_page-0001.jpg)
“Amarilli mia bella” on tore plaat, mis võtab kuulaja kaasa ja viib teise keskkonda. Panen plaadi mängima ja esimene lugu saab kohe mu lemmikuks! Algab teine – jälle, minu lemmik! Ja nii muudkui edasi. Hea plaadi tunnus ongi see, et lood saavad kohe lemmikuteks, mida tahad ikka ja jälle kuulata. Plaati on mõtet teha siis, kui seda korduvalt kuulatakse. Ja hästi ühendatud tervik tingib selle, et tahad uuesti nautida just tervet albumit, mitte ainult ühte lugu.
Plaadil on veidi intrigeeriv alapealkiri “Varajane popmuusika”. Mulle on see kontseptsioon väga armas – see võtab justkui museaali ja toob selle tänapäeva aktiivsesse kasutusse. Muusikat esitavad elavad inimesed siin ja praegu, kogu hingest, püüdmata reprodutseerida kunagi olnut. Mulle on oluline, et lähtepunkt on isiklik ja esitaja poolt läbi tunnetatud, muidu ei tundu asi aus. Minu meelest ei saa seda albumit nimetada vanamuusikaplaadiks. Kõlava muusika sünniaastast olenemata on tunne, nagu sünniks kõik just praeguses hetkes, muusikud inspireerivad üksteist ja kuulajaid. Justkui ei olekski tegemist kirjapandud muusikaga. Ansambli kõla seob pillide (sealhulgas hääle) intiimne, kammerlik, soe ja magus toon, hästi valitud kõlavärvid on laulude sisu teenistuses. Tunnen puudust vaid tekstiraamatust, kuna Maria Valdmaa lauldud jutustusi on nii põnev jälgida, et tahaks kohe ka teada, millest ta räägib. Eks see ole kompromiss – mida bukletti kirja panna, et maht liiga suureks ei läheks, ja tegelikult on ladusa minimaalse infoga voldik tore lugemine.
Järjest rohkem saan aru, et koostööpartneritekst tuleb valida toredad inimesed. Kui need inimesed on veel ka suurepärased muusikud, saab väga hea ansambli, millega on võimalik teha ägedaid asju. Floridante esimesel helikandjal on vaieldamatult oma koht maailma plaadivaramus. Album sisaldab tänapäevase lähenemisega varast popmuusikat, tähelepanu väärivad kandle kui “kromaatilise psalteeriumi” võimalused vanamuusika vallas. Üks asi on anda häid kontserte, teine asi teha hea plaat. Floridante plaat on justkui võlumaailma helikastike, kus väike ansambel annab sulle iga kord sama kavaga uue kontserdi.