Eesti Kontsert 80




Eesti Kontsert tähistab tänavu oma 80. aastapäeva. Paraku langes juubeliürituste algus aega, mil Eestis kehtestati taas koroonapiirangud.

Kertu Orro: Algselt planeerisime oma peaüritust, juubeligalat Tallinnas ja Tartus 4. veebruariks, mis on Eesti Kontserdi – toonase ENSV Riikliku Filharmoonia asutamise päev. Nüüd kulges koroonasituatsioon aga selliselt, et pidime juubeligala edasi lükkama

nii kaugele nagu oktoobrikuusse. Loodame, et siis saab saalis olla juba mitte

enam vähendatud ulatuses publik. Tahaksime seda suurepärast kontserti pakkuda maksimaalselt suurele kuulajaskonnale.

Kontserti kokku pannes oli mõtteainet palju. Kuidas portreteerida kunstnikku? Millist suppi keeta peakokale? Millise kontserdiga tähistada Eesti suurima kontserdikorraldaja 80 aasta juubelit? Eesti Kontsert on selgelt hoomatav niiditõmbaja Eesti muusikaelus läbi aastakümnete, kes pole aga ise kordagi astunud lavale, esitanud ainsatki teost ega kirja pannud ühtegi nooti … Otsustasime appi kutsuda oma “pereliikmed” Eesti Rahvusmeeskoori, Hortus Musicuse, hea majanaabri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning tugineda piduliku juubelikontserdi kavas teostele, mille sünni juures on oluline osa olnud juubilaril, ning teostele, mis otseselt seotud Eesti Kontserdi ajaloolise kodu, Estonia kontserdisaaliga. Kontserdi dirigendid on Risto Joost, Andres Mustonen ja Mikk Üleoja.

Piduliku juubelikontserdi avab esimene osa Artur Lemba 1. sümfooniast. Haruldane teos, mis kõlas ka Estonia kontserdisaali avamisel 1913. aastal. Paradoksaalselt on see teadaolevalt ka teose ainus esituskord Eestis. Neeme Järvi on küll Lemba 1. sümfooniat esitanud välismaal ja plaadistanud koos Šoti rahvusliku sümfooniaorkestriga. Kavas on ka otseselt Eesti Kontserdi juubelile pühendatud üllatuslik teos, muusikaline kollaaž, mis haarab endasse eesti muusikaelu märgilisi lugusid, õigemini küll nende lühemaid ja pikemaid katkendeid, mis on loodud aegade jooksul alates 1941. aastast kuni tänapäevani ja mis kõik ühel või teisel moel juubilari tegevusega seotud. Selle on kokku pannud Tõnis Kõrvits. Aga teos, mis esimesena juubelikava nimekirja sai ja milleta kava ette ei kujuta, on Pärdi “Credo”. Selle esiettekandel 1968. aastal tuli teos vapustatud publiku nõudmisel tervikuna kordamisele ning kohe pärast seda keelati “Credo” võimude poolt pikkadeks aastateks. Ka Eesti Kontserdil on kreedo, mida on 80 aastat järgitud ja mis vaatamata okupatsioonidele ja erinevatele riigikordadele on olnud alati sama: muusika on kõige tähtsam.

Kuna Eesti Kontserdi, endise Riikliku Filharmoonia ajalugu on väga tihedasti seotud Eesti estraadiga, siis kui mai lõpus kehtivad piirangud seda vähegi võimaldavad, on galakontserdile järgnev kontsert pühendatud sellele. Kava koostades tulid appi noored Siim Aimlaga eesotsas, tema teeb ka seaded. Kontserdikohaks vaatasime välja Estonia kontserdisaali kõrval asuva Café Opera, seal on põnev ruumilahendus. Saame panna üles paar erinevat lava ja publik saab nende vahel liikuda. Sellest tuleb selline vabam öösse jätkuv kontserdiõhtu.

Eesti Kontserdi juht Kertu Orro koos Horvaatia rahvusteatri juhiga allkirjastamas lepingut osaluseks Saaremaa Ooperipäevadel.

Kui nüüd vaadata Eesti Kontserdi tegutsemise haaret ja valdkondi – milline on selle organisatsiooni roll meie muusikaelus?

Eesti Kontserdi roll on just veel praegustel keerulistel aegadel eriti esile tõusnud. Eesti muusikaelu suure lipulaevana peab Eesti Kontsert tagama, et elu ühiskonnas mööduks ilma suurte ja drastiliste kultuurikatkestusteta. Tajume selgelt oma missiooni Eesti muusikaelu hoidmisel ja arendamisel. Näeme koos kõigi Eesti kontserdikorraldajatega, kui keeruline on praegu kontserte korraldada, ka finantsilises mõttes. Aga meil on esmajärjekorras kohustus ja privileeg seda kõigest hoolimata teha. Kui tõesti enam kuidagi ei saa, kustutame meie viimasena saalis tule. Kui ühiskond jälle avatakse, oleme meie esimesed jäälõhkujad, kes kontsertidega alustavad. Kahtlemata toovad sellised ajad kaasa finantsraskusi, aga sellegipoolest tuleb võtta ka riske, kuigi nii mõistlikult kui võimalik.

Elus hoiavad meid esmavajadused, aga kultuur aitab meil inimeseks jääda. Iga pikema piirangu puhul on näha, kui paljud janunevad vajavad kultuuri, elavat muusikat, kontserte. Igaüks on nüüd kogenud, mida see tähendab, kui neid järsku enam pole.

On ju küll olemas digivõimalused, telekanal Mezzo, saab virtuaalselt rännata mööda maailma kontserdimaju, aga seda vana, tugevat, ürgset tunnet, et lähed kontserdisaali ja oled muusikute ja muusika energiaväljas, ei asenda ükski ekraan.


Eesti Kontsert on ka organisatsioon, kes korraldab kõige rohkem kontserte Eesti maakondades.

Jah, see on samuti Eesti Kontserdi missioon. Muusikaelu ei pea olema koondunud ainult suurtesse kohtadesse, üle terve Eesti peab olema võimalik muusikaelust osa saada. Muidu pole meie muusikakultuuril põhja ega järelkasvu. Eesti Kontsert korraldab aastas ligi 400 koolikontserti – et kultuur oleks jätkusuutlik ja meie lastel ja lastelastel oleks kultuuriline keskkond, milles sirguda. Kontsertidega maakondades ja koolides on palju tööd ja planeerimist, aga ei ole midagi rõõmustavamat kui näha täis saale, saalides palju noori ja maailm on sellega ilusam paik.


Heidame korraks pilgu tagasi ka möödunud hooajale, kus hoolimata koroonaajast sai kontserdielu püsida päris mitmeid kuid.

Meil oli tõesti see päris pikka aega võimalik. Kuid kõneldes kolleegidega teistest riikidest ei suutnud nad uskudagi, kuidas meie elu on avatud ja mida siin kõike on võimalik teha.

Rahvusvaheline festival “KLAVER”, mille fookuses oli Beethoveni 250. sünniaastapäev, oli kindlasti ka maailmas märkimisväärne sündmus. Vähestes maades oli võimalusi seda suurt tähtpäeva täies mahus tähistada. Samuti saime kõigest hoolimata tuua kohale enamiku oma väljapaistvatest välisesinejatest.

Kontsertidel võtsime tarvitusele kõik võimalikud turvameetmed, et nakkusohtu minimeerida. Meie publik on väga teadlik ja hooliv ning tegi omalt poolt kõik, et kontserdid saaksid jätkuda ning ei jäädaks haigeks. See kandis ka vilja, saime kaua lahti olla.


Kontserdisaalide kohta on ju lausa liikvel uuringuid, et need on ühed turvalisemad kohad väga vähese nakatumisega. Kui palju neid uuringuid reaalselt arvesse võetud on?

Nendega on tutvutud ja terviseameti andmetes on, et kontserdisaalides või muuseumides pole nakatumisi leitud. Hea ka, et piirangute üle arutades on loobutud sellisest retoorikast, kui nimetati nii klassikalist kultuuri kui ööklubisid ühtemoodi - meelelahutuseks. On ju absurdne seda kõike sisuliselt “ühe vitsaga” lüüa, rääkimata sellest, et nakkusohud on nii ühes kui teises keskkonnas väga erinevad.


Kas viimase hooaja põnevad kontserdisarjad jäävad ka uuel hooajal kehtima?

Need jäävad kõik kehtima. Uutest festivalidest mainiksin plaanitavat Tubina festivali Tartus ja vokaalfestivali Tallinnas.


Mis saab Eesti Kontserdi suvefestivalidest?

Praegu elame lootuses, et nad saavad toimuda. Haapsalu Tšaikovski festivali kuupäevad on 1.–4. juuli ja Saaremaa ooperipäevadel 20.–25. juuli, see on aeg, mil peaks prognoosi kohaselt olema kõige vähem viirust liikvel. Oleme pidevas kontaktis terviseametiga ja kuuleme, kui kõrgeks nad riske hindavad. Küsimusi on palju, näiteks: Saaremaa ooperipäevade üritused toimuvad traditsiooniliselt selleks puhuks rajatud ooperitelgis, mis sisuliselt on kangaga kaetud tellingud. Kas see on käsitletav sise- või vabaõhuüritusena? Aga nagu terve hooaja puhul, on meil ka siin igaks juhuks plaanid B ja C.