“Rudolf Tobias”. VHK keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur

Möödunud aasta juulikuus salvestas 26-liikmeline vanalinna hariduskolleegiumi muusikakooli õpilaste keelpilliorkester Rasmus Puuri juhatusel Vastseliina Katariina kirikus Rudolf Tobiase heliloominguga heliplaadi, mis on ilmunud MTÜ Kõrvale Pai & VHK keelpilliorkestri väljaandel. Plaadile on jäädvustatud kaksteist ajavahemikus 1900–1915 loodud eriilmelist ja originaalis eri žanris loodud helitööd, mille seaded keelpilliorkestrile on loonud põhiosas Rasmus Puur, kolm klaveripala lastele on seadnud Georg Jakob Salumäe. Salvestuste helirežissöör oli Nikita Šiškov, helimontaaži tegi Haar Tammik. Heliplaadi buklet annab paeluva ja sisutiheda lühisõnastusega väga hea ülevaate meie esimese akadeemilise kompositsiooniharidusega helilooja, organisti, koorijuhi ja kirikumuusika uuendaja lühikeseks jäänud eluteest ning sellele heliplaadile jäädvustatud teostest, sh on lisatud ka vokaalteoste tekst. Kui kogu muu heliplaadiga seonduv info on märgitud detailitäpselt, siis bukleti teksti autori (keda väga kiita soovin!) nime ma kahjuks ei leidnud ega hakka oma aimdusi siinjuures pakkuma. 

Selle heliplaadi paljude väärtomaduste seast toon esile kolme: igapäevaselt väga mitmekülgset repertuaari valdavad noored muusikud on taas iseenesestmõistetavalt süvitsi kokku puutunud eesti muusikaga; nende detailitäpne interpretatsioon on võrdväärne juba väljakujunenud professionaalsete orkestrite ja ansamblitega; arvestades VHK varem ilmunud eesti muusika heliplaate (Cyrillus Kreek, Mart Saar, Veljo Tormis, Ester Mägi) on see tervikuna olnud järjepidevalt sihikindel ja missioonitundega läbi viidud töö, mis mitte ainult ei tutvusta eesti muusikat mistahes eas kuulajaile, vaid loob hea aluse näiteks muusikaloo tundide läbiviimisele. 

Heliplaati raamib vaimulik muusika – “Eks teie tea” ja “Otsekui hirv”, mille esitusest vastu voogav sügavtummine rahu tundub olevat võimeline liigutama inimtunnetuse piire. Nende kahe üldtuntud ja koguni laulupidudelgi korduvalt inimmasse heldinult kuulamas hoidnud teose vahele on pikitud värvikad ja kujundirohked meeleolupildid, nagu pulbitsev “Õõtsuv meri”, hõiskav “Loblied”, töötuhisev “Noored sepad”, looduspilte maalivad kolm klaveripala lastele ja tagasivaateline “Meie elu”. Vormiliselt ja mängutehniliselt on selle heliplaadi vast kõige vastutusrikkamad hetked seotud kolme osaga keelpillikvartetist nr 2 c-moll, mille ettekandmisega dramaatiliselt üleva Maestoso osast läbi kujunditetormilise Scherzo müstilisse “Ööpalasse” suubuvate meeleolupiltide loomisega said noored hinnaalanduseta ja värvikalt hakkama. Heliplaadil on ka üllatus – kes ei kibele “Otsekui hirve” lõpuakordide järel plaati mängijast välja võtma, saab osa veel justkui tagasivaatelisest epiloogist, mis oma tõtlikult algava pizzicato’ga annab kogu heliplaadile omapärase tervikut siduva jutustava vormi: “Oli kord!”