Konkurss keskendus kunstiprintsiipidele

Detsembri keskel Eesti muusika- ja teatriakadeemias (EMTA) ning Estonia kontserdisaalis läbi viidud üleriikliku konkursi puhkpillidele (EIKPP) korraldasid EMTA ja MTÜ Eesti flöödiühing. Eesti puhkpillimängijate tulevikuperspektiividele fokuseeritud ja puhkpilliinterpretatsiooni väärtustavat kõrgel tasemel harivat võistumängimist juhtis peakorraldaja Peeter Sarapuu, keda toetas võimekas korraldustiim.

Kreete Perandi. FOTOD PIIA RUBER.

Kreete Perandi. FOTOD PIIA RUBER.

Niisuguse regulaarse, iga nelja aasta järel toimuva konkursi aktuaalsust ja vajalikkust kinnitas seekordne osalejate rekord: avavoorus astus üles 70 noort interpreeti, kelle seas oli ka EMTA välisüliõpilasi. Konkursi valik- ja kohustuslik repertuaar kuulutati välja veebruaris 2018, vaid kultuuriministeeriumi toel tellitud üheksat Eesti heliloojate uudisteost said osalejad II voorus esitamiseks õppima asuda septembris. Puu- ja vaskpillimängijad võistlesid eraldi kategooriates. Üheaegselt EMTA orelisaalis (puupuhkpillid) ja kammersaalis (vaskpillid) mängitud I ja II vooru oli võimalik jälgida Marek Vilba juhitud kvaliteetses otseülekandes konkursi kodulehel ning YouTube’is. Lõppkontserdile ERSO-ga Toomas Vavilovi juhatusel valis žürii kuus finalisti, grand prix’ finaali kandis Estonia kontserdisaalist üle Klassikaraadio. Lisaks pillirühmade kaupa välja antud preemiatele motiveerisid noori interpreete oma parimaid võimeid näitama Eesti Kontserdi, interpreetide liidu, rahvusooper Estonia, ERSO jt Eesti orkestrite poolt välja pandud preemiad järgnevaks kontserdihooajaks ning eriauhinnad.

Konkurssi hindas ainult välisriikidest kokku kutsutud rahvusvaheline žürii. Puupillide žürii tööd juhtis Thomas Indermühle (oboe, Karlsruhe muusikakõrgkool) ja vaskpillide žüriid Steve Leisring (trompet, USA Kansase ülikooli muusikakool) – nemad jagasid suurimat vastutust. Žüriisse kuulusid veel Ilze Urbāne (flööt) ja Arvydas Kazlauskas (saksofon, mõlemad Jāzeps Vītolsi nim Läti muusikaakadeemia), Niels-Ole Bo Johansen (tromboon, Ǻrhusi kuninglik muusikaakadeemia), Karel Dohnal (klarnet, Ostrava ülikooli kaunite kunstide kool) ja Indrė Kuleševičienė (metsasarv, Leedu muusika- ja teatriakadeemia). Kõik žüriiliikmed juhendasid EMTA-s ka meistrikursusi. Nad tõstsid esile meie tudengite kõrget erialast taset, avatust, esinemisjulgust ja valmisolekut tegutseda interpreedina rahvusvahelises mastaabis. Põhjalikumalt küsitlesin neist nelja.

Pipilota Neostus.

Pipilota Neostus.

Kuidas laabus rahvusvahelise žürii koostöö? Kas oli raske ühiseid otsuseid teha?

Steve Leisring: Kuigi oleme pärit eri maailmanurkadest, jagame muusikutena ühiseid väärtusi ning tänu sellele oli kerge otsustele jõuda. EIKPP järgib kunsti põhimõtteid, me ei hinda osalejate esinemist nagu sportlaste sooritusi.

Ilze Urbāne: Mõtlesime kõik sarnases suunas. Algul tundus osalejate hindamine lihtne, kuid muutus konkursi lõpupoole aina raskemaks, kuna puhkpillimängijate seas oli palju väljapaistvaid ja kõrgelt professionaalseid interpreete. Noored muusikud avanesid eriti II voorus. Grand prix’ voorus tundsin žüriiliikmena kõige suuremat vastutust ja nii osutus lõpliku valiku tegemine raskeks. Olime kokku leppinud, et peame kandidaate hinnates arvestama igaühe kõikide voorude esinemistaset ja see saigi määravaks.

Niels-Ole Bo Johansen: Just see annab väga hea tulemuse, et eri riikidest kutsutud žüriiliikmed esindavad ka erinevaid muusikalisi koolkondi. Sellele vaatamata tegime otsused üksmeelselt.

Karel Dohnal: Otsused tuginevad nii interpreetide tehnilistele kui isiksuslikele parameetritele. Saame hinnata targalt, mitte täpselt.

Konkursi reeglid ning etteantud repertuaar seavad osalejad paratamatult teatud raamidesse. Kas tugeva karismaga väljapaistvatel isiksustel on šansse konkursil edu saavutada?

Leisring: Tugevad isiksused ei tule konkursil tingimata võitjaks, kuid see ei tähenda, et nad pole interpreedina tugevad.

Urbāne: Noorte muusikute mängu kuulates avaldub nende isiksus kohe esimestel minutitel. Mõnele inimesele sobib konkursisituatsioon, nad on sündinud esinema ja endast maksimumi andma, teistele jällegi võib see raskusi valmistada. Suunasime konkursist osavõtjaid hinnates fookuse just nii julgusele kui ka omanäolistele esitustele. Karisma on nii eriline omadus, et minu arvates tuleb keskmisest andekamaid noori muusikuid toetada teistest enam. Konkursi I voorus kuulasime ka esinejaid, kes ei mänginud alati tehniliselt perfektselt, kuid kelle mängus oli kuulda isiksust. Otsustasime anda nendele noortele võimaluse jätkata II voorus, et oma võimeid ja isiksust rohkem näidata. Mõnikord kogesime tänu sellele positiivseid üllatusi.

Johansen: Seda on mängides kohe kuulda, kui kellelgi on see karisma olemas. Meie ülesanne žüriiliikmetena ja õppejõududena on noori interpreete aidata. Mitmeid kuid varem etteteatatud kohustuslik repertuaar on osalejatele nagu piinakamber, millest pole pääsu ning interpreetidel puuduvad vabandused, miks nad ei saanud kõike hästi realiseerida.

Dohnal: Mina pean musikaalsust ja tugevat karismat eeliseks. Kui nende omadustega kaasnevad perfektsed mängutehnilised oskused ja kontroll oma muusikainstrumendi üle, on see ideaalne kombinatsioon! Ent kui mõni noor interpreet on muusikaliselt suurepärane, aga kehva mängutehnikaga ja intoneerib halvasti, võtan tema esinemise hindamisel võrdselt arvesse kõiki neid aspekte. Kuid vahel juhtub sedagi, et mõni vaimustav interpreet, kellel on täiuslik mängutehnika ja hingamine ning kes on ülimusikaalne, lihtsalt ei suuda sel konkursipäeval oma võimeid realiseerida.

Kuidas hindate Eesti noorte puhkpillimängijate taset? Kas soovite