Indrek Liit – muusikamees ja helilooja Hiiumaal

Indrek Liit on akordionist, helilooja ja õpetaja, kes tegutseb Hiiumaal. Õppinud on ta Kärdla Rudolf Tobiase nimelises muusikakoolis, G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Alates sellest aastast on Indrek Liit ka Universal Musicu esindatav helilooja. Lähemalt saab temast teada tema koduleheküljelt https://indrekliit.ee/ Lehekülg Universal Music’us https://www.universaledition.com/indrek-liit-8502

Kuidas tulite muusika juurde? Juba lapsena kui ma veel koolis ei käinud, huvitas mind muusika. Meil oli väike roheline pedaalidega lasteklaver. Kui vanemad vennad ja naabripoisid läksid kaugemale mängima, siis mind veel kaasa ei võetud. Sain kauem üksi seda klaverit mängida. Olin üsna püsiv ja keskendunud. Kui teised koju tagasi tulid, siis nad ütlesid, et mis sa siin klimberdad, anna meile ka. Mina omalt poolt, et – lähete ära, koera võtate ka kaasa ja nüüd ajate veel klaveri tagant ära. Võtke järjekorda, praegu on minu kord! Kui meil küla jaanituli oli, siis üks naabrimees mängis akordioni. Teised lapsed jooksid ringi ja mängisid, mina aga istusin koha peal ja kuulasin ta mängu. Hiljem pandi mind muusikakooli. Kärdla Rudolf Tobiase nimelise muusikakooli lõpetasin akordioni erialal 7 aasta asemel 6 aastaga. Siis läksin 16-aastaselt Hiiumaalt Tallinna Otsa muusikakooli. Otsa koolis õppisin erialana akordioni ja fakultatiivselt lisaeriala oli juba siis kompositsioon Alo Põldmäe juures. Kui Hiiumaale sõitsin nädalavahetuseks, siis selleks, et saaks võimalikult palju kodus olla, läksin tagasi alles esmaspäeval. Ärkasin juba kell 4 ja läksin läbi pimeda metsa taskulambiga öösel bussi peale, et jõuda hommikul kella 6:00 laevale ja kooli ajaks juba Tallinna. Pärast Otsa kooli läksin EMTAsse heliloomingut erialana õppima. Õppisin 3 aastat, siis võtsin akadeemilise. Sõitsin Hiiumaale tagasi pikemaks ajaks elama. Seal hakkasin bakalaureuse lõputööd kirjutama – sümfoonia nr 1 “Sebralill”. Ma küll kirjutasin EMTAsse, et kuidas edasi ja sain vastuse, et kaugõppes seda eriala õppida ei saa. Siis ma aga ei tahtnud enam Hiiumaalt ära minna ja nii see jäi. Raamatus “Õppimine – varjatud varandus: 21. sajandi hariduse rahvusvahelise komisjoni aruanne UNESCOle” on kirjas, et loomeandega inimestele ei pruugigi alati kõrgkool sobida. Aga see ei tähenda muidugi, et ei peaks kõrgkoolis õppima. Mõnele see just sobib. Nüüdseks olen muusikaga tegelenud veidi üle 30 aasta. Heliloominguga ca 20 aastat.

Rääkige pisut lähemalt oma pillist akordionist. Mis instrumendid veel huvi pakuvad? Akordion huvitas mind kõigepealt ja huvitab siiani. Olen üsna osav ka klaveril. Tallinnas olen restoranides jazzpianist olnud. Heliloojana täiendan end ise aegamööda ja huvitavad kõik pillid. Mul on raamat “Muusikainstrumendid ja orkestrid”. Seal on pillide ja orkestrite võimalused ilusasti välja toodud. Oma instrumentidest on mul veel Aafrika trumm džembe, et vajadusel rütme luua või harjutada.

Kuidas tekkis komponeerimishuvi ja kuidas see on edasi arenenud? Ise muusikat looma hakkasin ma 15-aastaselt. Olin siis lastemuusikakoolis, ema kinkis mulle süntesaatori. Sellega hakkasin katsetama, mis kõlab kokku ja mis mitte. Nüüdseks olen kirjutanud muusikat juba ligi 20 aastat. Küll mitte iga päev, sest inspiratsiooni on selleks ka vaja. Elust on vaja osa võtta, et elust aru saada ja niisama tekib kõige parem inspiratsioon, kui kirjutama hakkad. Olen proovinud ka võistelda võistlemise kogemuse pärast. Osalesin oma sümfooniaga nr. 1 “Sebralill” Guiness World Record’itel. Salvestasin sümfoonia arvuti esitusega, olles sellega mitteametlikult esimene helilooja maailmas, kes on teinud IT-sümfoonia. Sain vastuse, et võidu sertifikaati nad väljastada ei saa, sest ei ole kellegi teisega võrrelda või võistelda. Muidugi päris pillidel kõlab sümfoonia paremini. Saatsin selle sümfoonia Brasiilia sümfooniaorkestrile ja sain vastuse, et see on ilus sümfoonia ja nad on selle pannud järgmise aasta kava konkursile. Nüüd peab vastust ootama.

Kuidas tekkis kontakt Universal Musicuga ja milline on koostöö olnud? Minu kirjastajaks on selle aasta suvest rahvusvaheline muusikakirjastaja Universal Edition. Saatsin neile kirja ning mõned helinäited ja noodinäited. Nad vastasid, et nende arvates on mu looming huvitav ja nad kirjastavad mu muusikat hea meelega. Nad palusid kõik noodid üle vaadata ja neile saata. Sellega suvel ka tegelesin. Kuu aega võttis aega, tegin vigade parandusi. Ühesõnaga – need teosed, mis on avalikustamist väärt, vaatasin üle ja saatsin. Minu lehekülg Universal Music’us on siin: https://www.universaledition.com/indrek-liit-8502 Büroo on Viinis, nad kutsusid lahkesti ka läbi astuma, kui sinna satun.

Kus praegu ise tegutsete? Millised on teie hinnangul võimalused Eestis tegutseda muusiku/heliloojana? Ise elan praegu Hiiumaal, tulin juurte juurde tagasi. Olen õpetaja Kärdla muusikakoolis. Koormus on suhteliselt väike, mis mulle ka sobib, sest tahan oma muusikaga ka tegelda. Raha küll napib nii, sest palk on peaaegu olematu. Mul on ka Tallinna Ülikooli Avatud ülikooli pedagoogi diplom ja proovin olla ka mentor, ehk siis see, kes oskab õpilastele ka karjäärialast nõu anda. Muidugi on soov, et minu muusikat kuulataks ja esitataks. Ja paraku on inimesel elamiseks ka raha vaja. Minu muusikat saab kuulda mitmest kohast, näiteks voogedastusplatvormidelt. Eesti oma platvormil Fairmus on enamus mu asju üleval. Kui kontsert tuleb, siis peab ikkagi proovima saali täis saada. Saali rent tuleb maksta, muusikutele tasuda, reklaam maksab. See kõik on ettevõtmine. Aga kõik me tahame edukad olla. Ma arvan, et Eestis on võimalik muusikul ja heliloojal võimalik ära elada kui piisavalt palju reklaami saab. Nii saavad inimesed sinust teada ja kuulavad su muusikat. Youtube’ist küll raha ei saa, aga seal on mul paar asja ülal, tutvustuseks ja reklaamiks. Armastust on vaja, armastatud kunstnik olla. Siis ei lähe ehk pankrotti ka. Ma arvan, et Eestis on hea elada. Üks kõigi eest, kõik ühe eest.