Kes mind kuuleb laulemaie, see arvab ilul olema ... XVIII rahvusvaheline koorifestival “Tallinn 2025”

XVIII rahvusvaheline koorifestival “Tallinn 2025” tõi pealinna 22 koori Itaaliast, Iirimaalt, Poolast, Sloveeniast, Soomest, Lätist, Suurbritanniast ja Eestist. Festivali korraldatakse üle aasta, sedapuhku 24.–26. aprillil. Lisaks võistlemisele anti ka mitmeid kontserte. Konkurssi kuulas ja hindas žürii Geoffrey Boers (USA), Ingrid Kõrvits (Eesti), Jānis Ozols (Läti), Soma Szabó (Ungari), Sofia Söderberg (Rootsi).

Laste- ja noortekoorid

Avalöögi andsid lastekoorid Coro Voci Bianche Garda Trentino (dir Enrico Miaroma, Itaalia) ja ETV lastekoor (dir Silja Uhs ja Aarne Saluveer). Hästi kokkusulatatud vokaal ja värske lavaline olek iseloomustas mõlemat koori. Eriti paeluv oli ETV lastekoori ülesastumine. Kontrastne kava ja südikas esitus viisid koori grand prix’ vooru ja kategooria võit oli kindlustatud.

Noortekooride kategoorias pistsid rinda vaid Eesti koorid: E STuudio tütarlastekoor (dir Külli Lokko), Musamari koorikooli tütarlastekoor (dir Tiina Mee) ja Tallinna prantsuse lütseumi segakoor (dir Margot Peterson). Minu tuline poolehoid kuulub koorijuht Margot Petersonile, kes tuli stuudiokooride kõrvale võistlema tavakooli õpilastega. Meelde jäid prantsuse muusika miniatuurid: Passereau’ “Il est bel et bon” ja Fauré “Nocturne”, kus nüansseeritud klaveripartii esitas Rasmus Andreas Raide. Esikoha pälvis E STuudio tütarlastekoor, kelle kenasti väljatöötatud kava ja vokaalsed taotlused sööbisid mällu, eriti tähelepanuväärne oli Rasmus Puuri “Paljudel pole ...” teksti ülihea artikulatsioon. Musamari tüdrukud esinesid stabiilselt ja entusiastlikult. Vokaalmuusika tõlgitsemisel kuulub suur osa sõnumi edasiandmisele, mida muusika väljendusvahenditega vaid tugevdada saab. Väga noortel lauljatel puudub elukogemus, millega sõna süvahoovusi kombata, seetõttu võib ettekanne pinnapealseks jääda.

Nais- ja meeskoorid

Nais- ja meeskooride võistlus kulges tõusvas joones. Et žüriil oleks võimalus täpsemalt hinnata, on festivali juhendis ka koht kohustuslike teoste jaoks. Nendeks olid Andres Lemba “Ave Maria” nais- ja meeskooridele, Galina Grigorjeva “Alleluia” segakooridele, Tõnu Kõrvitsa “Sister Death” kammerkooridele ja Rasmus Puuri “Under Milk Wood” kaasaegse muusika kategoorias.

Iiri koor Dulciana Vocal Ensemble (dir Judith Lyons) – koorijuht oli oskuslikult kujundanud lauljate vokaalset palet. Olles ise laulja, otsib ta igale laulule oma värvi. Lõpptulemusena jagati sõbralikult II-III kohta Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise naiskooriga (dir Edmar Tuul). Varasema mälestuse põhjal on akadeemilised daamid suure sammu edasi astunud. Vabalt voolav kandev vokaal, säravad sopranid, väheke tuhmima kõlaga aldid – kõik allusid koorijuhi taotlustele. Mendelssohni “Hebe deine Augen auf” oratooriumist “Elias” kõlas konkursil ingliskeelsena – siinkohal tuleb tõdeda, et keeleline erinevus muudab muusikalist fraseerimist, samuti meeleolu. Pärdi “Zwei Beter” jäi muusika mõtestamise seisukohast poolele teele. Kammernaiskoorile Sireen (dir Laura Štoma) paneksin mõtteliselt kaela tammepärja. Bukletist saab lugeda nende kõlataotluse kohta: hõrk, naiselikult tummine ja lummav. Niisugune see täpselt oligi! Lisaks karakteerne ning vaheldusrikas kava. See kokku tõi I koha.

Ainus meeskoor sel festivalil oli Tartu akadeemiline meeskoor, millega dirigent Roland Viilukas töötab 2024. aastast. Dirigent ei ole jõudnud oma ideid täiel määral veel koorini viia, aga tema ja lauljate vaheline “keemia” toimib silmanähtavalt ja jääme põnevusega ootama möödunud hiilgeaja taassündi.

Segakoorid

Segakooride kategoorias osales Gdanski ülikooli segakoor Poolast, Norise Lätist ja kolm koori Tartust. Viis koori ja viis erinevat kohustusliku laulu (Grigorjeva “Alleluia”) tõlgitsust. Gdanski ülikooli segakoor (dir Aneta Majda) oli tüsedakõlaline ja häälekas. Dünaamiline skaala liikus crescendo suunas pisut liiga jõuliselt, samas romantilise muusika radadel loogeldes vajanuks sopran rohkem hääleseadelist tuge. Segakoor Norise Alise Koknēviča-Upīte dirigeerimisel esines nüansirohkelt ja särav lõpulaul Laura Jēkabsone “Rasa” tõi koorile eripreemia.

Tartu Noortekoori (dir Markus Leppoja) lauljatest kiirgas emotsionaalset laululusti, kuid paraku häälestusprobleemid pärssisid ladusat musitseerimist. Tartu ülikooli kammerkoor (dir Triin Koch) oli sel võistlusel klass omaette. Kuulajaid kütkestas slaavi vaimuliku muusika hingus Grigorjeva teose esituses. Tundliku musitseerimisega lauldi Mendelssohni “Psalm 91”. Mõtestatud pausid helisesid ja imeline fluidum saatis Tõnu Kõrvitsa laulu “Sister Moon” esitust.

Tartu üliõpilassegakoor (dir Küllike Joosing) hoidis heade mõtete linna lippu kõrgel. Rikkalik kõlapalett, milles ereda värvilaiguna jäid meelde Märt Ratassepa kaks miniatuuri Betti Alveri sõnadele. Mendelssohni “Psalm 43” pikad burdoonhelid kippusid pisut “müdisema”, ent üldmulje oli rõõmustav.

Kammerkoorid

Võistluse oodatuim sündmus oli muidugi kammerkooride esinemine. Lavale astus Velenje akadeemiline segakoor Sloveeniast (dir Danica Pirečnik). Müstiline kõla kohustuslikus laulus, hea karakter, tugev energia, impulsiivne koorijuht. Dirigendi töö oli meisterlik. Teadmata, mis ees ootab, pidasin sloveenlasi favoriitideks. Kammerkoor Nox Soomest Hanna Kronquisti juhatusel pakkus vaimustavalt rikkalike hääletämbritega kooriansamblit. Tähelepanu äratas eri ajastute muusika esitus, kus vokaali oli asjatundlikult voolitud.

The Epiphoni Consort (asutaja ja dirigent Tim Reader) – bukletist sai lugeda, et selle liikmed on küll muusikalise haridusega, aga ei tööta igapäevaselt lauljatena. Ja neilt me kuulsimegi koorimuusika kõrgpilotaaži, mis tõi koorile grand prix’ ja I koha kammerkooride kategoorias.

Kammerkoor Glasis Sloveeniast võistles Ernest Kokoti juhatusel. Hea kooriansambel, musikaalne esitus, karakteersed teosed. Tallinna Kammerkoor (dir Heli Jürgenson) esines väga heal tasemel. Tunda oli suure kogemusega koorijuhi ja vaimustunud lauljate vahelist koostöörõõmu. Kammerkoor Näsi Soomest Julia Lainema juhatusel laulis ambitsioonikalt ja väljendusrikkalt. Kava oli maitsekas ning meisterlikult väljatöötatud ning oskuslik oli ka dünaamika kasutamine. E STuudio kammerkoor (dir Karita Käesel ja Sten Zaitsev) võistles südikalt. Noorte koorijuhtide käekiri on veel väljakujunemata, aga julgus ja innukus on tervitatav. Teatud puudujäägid viimistluses saabki veel vähese kogemuse arvele kirjutada.

Kaasaegse muusika konkurss kujunes sündmuseks sündmuste seas. Rasmus Puuri kohustuslik teos “Under Milk Wood” on üliraske ja esitab lauljaile vokaalselt piiripealseid nõudmisi.

E STuudio kammerkoori etteaste oli pigem ettevaatlik, aga puhkes õide Trotta “Dies iraega”. Velenje segakoor pakkus põneva kava, kuid Puuri teosele jäädi alla, ebastabiilsus võttis maad. Näsi Soomest esines kahvatult, tehnilised vajakajäämised varjutasid ettekannet.

Kammerkoor Encore (dir Karin Tuul) tuli värske energiaga lavale ja ühtlaselt kõrgel tasemel lauldud kava tekitas vaimustust. Karin Tuul on dirigendina väga palju arenenud ja kohustusliku laulu esitust nautisin täiel määral. Gdanski ülikooli segakoor tõi ettekandele Maciej Malolepszy laulu “Sine lasy” – üleküllastatud tehniliste võtetega teose –, kuid kohustusliku pala esituseks ei jätkunud jaksu. Naiskoor Dulciana Vocal Ensemble lahendas kohustuslikku teost nagu matemaatilist ülesannet, märksa kindlamalt kõlasid Ešenvaldsi ja Esmaili laulud. Kammerkoor Nox esines hoopis paremal tasemel kui eelmisel päeval ja ületamatu ettekanne laulust “Under Milk Wood” sai autori eripreemia. Tartu ülikooli kammerkoor tõestas, et päevad pole vennad. Segakooride kategoorias imelise mulje jätnud koor kõlas pisut vaoshoitult ja Puuri teos tahtnuks veel treenimist. Kaasaegse muusika kategooria lõpetas Sloveenia Glasis. Kõrva paitas Andrej Makori “O magnum mysterium”, koor demonstreeris ühtesulatatud ansamblit.

Grand prix’ voori lubati kuus koori: ETV lastekoor, TÜ kammerkoor, E STuudio kammerkoor, Glasis, Encore ja The Epiphoni Consort.

Rõõmustamiseks oli põhjust küllaga – festivalil osalesid suurepärased ja väga head kollektiivid, südame tegi soojaks Eesti kooride kõrge tase ning suure auhinna vooru lubatud kuuest koorist neli olid meie. Silmaringi avardav huvitav repertuaar, väljapaistvad esitused ja eriilmelised koorijuhid – kõik see on varandus, millega koorimuusika armastaja saab oma siseilma rikastada.

Tulemused

Tallinna linna grand prix – The Epiphoni Consort (Suurbritannia)

Lastekoorid

I ETV lastekoor, II Coro Voci Bianche Garda Trentino (Itaalia)

Noortekoorid

I E STuudio tütarlastekoor, Musamari koorikooli tütarlastekoor, III Tallinna Prantsuse lütseumi segakoor

Nais- ja meeskoorid

I Kammernaiskoor Sireen, II-III Dulciana Vocal Ensemble (Iirimaa), II-III Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline naiskoor

Segakoorid

I Tartu ülikooli kammerkoor, II segakoor Norise (Läti), III Gdanski ülikooli segakoor (Poola)

Kammerkoorid

I The Epiphoni Consort (Suurbritannia), II kammerkoor Glasis (Sloveenia), III E STuudio kammerkoor (Eesti)

Kaasaegse muusika kategooria

I E STuudio kammerkoor (Eesti), II kammerkoor Encore, III kammerkoor Nox (Soome)

Eripreemiad

Parim dirigent – Triin Koch