On suur rõõm, et Eestis on üha enam muhedat ja tegusat kogukonda, kelle eesmärk on maailm paremaks ja värvilisemaks kohaks muuta omakandi kultuuri uurides, väärtustades ja nautides. Üks võimsamaid selliseid kogukondi asub Tammeougu Mari eestvõtmisel Eestimaa serva peal Sõrves.
Ammuker on Mari Lepiku juhendatav saaremaiste regilaulude ansambel, kes tegutseb juba üle kümne aasta ning on selle aja jooksul Sõrvemaa siiruviirulised ja värvikirevad riided ja oma erilised laulud ausse tõstnud ja nende kõige paremateks esindajateks saanud, nagu see peakski olema.
Album “Siiruviiruline” teeb uhkeks esmalt juba kätte võttes. Imeline maitsekas kujundus ja läbimõeldud tekstivihik, kus lisaks laulusõnadele on iga laulu kohta ka eesti ja inglise keeles väike jutuke, mis viib meid lähemale lauludele ja nende sisule. Siiruviiruline koondab laule, kus jutustatakse kohalikest rõivastest, nende detailidest ja ehetest ja on illustreeritud fotodega samast materjalist.
Harva, kui ilma saateta rahvalaulude plaat kõlab kõrvale ja hingele mugavalt, kuid Siiruviiruline on tõesti mõnus kuulamine. On aru saada, et siin ei laula väljaõppinud vokalistid, vaid oma kogukonna inimesed ning regilaulude laulmisel on see suurepärane eelis. Lauljad ja nende koosseisud vahelduvad lauluti ja hääled on enamasti kõrvapaitavalt mahedad, vahel jälle hoogsamad, aga mitte ülepingutatud. Laul kõlab ausalt ja ehedalt ja on kosta armastust nii materjali kui laulmise vastu. Saaremaa regilaulude stiil on puhtalt välja peetud, nii palju, kui see kellegi võimuses on.
Selle väljaande ainuke puudus on, et ta võinuks olla poole pikem, kuigi tänapäeva mittealbumikeskses muusikamaailmas häirib see vaevalt kedagi muud, kui vahepealses muusikatööstuse ajaloos “kauamängiva” formaadiga ära harjunud vanakooli melomaani. Soovitan soojalt nii esimeseks kui juba korduvaks kokkupuuteks rahvamuusika ja regilauluga ning kõigile neile, kel on vaja nooblit ja eestimaist kingitust oma välisriikide sõpradele.