Aasta Arvo Pärdi juubeligalaktikas
- Ia Remmel
- Sep 9
- 10 min read
Updated: Sep 11
Arvo Pärdi 90 aasta juubelit tähistatakse tänavu nii maailmas kui Eestis väga suurelt. Osa sündmusi on Eesti meediast läbi käinud, üldülevaadet aga sellest, mis meie kuulsaima helilooja juubeli puhul toimub kindlasti enamikul pole. Palusin Pärdi juubeliaastast ja keskuse tegemistest rääkima Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse teaduri ja arhiivispetsialisti Kristina Kõrveri ning toimetaja ja näituste kuraatori Kai Kutmani.
Arvo Pärdi 90. sünnipäeva aastal on nii Eestis kui maailmas väga suurel arvul kontserteja sündmusi. Meie tuntuima helilooja juubeli tähistamine on praeguseks jõudnud poole peale. Millises mastaabis ja kui palju on kõike toimunud?
Kai Kutman: Sündmusi on tõesti erakordselt palju ja selletõttu oleme Arvo Pärdi keskuse kodulehel avanud spetsiaalse rubriigi “Arvo Pärdi 90. sünnipäeva aasta”. Kogume sinna infot nii Eestis kui ka mujal maailmas toimunud ja veel tulevastest sündmustest. Meie keskuses alustasime Arvo Pärdi juubeliaastat aga arhiivileidudega. Nimelt tuli jaanuaris, juubeliaasta avakontserdil Vox Clamantiselt Jaan-Eik Tulve juhatusel esiettekandele siiani instrumentaalteosena tuntud “Silouan’s Song" oma algsel kujul, vokaalteosena. Oli veel teinegi esiettekanne. Arvo Pärt on elu jooksul looonud mitmeid muusikalisi tervitusi – väikesi muusikapalu oma sõpradele ja tuttavatele sünnipäevadeks, mitmesugusteks tähtpäevadeks, ka näiteks pulmadeks. Septembri algul tuli meil neist välja ka raamat “Tänuga. Südamlikult. Armastusega. Muusikalised tervitused Arvo Pärdilt”. See sisaldab ka tervitust Pühtitsa kloostri nunn Varvarale tänutäheks tema kõrgetasemelise muusikalise tegevuse eest. Selle pala tõi samuti esiettekandele Vox Clamantis pidulikul kontserdil kevadel, mis toimus Monaco printsessi Caroline’i visiidi puhul, kui ta andis Arvo Pärdile üle Monaco vürstiriigi kultuuri teeneteordeni.
Eesti-poolsed Pärdi aasta kõige kandva mad muusikud, võiks öelda isegi – Arvo Pärdi muusika saadikud maailmas on Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tõnu Kaljuste ning Vox Clamantis ja Jaan-Eik Tulve. Need on absoluutsed tippkohad, kus EFK koos Tõnu Kaljustega Pärdi muusika kavadega on esinenud ja veel esinevad. Kevadised turneed said alguse 29. aprillil Pariisi Filharmoonias, järgnes kontserdireis Müncheni Prinzregententheateris, Berliini Filharmoonias, Praha Rudolfinumis ja Dresdeni Martin Lutheri kirikus.
Ajalooline hetk oli Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tõnu Kaljuste kontsert BBC “Promsil” 31. juulil üle 5000 kuulajale Royal Albert Hallis, mis on Carnegie Halli kõrval kindlasti maailma üks kõige ikoonilisemaid kontserdikohti.
Vox Clamantis on aasta jooksul andnud Pärdi kavaga kontserte siiani Rotterdami De Doelenis, Amsterdami Muziekgebouw’s, Gentis, Bratislavas, Ottawas, Torontos, Turu muusikafestivalil ja muidugi korduvalt Eestis.
Suuri kontserte on loomulikult tulemas ka aasta teises pooles, neist võimsaim muidugi ees ootav Carnegie Hall, kus 23. oktoobril astub üles Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhatusel, Eesti Filharmoonia Kammerkoor koos Tõnu Kaljustega ja solistid Hans Christian Aavik, Midori ning pianist/helilooja Nico Muhly. Kavas on “Cantus in Memory of Benjamin Britten”, “Perpetuum mobile”, “La Sindone”, “Aadama itk”, “Tabula Rasa”, “Fratres”, “Swansong” ja Credo. 24. oktoobri kontserdil esineb Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel, solist on Maria Listra. Nende kavas on “Für Lennart in memoriam”, “L’abbé Agathon”, “Stabat Mater”, “Magnificat” ja “Te Deum”.
Mitmed suured kontserdimajad on valinud Arvo Pärdi sel hooajal oma fookusheliloojaks: London Barbican Center, Leipzigi Gewandhaus. Hamburgi Elbphilharmonie pühendab mitu kontserti Arvo Pärdile. Tuntud Briti kammerkoor The Sixteen teeb suure turnee Inglismaal, kus igal nende kontserdil kõlab Pärdi looming. Paljud välismaised kuulsad kollektiivid on pühendanud kontserte Pärdi muusikale, nagu näiteks The Tallis Scholars, RIAS-kammerkoor, Tenebrae koor, MDR-Rundfunkchor, orkestritest Belgia Rahvusorkester, Brüsseli Filharmoonikud, Islandi sümfoonia- orkester, Britten Sinfonia, Capella Amsterdam, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Tapiola Sinfonietta jpt.
Tänavune Pärnu muusikafestival oli fokuseeritud Arvo Pärdile. Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhatusel teeb ka enne Carnegie Halli kontserti miniturnee Euroopas: nad alustavad Estonia kontserdisaalis, seejärel lähevad Pärdi-kavaga Viini Konzerthausi ja Zürichi Tonhallesse. Kontsertide solistid on Hans Christian Aavik, Kalle Randalu, Midori, Viktoria Mullova.
Carnegie Hallis esitavad Pärdi muusikat veel ka Nicolas Altstaedt ja Thomas Dunford ning samuti Gidon Kremer koos Giedrė Dirvanauskaitė ja Georgijs Osokinsiga. Belgia Flagey kontserdimaja korraldusel on 8.–11. oktoobrini tulekul Arvo Pärdi festival. Pärdi muusikale on pühendatud mitmed kontserdid veel sellistel festivalidel nagu George Enescu muusikafestival Bukarestis, Turu muusikafestival ja Oxfordi festival. Tõnu Kaljuste kureeritud Pärdi pävad said alguse juba 15 aastat tagasi helilooja75. sünnipäeva tähistamiseks Pärdi pidunädalatega. Aastate jooksul on kontsertidega laienetud üle Eesti paljudesse paikadesse. Sel aastal toimuvad kontserdid peale Tallinna veel Tartus, Arvo Pärdi kodulinnades Paides ja Rakveres, Haapsalus, Viljandis, Narvas, Raplas, Saaremaal ja Hiiumaal.
*
Kristina Kõrver: Tahaksin veel eraldi mainida üht erilist projekti, mis toimus ansambli Vox Clamantis ja Eesti Kontserdi eestvedamisel 6. – 13. aprillini Milanos. Nüüd seoses maailmanimega lavastaja Robert Wilsoni lahkumisega osutub see sündmus veel tähendusrikkamaks, sest projekt nimega “Mother” jäi üheks tema viimaseks tööks. Robert Wilsoni pikaaegne soov oli lavastada Arvo Pärdi “Stabat Mater”. Idee aluseks on Michelangelo lõpetamata jäänud skulptuur “Rondanini Pietà”, erakordne kunstiteos, ka sellepoolest, et see on n-ö püstine kompositsioon: Maarja hoiab ristilt võetud Jeesust püsti seistes. Wilsoni lavastus on minimalistlik: on vaid ruum ja valgus, et esile tõuseksid Pärdi muusika ja Michelangelo skulptuur. Milanos esitasid “Stabat Materit” Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel ja ansambel La Risonanza Fabio Bonizzoni juhatusel. Esiettekandel oli kohal ka meie president. See oli olnud väga liigutav, eriline sündmus, mis jättis hinge sügava jälje.
Rääkige palun pisut lähemalt Pärdi keskuse rollist nende suurte sündmuste toimumisel.
Kai Kutman: Arvo Pärdi keskusel on olnud eriline võimalus mitme suure rahvusvahelise projektiga koostööd teha. BBC “Promsi” kontserdiga seoses oli festivali ajakirjas Maarja Tyleri artikkel Pärdist, mis avaldati koos minu lisatekstiga ka BBC “Promsi” EFK kontserdi kavalehes. Raadiokanal BBC 3 tegi saatesarjas “Composer of the week” Arvo Pärdist neli saadet – sel nädalal oligi tema BBC nädala helilooja. Saated on tunniajased, väga detailselt ja asjatundlikult ette valmistatud koos intervjuudega meie keskuse inimestega – Michael Pärdi, Maarja Tyleri, Kristina Kõrveri ja Karin Rõngelepaga. Saated on tallel ka meie arhiivis, kus huvilised saavad neid kuulata.
Kristina Kõrver: Keskuse üks suurimaid koostöid oli muidugi Carnegie Halliga. Läbirääkimised tänavusteks kontsertideks algasid juba mitu aastat tagasi. Meie poole on pöördutud esitusteemaliste küsimustega, oleme soovitanud Pärdi muusika interpreete: kollektiive, dirigente, soliste, aga ka näiteks seda, milliseid Pärdi teoseid omavahel või teiste heliloojate loominguga sobitada. Oleme Carnegie Halliga koostööd teinud ka varem: 2014. aastal, siis oli kontsert ka Washingtonis. Veel oleme koostööd teinud Turu ja Oulu festivalidega ning Belgia Flagey kontserdimaja Pärdi festivaliga, kuhu lisaks kontsertidele tuleb keskuse koostatud Pärdi-teemaline näitus “Armastuse valem” ja teeme ka ettekandeid Pärdi loomingust. Samuti on meil hea koostööpartner agentuur Music at Oxford, kes korraldab novembris taas Pärdile pühendatud festivali. Eelmisel festivalil oli Pärdi kõrval fookuses Galina Grigorjeva ja Evelin Seppari looming; Marcel Johannes Kitse ja Sten Heinoja kavas oli ka Tubina, Sumera, Tüüri jt eesti heliloojate kammermuusikat. Tõdesime rõõmuga, et Pärdi muusika ümber koondus väga loomulikult ka teisi eesti heliloojaid.
Lisaks kontsertidele on juubeliaastas ka teist laadi sündmusi ja nähtusi. Mida sealt sooviksite välja tuua?
Kai Kutman: Pärdi-aastaks on koostatud mitmeid kaalukaid näitusi. Aasta algupoole avasime Pärdi keskuses Arvo Pärdi loomingut käsitleva näituse “Tintinnabuli – maailm noodipaberil”. Uskumatu küll, aga puhtalt Arvo Pärdi loomingust meil siiani näitust ei olnudki! Väljapanek avab tintinnabuli stiili sünni ja selle erinevate väljendusviiside tagamaid, on üles ehitatud nagu raamat, kus siis vaataja istub sellega koos ja justkui “loeb” näitust. Raamatu lehtedel aga elustuvad videod, helifailid, animeeritud noodinäited. Püüdsime näituse kokku panna nii, et see oleks võimalikult aru- saadav erineva taustaga inimestele. Praegune näitus keskendub tintinnabuli’le muusikalisest aspektist, sellele on tulemas ka järg.
Valmis ka rändnäitus “Armastuse valem”, mis sai tõuke Paidest, Arvo Pärdi sünnilinnast. See väljapanek on juba käinud ringi mitmel pool Eestis, viimati oli eksponeeritud Pärnu muusikafestivali ajal Pärnu muuseumis. Oleme selle näituse tõlkinud ka eri keeltesse, et seda saaks näidata mujal maailmas. Eesti saatkondade toel oleme saanud selle viia mitmesse riiki, seda on eksponeeritud Kanadas, praegu on see üleval Brüsselis Eesti saatkonnas ja liigub seejärel Pärdi festivali ajaks Brüsseli Flagey kontserdimajja. Augustis oli näitus Turu muusikafestivali ajal väljas Sibeliuse muuseumis ja liigub seejärel Oulu festivalile ning Kopenhaagenisse. Tallinna Lennujaamas on ka väike Arvo Pärdi juubeliaastale pühendatud väljapanek jalakäijate galeriis ja lennujaama “Estonia” klaverile oleme viinud klaveripala “Aliinale” noodi – kes soovib, saab seda seal mängida. Oleme ka teinud üleskutse saata meile oma isiklikke lugusid või kogemusi seoses klaveripalaga “Aliinale”, mida tahame eksponeerida järgmisel aastal “Aliinale” 50. sünnipäeva puhul keskusesse kavandataval näitusel.
Arvo Pärdi keskuse suurim koostöö on aga näitus “Spiegel im Spiegel: Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini” Dresdeni kunstimuuseumis Lipsiusbaus.
Saan aru, et sellel näitusel on väljas valik Arvo Pärdi käsikirju koos kunstnike maalidega. Kas on soovitud luua nagu sümbioosi nende vahel?
Kai Kutman: Jah. Näitus on üles ehitatud Eesti ja Saksa kultuuri kohtumise printsiibil. Näituse keskme moodustab Arvo Pärdi ja Gerhard Richteri dialoog ning nende kahe loovisiku looming on andnud ka näitusele pealkirjas oleva peeglikujundi. Pärdil ja Richteril on kokkupuutepunkte olnud juba varemgi: Pärdi muusika on kõlanud Gerhard Richteri näitustel ning mõlemad loojad on pühendanud teineteisele oma teose.
Arvo Pärdi käsikirjad on tihti visuaalselt väga huvitavad. Tema teoste komponeerimisprotsessis valminud skeemid võivad olla värviküllased, mis näevad välja nagu mingid abstraktsed kunstiteosed. Seetõttu tegingi Pärdi käsikirjadest valiku just selle järgi, et näidata tema vajadust ennast teinekord värvide või visuaalsete kujundite kaudu väljendada.
Väga kaunis on “Te Deumi” skeem oma viimistletud vormis või “Credo” dramaturgiline plaan, mis on visuaalselt väga efektne. Väljas on muidugi ka näitusele nime andnud teose “Spiegel im Spiegel” käsikiri, “Aliinale” kaks käsikirja, milles olulist hetke muusikas kaunistab väike joonistatud kujund – lilleke, “Lamentate” erinevad skeemid. Teoses “Saara oli 90-aastane” on Arvo Pärt partituuri peitnud Saara naeru – hi-hi-hi.
Pärdi teoste käsikirjad on sellises mahus väljaspool keskust välja pandud esimest korda. Oktoobris saab Eesti publik näha sama näitust ka Kumus.
Peale selle on meil koostöö ka Eesti Köitekunstnike Ühendusega, kelle korraldatud Põhja- ja Baltimaade köitekunsti konkursi tööd on tehtud Arvo Pärdi keskuse väljaandele, helilooja teoste tekste koondava raamatule “In principio”. Konkursi töödest avatakse näitus Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone saalis, keskuses toimuvale seminarile on palutud ka ettekannetega esinema Pärdi keskuse töötajad. Nii et Arvo Pärdi looming on inspireerinud eri valdkondade kunstnikke.
Pärdi aastal on 17.–18. oktoobril ka tulekul konverents “Arvo Pärt: mõttemaastikud”. Millised Arvo Pärdiga seotud teemad seal käsitlusele tulevad?
Kristina Kõrver: See on meie teine konverents, esimene toimus 2021. aastal. Plaanitud oli see Arvo Pärdi 85. aasta juubeliks, aga sai pandeemia tõttu teoks aasta hiljem. Toona tegid ettekandeid need teadlased, kes olid Pärdi loominguga viimastel aastatel värskelt tegelenud või pühendunud just tema loomingu uurimisele. Seekord on meil mõttes aga minna eksperimentaalsemat teed. Arvo Pärdi muusika retseptsioon ei piirdu ju ainult ühe kindla tahuga, vaid viise, millega tema muusikale läheneda, on erinevaid. Nii on tänavusel konverentsil nii kultuurisemiootilisi, filosoofilisi, aga ka traditsioonilisemalt muusikaajaloolisi ja muusikaesteetikal põhinevaid käsitlusi. Ettekandjate hulgas on sellised nimekad teadlased, nagu Leopold Brauneiss, Peter Bouteneff, Peeter Torop ja Marek Tamm, Eesti muusikateadlastest astuvad üles Toomas Siitan, Kerri Kotta, Anu Veenre jt. Konverentsi esimese päeva peaesineja on väljapaistev Bachi ja Mozarti uurija, Harvardi ülikooli emeriitprofessor Christoph Wolff. Kevadel külastas ta juba keskuse kutsel Eestit ja andis EMTAs avaliku loengu. Toona oli meil võimalus temaga kohtuda ja vestelda, kuulda tema väärtuslikest kogemustest Leipzigis Bachi arhiivi direktorina. Christoph Wolffi huvitasid väga ka meie materjalid ja arhiveerimispõhimõtted. Konverentsi teise päeva peaesineja on soome rahvusvaheliselt tunnustatud kultuurisemiootik ja muusikateadlane Eero Tarasti. Ta ei ole siinsele muusikasõbrale võõras nimi, aga Pärdi teemal ei ole ta varem ettekandeid pidanud. Konverentsist seekord otse-eetris videoülekannet ei tule. Arutasime seda põhjalikult ja otsustasime, et seekord ootame konverentsist osa saama koha peal. On hea olla koos ühes ruumis ja panustada diskussiooni.
Arvo Pärdi keskusel on ka sel aastal väike juubel – 15 aastat avamisest. Millisel kohal nüüd teie pilgu läbi asub keskus Eesti muusikaelus ja mida on nende aastate jooksul tehtud?
Kai Kutman: Mulle tundub, et keskus on nüüdseks end teadvustanud infokeskusena nii muusikutele kui ka Pärdi muusika huvilistele ja kujunenud koostööpartneriks festivalidele, kontserdimajadele, plaadifirmadele ja teistele institutsioonidele ka väljaspool Eestit. Keskuse poole saab pöörduda igasuguste, ka väga detailsete Arvo Pärdi muusikat puudutavate küsimustega. Meile tuleb ka hulgaliselt kirju inimestelt, kes on avastanud enda jaoks Pärdi muusika ja kes tahavad jagada kogemusi, kuidas see muusika on neid raskel hetkel aidanud või saatnud õnnelikel hetkedel nagu lapse sünd või abiellumine. Meil on arhiivis omaette sari neist kirjadest ja neile alati vastatakse.
Milline on see arhiivitöö, mida Arvo Pärdi keskuses olete teinud?
Kristina Kõrver: Arhiiv on väga oluline ja see on, võiks öelda, Arvo Pärdi keskuse süda. Arhiiv sai alguse Nora Pärdist, keda meie kutsumegi oma esimeseks arhivaariks. Tema suurtesse kaustadesse talletatud materjalid olid kõige alus. Keskuse algusaastatest peale oli Noral selge tunnetus, et Arvo peab saama rääkida oma teostest detailselt käsikirju kommeteerides. Nii saidki keskuses alguse nn loomislugude vestlused või intervjuud, mida on läbi viinud kõik meie muusikaharidusega arhiivitöötajad. Valiti välja teos, vestluse läbiviija töötas eelnevalt läbi partituuri ja samuti kõik teosega seonduvad materjalid.
See on suur õnn, et meil on olnud see aeg sellisteks vestlusteks heliloojaga. Nüüd on enam-vähem kõikide teoste loomislood koos läbi uuritud – neid on üle saja. Kogu see materjal on salvestatud nii audios kui ka videos, samuti transkribeeritud. Edaspidi tuleb need ka tõlkida ja toimetada, et sellele oleks ligipääs ka rahvusvahelistel uurijatel.
Arhiivi aluseks on juba 10 aastat olnud infosüsteem APIS – Arvo Pärt Information System, mis võimaldab sisestada nii andmeid kui nendevahelisi seoseid. Apis tähendab ladina keeles mesilast, mis samuti sümboolselt meie infosüsteemile väga hästi sobib.
Kai Kutman: Hea meel on, et arhiveerimise alal on tekkimas tihedam koostöö ja infovahetus Eesti Muusika Infokeskusega, aga ka Sten Lassmanni juhitud Heino Elleri loomingu uurimisrühmaga.
Kristina Kõrver: Kevadel toimus kultuuriministeeriumis Sten Lassmanni eestvõttel ümarlaud, et koostööd veelgi parandada. Eesti muusikapärandi uurimise ümber on pidevalt jutuks, et Eestis pole piisavalt sellise huviga teadlasi. Aga ümarlauas toodi teravalt välja probleem, et palju jääb siin siiski raha taha. Kui uurijale ei ole võimalik töötasu maksta, ei saa ta seda tööd ju teha. Usun, et võimekaid ja motiveeritud inimesi meil oleks.
Kõrvalt vaadates tundub hea, et Arvo Pärdi keskuses on ühinenud arhiiv, külastuskeskus ja kontserdielu. Kasvõi näiteks Soome kesksel heliloojal Sibeliusel sedalaadi keskust ei ole. On küll Ainola, kuid see on majamuuseum.
Kai Kutman: Sibeliuse pärand pole koondatud ühte arhiivi. Käisime augustis just Turus Sibeliuse muuseumis. Neil on küll Sibeliuse kogu, aga see on võrreldes kogu muu materjaliga väga väike, nad koguvad pille ja hõlmavad kogu soome muusikat. Sibeliuse pärandi uurimisega nad ise ei tegele, peamised tegevusvaldkonnad on näituste produktsioon, kontserdikorraldus ning arhiivitöö. Seega on meil nii sarnasusi kui erinevusi.
Kristina Kõrver: Ma leian ka, et see on hea, et Arvo Pärdi keskuses on need erinevad küljed ühendatud: arhiiv, külastuskeskus ja kontserdid-loengud. Kuna meie majas on nii erinevat tüüpi sündmusi, siis leiavad siia tee väga erinevate huvide ja taustaga inimesed, kes kõik võibolla ei tulegi ainuüksi Arvo Pärdiga seotud huvist. Mõni tuleb maja erilist arhitektuuri vaatama või Laulasmaa ilusa looduse pärast. Ka kontserdisaalis ei esine meil ainult tippmuusikud, vaid toimuvad ka näiteks muusikakoolide või lasteaedade kontserdid.
See kinnitab, et unistus, mis meil keskust avades oli, on mõneti juba täitunud: et Arvo Pärdi keskus oleks kohtumispaik ja et Arvo Pärdi muusika ühendaks inimesi.
