Eesti Kontsert 80




Eesti Kontsert tähistab tänavu oma 80. aastapäeva. Paraku langes juubeliürituste algus aega, mil Eestis kehtestati taas koroonapiirangud.

Kertu Orro: Algselt planeerisime oma peaüritust, juubeligalat Tallinnas ja Tartus 4. veebruariks, mis on Eesti Kontserdi – toonase ENSV Riikliku Filharmoonia asutamise päev. Nüüd kulges koroonasituatsioon aga selliselt, et pidime juubeligala edasi lükkama

nii kaugele nagu oktoobrikuusse. Loodame, et siis saab saalis olla juba mitte

enam vähendatud ulatuses publik. Tahaksime seda suurepärast kontserti pakkuda maksimaalselt suurele kuulajaskonnale.

Kontserti kokku pannes oli mõtteainet palju. Kuidas portreteerida kunstnikku? Millist suppi keeta peakokale? Millise kontserdiga tähistada Eesti suurima kontserdikorraldaja 80 aasta juubelit? Eesti Kontsert on selgelt hoomatav niiditõmbaja Eesti muusikaelus läbi aastakümnete, kes pole aga ise kordagi astunud lavale, esitanud ainsatki teost ega kirja pannud ühtegi nooti … Otsustasime appi kutsuda oma “pereliikmed” Eesti Rahvusmeeskoori, Hortus Musicuse, hea majanaabri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning tugineda piduliku juubelikontserdi kavas teostele, mille sünni juures on oluline osa olnud juubilaril, ning teostele, mis otseselt seotud Eesti Kontserdi ajaloolise kodu, Estonia kontserdisaaliga. Kontserdi dirigendid on Risto Joost, Andres Mustonen ja Mikk Üleoja.

Piduliku juubelikontserdi avab esimene osa Artur Lemba 1. sümfooniast. Haruldane teos, mis kõlas ka Estonia kontserdisaali avamisel 1913. aastal. Paradoksaalselt on see teadaolevalt ka teose ainus esituskord Eestis. Neeme Järvi on küll Lemba 1. sümfooniat esitanud välismaal ja plaadistanud koos Šoti rahvusliku sümfooniaorkestriga. Kavas on ka otseselt Eesti Kontserdi juubelile pühendatud üllatuslik teos, muusikaline kollaaž, mis haarab endasse eesti muusikaelu märgilisi lugusid, õigemini küll nende lühemaid ja pikemaid katkendeid, mis on loodud aegade jooksul alates 1941. aastast kuni tänapäevani ja mis kõik ühel või teisel moel juubilari tegevusega seotud. Selle on kokku pannud Tõnis Kõrvits. Aga teos, mis esimesena juubelikava nimekirja sai ja milleta kava ette ei kujuta, on Pärdi “Credo”. Selle esiettekandel 1968. aastal tuli teos vapustatud publiku nõudmisel tervikuna kordamisele ning kohe pärast seda keelati “Credo” võimude poolt pikkadeks aastateks. Ka Eesti Kontserdil on kreedo, mida on 80 aastat järgitud ja mis vaatamata okupatsioonidele ja erinevatele riigikordadele on olnud alati sama: muusika on kõige tähtsam.

Kuna Eesti Kontserdi, endise Riikliku Filharmoonia ajalugu on väga tihedasti seotud Eesti estraadiga, siis kui mai lõpus kehtivad piirangud seda vähegi võimaldavad, on galakontserdile järgnev kontsert pühendatud sellele. Kava koostades tulid appi noored Siim Aimlaga eesotsas, tema teeb ka seaded. Kontserdikohaks vaatasime välja Estonia kontserdisaali kõrval asuva Café Opera, seal on põnev ruumilahendus. Saame panna üles paar erinevat lava ja publik saab nende vahel liikuda. Sellest tuleb selline vabam öösse jätkuv kontserdiõhtu.

Eesti Kontserdi juht Kertu Orro koos Horvaatia rahvusteatri juhiga allkirjastamas lepingut osaluseks Saaremaa Ooperipäevadel.

Kui nüüd vaadata Eesti Kontserdi tegutsemise haaret ja valdkondi – milline on selle organisatsiooni roll meie muusikaelus?

Eesti Kontserdi roll on just veel praegustel keerulistel aegadel eriti esile tõusnud. Eesti muusikaelu suure lipulaevana peab Eesti Kontsert tagama, et elu ühiskonnas mööduks ilma suurte ja drastiliste kultuurikatkestusteta. Tajume selgelt oma missiooni Eesti muusikaelu hoidmisel ja arendamisel. Näeme koos kõigi Eesti kontserdikorraldajatega, kui keeruline on praegu kontserte korraldada, ka finantsilises mõttes. Aga meil on esmajärjekorras kohustus ja privileeg seda kõigest hoolimata teha. Kui tõesti enam kuidagi ei saa, kustutame meie viimasena saalis tule. Kui ühiskond jälle avatakse, oleme meie esimesed jäälõhkujad, kes kontsertidega alustavad. Kahtlemata toovad sellised ajad kaasa finantsraskusi, aga sellegipoolest tuleb võtta ka riske, kuigi nii mõistlikult kui võimalik.

Elus hoiavad meid esmavajadused, aga kultuur aitab meil inimeseks jääda. Iga pikema piirangu puhul on näha, kui paljud janunevad vajavad kultuuri, elavat muusikat, kontserte. Igaüks on nüüd kogenud, mida see tähendab, kui neid järsku enam pole.

On ju küll olemas digivõimalused, telekanal Mezzo, saab virtuaalselt rännata mööda maailma kontserdimaju, aga seda vana, tugevat, ürgset tunnet, et lähed kontserdisaali ja oled muusikute ja muusika energiaväljas, ei asenda ükski ekraan.


Eesti Kontsert on ka organisatsioon, kes korraldab kõige rohkem kontserte Eesti maakondades.

Jah, see on samuti Eesti Kontserdi missioon. Muusikaelu ei pea olema koondunud ainult suurtesse kohtadesse, üle terve Eesti peab olema võimalik muusikaelust osa saada. Muidu pole meie muusikakultuuril põhja ega järelkasvu. Eesti Kontsert korraldab aastas ligi 400 koolikontserti – et kultuur oleks jätkusuutlik ja meie lastel ja lastelastel oleks kultuuriline keskkond, milles sirguda. Kontsertidega maakondades ja koolides on palju tööd ja planeerimist, aga ei ole midagi rõõmustavamat kui näha täis saale, saalides palju noori ja maailm on sellega ilusam paik.


Heidame korraks pilgu tagasi ka möödunud hooajale, kus hoolimata koroonaajast sai kontserdielu püsida päris mitmeid kuid.

Meil oli tõesti see päris pikka aega võimalik. Kuid kõneldes kolleegidega teistest riikidest ei suutnud nad uskudagi, kuidas meie elu on avatud ja mida siin kõike on võimalik teha.

Rahvusvaheline festival “KLAVER”, mille fookuses oli Beethoveni 250. sünniaastapäev, oli kindlasti ka maailmas märkimisväärne sündmus. Vähestes maades oli võimalusi seda suurt tähtpäeva täies mahus tähistada. Samuti saime kõigest hoolimata tuua kohale enamiku oma väljapaistvatest välisesinejatest.

Kontsertidel võtsime tarvitusele kõik võimalikud turvameetmed, et nakkusohtu minimeerida. Meie publik on väga teadlik ja hooliv ning tegi omalt poolt kõik, et kontserdid saaksid jätkuda ning ei jäädaks haigeks. See kandis ka vilja, saime kaua lahti olla.


Kontserdisaalide kohta on ju lausa liikvel uuringuid, et need on ühed turvalisemad kohad väga vähese nakatumisega. Kui palju neid uuringuid reaalselt arvesse võetud on?

Nendega on tutvutud ja terviseameti andmetes on, et kontserdisaalides või muuseumides pole nakatumisi leitud. Hea ka, et piirangute üle arutades on loobutud sellisest retoorikast, kui nimetati nii klassikalist kultuuri kui ööklubisid ühtemoodi - meelelahutuseks. On ju absurdne seda kõike sisuliselt “ühe vitsaga” lüüa, rääkimata sellest, et nakkusohud on nii ühes kui teises keskkonnas väga erinevad.


Kas viimase hooaja põnevad kontserdisarjad jäävad ka uuel hooajal kehtima?

Need jäävad kõik kehtima. Uutest festivalidest mainiksin plaanitavat Tubina festivali Tartus ja vokaalfestivali Tallinnas.


Mis saab Eesti Kontserdi suvefestivalidest?

Praegu elame lootuses, et nad saavad toimuda. Haapsalu Tšaikovski festivali kuupäevad on 1.–4. juuli ja Saaremaa ooperipäevadel 20.–25. juuli, see on aeg, mil peaks prognoosi kohaselt olema kõige vähem viirust liikvel. Oleme pidevas kontaktis terviseametiga ja kuuleme, kui kõrgeks nad riske hindavad. Küsimusi on palju, näiteks: Saaremaa ooperipäevade üritused toimuvad traditsiooniliselt selleks puhuks rajatud ooperitelgis, mis sisuliselt on kangaga kaetud tellingud. Kas see on käsitletav sise- või vabaõhuüritusena? Aga nagu terve hooaja puhul, on meil ka siin igaks juhuks plaanid B ja C.


Millised on need võimalikud plaanid B ja C? Kindlasti on üks neist sündmuste kandumine online’i. ERSO on piiranguteajal teinud edukalt netikontserte, millised võimalused Eesti Kontserdil selles osas on?

ERSO on tõesti kogu piiranguteaja väga edukalt netikontserte korraldanud. Meil oma kava kirjususega ja ka paljude välisesinejatega on seda keerulisem teha. Lisanduvad ka finantsküsimused: võimalik saadav piletitulu online-kontsertidest ei kata tegelikke kulusid isegi poole võrra. Ka Saaremaa ooperipäevadele me praegu siiski online-ülekannet ei kavanda. Sellise heli ja pildikvaliteedi loomine, mida tasuks läbi ekraani edastada ja müüa, on liiga keeruline ja kallis. Ooperipäevade võlu ongi saada kõigest osa kohapeal.


Vaadates kogu olukorda, ka maailmas, kus Euroopa ja veel rohkem Ameerika muusikaelu on juba pikalt kinni olnud – millised lootused meil on?

Lootust on alati ja ma usun, et varsti kõik paraneb. Vajadus muusika ja kontsertide järele ei kao iial, see pigem koguneb nagu tulvavesi ja ootab aega, et valla pääseda.

Kui vaatan siin kasvõi meie Peterburi filiaali, äsja kümneaastaseks saanud Jaani kiriku kontserdisaali – Venemaal on praeguseks juba väga vähe piiranguid jäänud ja on lubatud saalide täituvus juba 75%. Jaani kiriku kontserdielu juht Jüri Leiten räägib, milline tung on Venemaal kontsertidele, kuidas neid oodatakse ja palju korraldatakse. Piirangud ja kinniolekud on inimeste soovi muusikat kuulata ainult suurendanud.


Kertu Orroga vestelnud Ia Remmel


Vanemuise kontserdimaja. Foto Gunnar Laak

Vanemuise kontserdimaja juht Kulvo Tamra: 1998. aastal tööd alustanud Vanemuise kontserdimaja on SA Eesti Kontserdi struktuuriosa, mille üks väga olulisi tegevusi on kontserdihooaja koostamine ning Tartu ja Lõuna-Eesti publikule meeldejäävate muusikaõhtute pakkumine. Eesti Kontserdi tugevus teiste korraldajate ees on mitmekülgne planeeritud ja süstemaatiline kontserttegevus septembrist maini. See võimaldab publikul planeerida oma isiklikku aega ja teha valikuid kontsertide nautimiseks juba varakult. Kindlasti ei suuda me rahuldada kuulajate kõiki soove, kuna erinevaid žanre ja stiile on palju, samas paneb piirkonna elanike hulk paika raamid, millest peame lähtuma. Kontserdihooaja optimaalne maht ja mitmekülgsus on aastatega välja kujunenud, jäädes 40–50 kontserdiprojekti juurde aastas. Kuid kontserdimajas toimub aastas kokku ligi 130 üritust, millest 2/3 produtseerivad teised korraldajad.

Maailmas, sealhulgas Eestis on palju väga kõrgetasemelisi muusikuid ja muusikakollektiive, keda ootaksime meelsasti Tartusse esinema. Kuna Eesti Kontsert tegeleb peamiselt akadeemilise muusika propageerimisega, millest on teadlik ka Tartu kontserdipublik, siis oodataksegi meilt rohkem, et tooksime Tartusse suuremaid kollektiive nagu välis-sümfooniaorkestrid koos maailma tippinterpreetide ja -dirigentidega. Ka on oodatud Eesti tuntumad professionaalsed kooslused nagu ERSO, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Rahvusmeeskoor jne. Läbi aegade on tänu Eesti Kontserdile jõudnud Tartu publikuni sellised kuulsused nagu José Carreras, Montserrat Caballé, mitmed maailma tipporkestrid, sh Tšehhi filharmoonikud, Tokyo filharmoonia sümfooniaorkester, Amsterdami sümfooniaorkester, Peterburi SO, Bremeni filharmoonia SO, Berliini Raadio SO, Novosibirski SO, Tšaikovski suur SO, Stockholmi kuninglik SO, jne. Peale selle on Tartu publik saanud osa maailma vokaalansamblite paremikku tituleeritud ansamblite, nagu The King’s Singers, The Real Group ja Swingle Singers esinemistest. Eesti armastatud dirigentide Neeme Järvi, Eri Klasi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi dirigeerimised erinevate orkestrite eesotsas Tartus tuleb kanda samuti Eesti Kontserdi seniste teenete hulka. Tartlased ootavad alati ka meie koduorkestri Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja ava- ja lõppkontserti, esitades sagedasti koos Vanemuise ooperikoori, Tartu Noortekoori ja TÜ kammerkooriga võimsaid vokaalsuurvorme.


Vanemuise kontserdimaja juht Kulvo Tamra on ka Vanemuise sümfoonaorkestri fagotirühma kontsertmeister.

Kuidas saame publikuarvu suurendada, on kahtlemata võtmeküsimus kõikjal maailmas. Akadeemilise muusika kontserdipubliku külastatavus Euroopas kahaneb. Uuele potentsiaalsele publikule pakub täna ühiskond tohutus koguses alternatiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Kontekstis “akadeemiline muusika” vajab publik kindlasti eelteadmisi selle nähtuse teadvustamiseks ja omaksvõtmises. Oleme tegelenud ja tegeleme ka edaspidi noore kuulaja kasvatamisega. Väljundiks on Eesti Kontserdi koolikontserdid, mida koolid tellivad aastas umbes 400. Selle sarja produtseerimine on antud Tartu üksuse hallata. Koolikontsertide valik sisaldab ainult eesti muusikute pakutavaid harivaid muusikatunde, hõlmates kõikvõimalikke muusikažanre ja kooslusi. Tänu Eesti Kontserdi ja ERRi ühistööle tekkinud formaadile “Klassikatähed” oleme kaasanud koolikontsertide programmidesse ka noori talendikaid muusikuid, kes tänu telesaatele on aidanud tutvustada noori tulevikumuusikuid.

Praegune ülemaailmne eriline olukord on teinud muusikutele palju kurja. Paljud kollektiivid on lõpetanud tegevuse või määramata ajaks taas kokku tulemise edasi lükanud. Vabakutselistel interpreetidel-artistidel pole samuti motivatsiooni, sest lähiaja lepingud on üles öeldud. Valitseb teadmatus lähituleviku ees ja veidike ka hirm publiku ootuse osas – kas pealesunnitud eraldatuse perioodi järel tulevad inimesed taas kontsertidele.

Haigused tulevad ja lähevad, aga elu läheb edasi. Nii on see olnud sajandeid. Kuidagi ei tahaks harjuda mõttega, et kontserttegevus kolib jäädavalt üle internetti, st muusikud esineksid sisuliselt tühjale saalile. Juba aastaid pakub internetiavarus kuulata-vaadata kõike, mis sinna on üles laetud. Aga vahetu kontakt muusiku ja publiku vahel loob just selle müstilise õhkkonna, miks peaks jätkuma kontserdikorraldaja püha üritus – “elus kontsert”. Olen ses suhtes optimist, tuginedes kogemustele viimasest majanduskriisist Eestis: jah, läheb aega, aga kindlasti tulevad “vanad head ajad” tagasi.

Vanemuise kontserdimajal on üsna varsti valmimas 2021/2022 kontserdihooaeg lootuses, et ühiskonnas harjumuspärased ja toredad tegevused taastuvad. Meil oli 2020. aastal ka ulatuslik remont, et olla publikule atraktiivsem ja vaheldusrikkam kontserdipaik. Ootame seda hetke, mil saame taas avada publikule oma uksed ning jätkata tegevustega, milleks oleme ellu kutsutud ning pühendunud.



Pärnu kontserdimaja juht Marika Pärk:

Pärnu kontserdimajal on piirkonna muusikaelus oluline roll. Kontserdimaja olemasolu on oluliselt laiendanud Pärnut väisavate artistide hulka, žanrilist mitmekesisust ja teinud Pärnust linna, kuhu ei sõideta ainult mere ja rannaliiva, vaid ka põneva kontserdielu pärast.

Inimeste huvi on aja jooksul muutunud: kui algusaastatel vaimustuti suurvormidest, suurtest koosseisudest ja eksootilistest esinejatest, siis nüüd on žanriline huvi võrdsustumas – publikut jagub polkast Beethovenini. Ja Pärnu seisukohalt on kindlasti väga suure kõlapinnaga Pärnu ooperipäevad. Püsikuulajate hulk on aasta-aastalt kasvanud. Selle eelduseks on põnevad esinejad ja huvitavad kavad, mis sünnivad koostöös Eesti Kontserdi toimeka muusikaosakonnaga.


Pärnuu ooperipäevad Pärnu kontserdimajas. Foto Danel Rinaldo

Kui küsida, et milliseid esinejaid ja millist muusikat tahame ise kuulajatele tutvustada, siis ei ole tähtis, mis žanris see muusika on – oluline on, et esitaja teeks seda südamega ja armastaks oma publikut. Järjest tähtsamaks muutub artisti oskus publikuga suhelda: sa mitte ainult ei mängi hästi klaverit, vaid suudad publikule ka rääkida, kuidas oled klaveri mängimiseni jõudnud või miks täna just sellist muusikat mängid.

Eesti Kontsert tegutseb küllaltki kaugele ette vaatava kontserdikorraldajana, sest paljude, eelkõige välismaiste interpreetide esinemisgraafik pannakse paika väga pika aja peale. Suurimaks väljakutseks on praegune pandeemia, mis on lähemate sihtide seadmise teinud väga keeruliseks. Eks oleme õppinudki kiirelt kohanema ning püüame olla oma püsipublikuga aktiivsemalt kontaktis, et nad võiksid kindlad olla, et kui olukord vähegi võimaldab, oleme nende jaoks jälle olemas. Võibolla ongi sellele tahule meie kui kontserdikorraldajate igapäevatöös hakatud viimase aasta jooksul rohkem tähelepanu pöörama – eriti just keerulistel aegadel vajavad inimesed imelisi elamusi ning meie roll on neile seda pakkuda.

Kontserte võib ju teha ka online’is, samuti on head muusikat heade esinejatega aegade jooksul väga palju salvestatud. Valin oma lemmiku ja panen kodus mängima. Aga see ei ole siiski Kontsert. Minu arvates on oluline juba kontserdile tuleku eelhäälestus: kuhu ja millal lähen, kellega lähen, varun aega enda ettevalmistamiseks, kohtun enne kontserti tuttavatega, joon tassi kohvi ja siis lähen saali ja KOHTUN artistiga. Ning saalist väljudes saan (kui tahan) jagada oma emotsiooni.


Jõhvi kontserdimaja. Foto Gunnar Laak

Jõhvi kontserdimaja juht Piia Tamm:

Jõhvi kontserdimaja on tegutsenud Ida-Virumaal 15 aastat ning andnud oma panuse regiooni kultuurielu rikastamisele. Tänu hea akustikaga kontserdisaalidele (Jõhvi kontserdimajas on kaks puidust saali – suur saal ja kammersaal) on olnud võimalik Virumaal aastate jooksul võõrustada ka erinevaid orkestreid, nii Eesti ja välismaiseid soliste kui ka teatreid. Oleme püüdnud olla kontserdimaja kogu Virumaa jaoks, Rakverest Narvani, tuues siia erinevaid esinejaid ja formaate, mis kõnetavad siinset kultuuriliselt mitmekesist publikut. Minu jaoks üks suurimaid komplimente meie tegevusele oli kohalike inimeste hinnang, et Jõhvi kontserdimaja on oma regulaarse tegevusega andnud põhjuse siia elama jääda ehk meie siinsed tegevused kannavad selget lisaväärtust regiooni elukeskkonnale laiemalt.

Kertu Orro ja Jõhvi kontserdimaja juht Piia Tamm. Foto Gunnar Laak

Alati leiavad sooja vastuvõtu välisesinejate kontserdid, aga loomulikult on ka ERSOl aastatega meie regiooni oma publik tekkinud, nii Olari Elts, Nikolai Aleksejev kui ka Kristjan Järvi on oodatud dirigendid. Ka kergemuusika- ja džässisõbrad ootavad oma lemmikuid, nt Raivo Tafenau ja Tanel Ruben on siinsele publikule pikaajalised tuttavad. Igal hooajal tutvustame suvise “7 linna muusika” festivali raames oma kuulajatele ka erinevate muusikažanride uue põlvkonna talente. Alati on olnud väga oodatud lapsi aktiivselt kaasav projekt “Teeme ise muusikat!”. Soovime publikut suuremate orkestritega rõõmustada igal hooajal, püüame tuua võimalikult laia paleti nii eesti kui ka maailma muusika esinejatest.

Meie publik vaikselt kasvab, aga samal ajal ka muutub, sõltudes suurematest regionaalsetest muutustest. Hea meel on, et nüüd võetakse kontserdisaali kaasa ka lapsi ja noori, mida esimestel aastatel oli harva näha. Lisaks julgeb näiteks džässipublik üha enam tulla ka klassikalist muusikat kuulama. Uutest formaatidest soovime sel sügisel alustada perehommikutega, mille raames tutvustame erinevaid eesti muusikuid ja kaasame aktiivsemalt noort publikut.

Online-periood andis publikule uue võimaluse saada mugavalt osa erinevatest formaatidest üle maailma, mis omakorda laiendas auditooriumi. Tundub, et nii publiku kui ka interpreedi igatsus päriselt omavahel kohtuda on aga veelgi suurem. Nägime seda hästi eelmisel suvel, kui pärast piiranguid alustasime “7 linna muusika” festivaliga ning see soe ja siiras rõõm vastastikusest kohtumisest oli erakordne kõikidel kontsertidel. Hooaja alguses nägime, kui hoolega oli alles hoitud varakult eelmüügist ostetud pileteid ning uued piirangutest lähtuvad kuupäevad olid hoolsalt juurde kirjutatud. Tundsime ka hoolivust ja toetust, kui piletite raha ei soovitud tagasi, vaid sooviti meile jõudu. Loomulikult sellised hetked on väga erilised ja teevad tänulikuks. Praegune olukord on löönud sassi mitmedki tulevikuplaanid. Loodame oma tegevusega jätkata, nii mitmekesise hooaja kui ka meie regionaalsete festivalidega – suvise “7 linna muusika” ja Jõhvi balletifestivaliga. Loodan väga, et pärast nii pikka pausi hindame neid päris kohtumisi kõik veelgi enam.


Kontsert Peterburi Jaani kirikus.

Peterburi Jaani kiriku kontserdimaja kunstiline juht Jüri Leiten: Hoolimata koroonapandeemiast läheb Peterburi Jaani kirikul väga hästi. Peterburis on alates eelmisest sügisest kogu aeg kontserdid toimunud ja tundub, et ka meie muutume iga päevaga aina populaarsemaks. Jaanuarist juunini on olnud üle saja kontserdi. Paraku on meie profiil Peterburis veidi teistsugune kui Eesti Kontserdi teistes majades – oleme praegu rohkem saali väljarentijad, mitte niivõrd kontserdikorraldajad. Eestist pole Peterburgi juba üle aasta saanud keegi sõita. Püüame kujundada pakutava piires oma saali nägu ja publikut, mis vastaks kiriku olemusele. Peterburi kui piirkonna muusikalistest küsimustest ma ei räägiks, sest see pole Eesti probleem ning see, mis jõuab Eestist Peterburi, on suurelt osalt siiski tänase Eesti Kontserdi loominguliste plaanide tulevik, mille kujundamisel mina praegu eriti kaasa ei räägi. Minu roll on Peterburi Jaani kirikut hoida ülal eelkõige majanduslikult, jälgides kohalikku kultuurielu ja püüdes meie saali kasutada selle sees parimal viisil. Eesti peaks kindlasti olema uhke sellise hoone olemasolu üle maailma suurlinnas, mis väljendab mitte ainult muusikalisi tulevikuambitsioone, vaid on midagi fundamentaalset kahe riigi suhetes. Ja veel – ma püüan siin luua sildu, kui mitte riikide, siis kindlasti Eesti ja Vene muusikute vahel.


Eesti vanim kontserdiorganisatsioon Eesti Kontsert tähistab tänavu oma 80. aastapäeva. Organisatsiooni asutamisajaks loetakse 4. veebruari 1941, mil loodi ENSV Riiklik Filharmoonia. Järgnenud sõja-aastail riikliku filharmoonia järjepidevus katkes, kuid sellest hoolimata käis vilgas kontserttegevus, kuni okupatsioonioht sundis enamuse eesti tegevmuusikutest kodust lahkuma. 1944. aasta novembris taastati ENSV Riiklik Filharmoonia. Asutuse juhiks sai näitleja ja lavastaja Paul Varandi, kunstiliseks juhiks Gustav Ernesaks. 1950. aastail kujunes välja filharmoonia kunstiline koosseis, kollektiivideks jäid RAM, estraadiorkester ja rahvatantsurühm. 1972. aastal arvati filharmoonia koosseisu Andres Mustoneni asutatud vanamuusikaansambel Hortus Musicus. 30. septembril 1989. aastal asendati ENSV Riiklik Filharmoonia riikliku kontserdiorganisatsiooniga Eesti Kontsert (1997. aastast Riigietendusasutus Eesti Kontsert). 1. veebruaril 2014. aastal muudeti Eesti Kontserdi omandivormi ning tegevust alustas SA Eesti Kontsert. Eesti Kontserdi direktorina jätkas Oleg Sapožnin, alates 1993. aastast oli sel ametikohal Enno Mattisen, 1999. aastast Aivar Mäe, 2010–2018 Jüri Leiten ja 2019. aastast Kertu Orro.

Eesti Kontserdi hallata on Estonia kontserdisaal, Vanemuise kontserdimaja, Aivar Mäe initsiatiivil rajatud Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad ning filiaal – 2010. aastal taasavatud ja renoveeritud Peterburi Jaani kirik.

Eesti Kontserdi juubeliüritustest, praegusest olukorrast ja tulevastest sündmustest räägivad Eesti Kontserdi juht Kertu Orro ning kontserdimajade juhid Kulvo Tamra, Marika Pärk, Piia Tamm ja Jüri Leiten.



181 views