on need hommikuks meelest läinud.


Millised on Estonian Voicese plaanid-unistused uueks aastaks? Loodame, et taastub tavapärane elu ning saame oma uut muusikat esitada üle ilma. Lähimad kontserdid Eestis on järgmised: 3.01 Jõgeval, 28.01 Põlvas, 21.02 Sauel ja 24.02 Rakveres.


#EstonianVoices