Elisabet Reinsalu ja Annely Peebo ühine loominguline projekt, raamat “Annely Peebo. Minu muinaslugu muusikas”, kutsub lugejaid endaga kaasa kaunisse ja inspireerivasse Viini, ooperiprimadonna Annely Peebo maailma. Raamatust käib muide omamoodi huumorinoodina läbi pisike fakt, et kui kõrgklassi ooperiprimadonnade kohta kasutatakse tihti nimetust La diva, siis Annely Peebo on ära teeninud oma isikliku tiitli La Peebo. Igati mõistetav. Annely Peebo on heas mõttes nähtus omaette ja vähemat kui oma isiklik tiitel tema puhul ei ootakski. Mis aga raamatusse puutub – tegu ei ole klassikalise elulooraamatuga, vaid pigem pilgu heitmisega Annely Peebo ellu ja mõtteviisi, mis sobitub ideaalselt nimetuse alla “inspiratsiooniraamat”.
Raamat äratab huvi juba oma luksusliku väljanägemisega. Geniaalne kujundaja Kaire van der Toorn-Guthan on suutnud taas luua silmapaistva visuaalse terviku, kus iga lehekülg kutsub teosega edasi tutvuma. Pilte on palju ja need on erakordselt kaunid, andes edasi Annely Peebo loomulikku sarmi ja ilu. Sain raamatut lugedes teada, et kui Annely Peebo ei oleks laulja, võiks ta vabalt olla sisekujundaja – tänu oma suurepärasele maitsele, heale värvitajule ja stiilitunnetusele. Nagu ma aru saan, on Annely sõbrad ja tuttavad toonud korduvalt esile tema oskust kujundada ruume, võimet näha paberil olevatest plaanidest kaugemale ja samuti tema pealehakkamist remonditööde praktilise küljega (mis on ilmselt mõneti ootamatu ühe ooperidiiva puhul). Näinud nüüd neid imelisi fotosid, lisaksin omalt poolt mõtte, et minu arvates oleks Annely Peebo võinud olla võrdselt edukas ka modellikarjääri üles ehitades. Äärmiselt ilus ja andekas inimene.
Sama ilus ja andekas on raamatu teksti autor Elisabet Reinsalu. Enamik meist teab Elisabet Reinsalu suurepärase näitlejana, ent viimastel aastatel on ta avanud end ka kirjutajana. Ta on korduvalt teinud kaastööd ajakirjale Edasi ja tema kolumnid on mind alati puudutanud. Samasuguse kergelt filosoofilise noodi, mida võib kohata tema artiklites, on ta nüüd toonud ka Annely Peebo raamatusse.
Sisulise poole pealt pakub raamat pigem helget ja mõtisklevat meeleolu. Tekstides vahelduvad Elisabet Reinsalu filosoofilised arutlused Annely Peebo elu ja valikute üle Peebo enda mõtete ja meenutustega. See paneb lugeja võibolla mõneti ootamatultki kaasa mõtlema suurematele teemadele nagu julgus unistada, kuidas liikuda sihikindlalt oma eesmärkide suunas või kuidas saavutada rahu iseendaga. Raamat edeneb kiiresti ja on kergesti loetav, osalt just seetõttu, et pildimaterjali on palju ja tekst ei ole liiga tihe. Samas tabasin end mõttelt, et ehkki Elisabet Reinsalu kaunilt ja tundlikult kirja pandud mõtisklused lisavad raamatule isikupära, võivad need mõne lugeja jaoks tunduda asjakohatuna. Aga võibolla ka mitte. Nende olemasolu on mõistetav, eriti arvestades raamatu inspiratsioonilist suunitlust. Ma ise oleks tahtnud vast rohkem vastuseid retoorilistele küsimustele, mida Elisabet Reinsalu siin-seal õhku heidab. Näiteks leidsin raamatust sellise lõigu: “Siiski võib vaid proovida ette kujutada, mida tähendas ühele noorele inimesele, kel aastaid vähem kui 25, elada ihuüksinda, ilma kindlustundeta laias maailmas. Mida ta läbi elas, kui tabasid kahtlused ja kõhklused oma valiku õigsuses? Kuidas liikuda edasi, kui eluks vajalikud inimeseks olemise tugipiilarid on puudu? Kellele ta toetus, kui mõtles, et jätab kõik sinnapaika, annab alla, naaseb siiski kodumaale? Kas ta kunagi üldse mõtles nii?” Oleksin meelsasti tahtnud teda, mida Annely Peebo tegelikult mõtles, mida ta läbi elas ja kellele või millele ta toetus. Ehk olekski need olnud küsimused, mida adresseerida raamatu peategelasele? Praegu jäävad küsimused suures osas vastuseta. Kuid hindan väga Elisabet Reinsalu pingutusi – olles ka ise kirjutanud ühe portreeraamatu (mida ma samuti ei soostu nimetama elulooraamatuks), tean väga hästi, et kaante vahele jõuab suures osas vaid see, mida inimene ise on nõus enda kohta rääkima.
Annely Peebo kui naine ja kunstnik jääb selle raamatu kaudu meelde äärmiselt atraktiivse ja loomingulise isiksusena. Tema elukäik on imetlusväärne: väikesest Võhma linnast Viini Volksoperi lavale ning Eesti Filharmoonia Kammerkoori ridadest rahvusvaheliselt tähelepanuväärsete sooloesinemisteni. Lisaks karjäärile on Peebo suutnud edukalt ühildada pereelu lauljatöö ja õpetamisega ning jäänud alati kõige selle juures positiivseks ja tasakaalukaks. See on kindlasti aspekt, mis võiks inspireerida paljusid. Siiski näib mulle, et raamat ei ava Annely Peebo isikut nii põhjalikult, kui võiks loota. Kuigi lugeja saab aimu tema mõttemaailmast ja elutunnetusest, ei paku teos alati vastuseid kõigele, mida autor küsib.
Raamatus võiks olla rohkem erinevaid hääli ja arvamusi Annely Peebo kohta. Lisaks Annelyle endale saavad sõna dirigent Risto Joost ning põgusalt ka Annely kauaaegne sõbranna Kaidi Kuusing, esimene abikaasa Tõnis Peebo ning praegune elukaaslane ja laste isa Sascha Günthner. Ma usun millegipärast, et rohkem kaasautoreid ja erinevaid vaatenurki oleks loonud Annelyst mitmekülgsema pildi ja seeläbi ilmselt rikastanud lugemiselamust. Kõrvalepõikena – juhtusin just eile vaatama dokumentaalfilmi Elvis Presleyst (“Elvis Presley: The Searcher”, 2018). Ekraanil vilksatas kümneid sõpru, tuttavaid, kaasmuusikuid, inimesi, kes olid Elvisega ühte- või teistpidi kokku puutunud. Läbi paljude erinevate mälestuste, arvamuste ja mõttekildude oli kokku pandud fantastiline ja haarav tervik. Ma ei tea, kas samasugune tulemus oleks olnud võimalik, kui sõna oleks saanud vaid paar inimest. Seepärast näib mulle Annely Peebo raamatu puhul, et lugeja, kes otsib rohkem eluloolisi detaile, ei pruugi sealt leida päris seda, mida ta on otsima tulnud.
Kokkuvõttes on “Annely Peebo. Minu muinaslugu muusikas” raamat, mis väärib tähelepanu oma visuaalse ilu ja positiivse sõnumi poolest. Ehkki sisulises plaanis võib see mõne lugeja ootusi mitte täielikult täita, kompenseerib seda Annely Peebo särav ja innustav persoon. Sõnum uskuda iseendasse ja järgida alati oma unistusi läbib raamatut hõbedase niidina, mis ongi ilmselt teose loojate taotlus. See raamat sobib suurepäraselt neile, kes otsivad kerget ja inspireerivat lugemiselamust ning visuaalset naudingut.