_page-0001.jpg)
Argipäev
Kust saada Ester Mägi klaverikontserdi nooti ja orkestrihääli (küsimus Soomest)? Kas EMIK võiks olla vahendajaks esitajate õiguste küsimuses Jaan Räätsa teoste plaadistuse tarvis (kiri Prantsuse pianistilt)? Palun saatke Pärt Uusbergi koorilaulu teksti ingliskeelne tõlge (palve USAst). Kas oleks võimalik teid külastada, et saada infot Eesti kui Ida-Euroopa riigi kultuuri ja kultuuripoliitika kohta (küsimus Poola üliõpilaselt, kellel jäi ilmselt märkamata sõna “muusika” meie asutuse nimes)? Tahaksime välja anda Mart Saare soololaulude plaadikomplekti, kas saate abistada käsikirjade hankimisel (Eesti interpreetide palve)? Kust oleks võimalik osta või laenutada selle või teise helilooja seda või toda teost? Kas saate mulle telefoni teel abiks olla eestikeelse koorilaulu teksti hääldamisel (telefonikõne USAst)? Palume selle või tolle helilooja või interpreedi kontakte, fotot, biograafiat (korduvad küsimused Eestist ja mitmest ilmanurgast). Kas võiksite oma muusikapoodi müüki võtta vast valminud CD (Eesti interpreetide pöördumised)? Seda laadi küsimised kuuluvad Eesti Muusika Infokeskuse ehk EMIKi igapäevaellu. Kahekümne tegevusaasta kontaktide hulk ja sisu on haaramatu: nimekad festivalid, orkestrid, ansamblid, muusikakõrgkoolid, interpreedid, kirjastused jne.
Meeles on ka omapärasemaid või kurioossemaid hetki: loomepalangus, kuid noodikirja oskuseta proua, kes palub telefoni lauldes kirja panna oma vast sündinud lauluviisi; vanahärra, kes soovib endale leida klaveriõpetajat; pime ajakirjanik Vatikanist, kes soovib teada absoluutselt kõike, sealhulgas ka infokeskuse nooremate naistöötajate perekonnaseisu... Lisaks päringutele saabub iga nädal EMIKi postkasti muusikapoe ostuarveid, mille geograafia ulatub Euroopa riikidest USA, Jaapani ja Austraaliani. Ostetakse eesti heliloojate uusimat loomingut, aga ka heliplaate ja ingliskeelset infomaterjali. See on vaid väike valik EMIKi töödest-tegemistest ja kontaktidest viimastel kuudel või kaugemas minevikus. Igapäevatöö kõrval on infokeskuse aastaplaanis alati ka pikema või lühema kestusega koostööprojekte ja välisüritusi. Ja kuigi EMIK seab oma tegevuses alati esikohale muusikaprofessionaalid, on see avatud ka kõigile teistele, alates õpilastest ja lõpetades amatööride ning lihtsalt muusikahuvilistega.
Algus ja algatajad
Infokeskuse loomise algatajaks oli üheksakümnendate aastate algul väsimatu muusikakorraldaja ja publitsist, komponistiharidusega Mare Põldmäe (s 1955) – EMIKi direktor kuni oma surmani (2002). EMIKi loomise tugevaks toeks oli Eesti Heliloojate Liit, mille eesotsas seisis tol ajal Lepo Sumera. Keskuse asutamisdokument kannab kuupäeva 3. mai 1995, tegelik töö algas 1996. aasta aprillis. Põhikirja järgi sai organisatsiooni eesmärgiks eesti muusika tutvustamine ja propageerimine kodu- ja välismaal. Asutajaliikmeteks olid 15 süvamuusikaga seotud institutsiooni: Eesti Heliloojate Liit, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Eesti Muusikaakadeemia, Estonia teater, Eesti Muusikafond, Eesti Arnold Schönbergi Ühing, ajakiri Teater.Muusika.Kino, Eesti Kooriühing, Kultuurileht, Eesti Muusikakogude Ühendus, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kontsert ja Eesti Autorite Ühing. 1992. aastal sai EMIKist vast asutatud Eesti Muusikanõukogu liige ja 1999. aastal muusikainfokeskuste rahvusvahelise liidu (International Association of Music Information Centres – IAMIC) liige. Mõne asutajaliikme nimi on vahepeal muutunud: Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on ühinenud Eesti Rahvusringhäälinguks, Estonia teatrist on saanud Rahvusooper Estonia ja Kultuurileht kannab taas nime Sirp. Aastate jooksul on juurde tulnud kirjastus SP Muusika, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Interpreetide Liit ja Tallinna Filharmoonia ning alles hiljuti Arvo Pärdi Keskus. Tänaseks on liikmeid 19. Viieliikmelise juhatuse koosseisu kuulub praegu Helena Tulve (juhatuse esimees, EMTA), Olav Ehala (EHL), Tiia Teder (ERR), Kerri Kotta (EASchÜ) ja Marko Lõhmus. EMIKi asupaigaks oli kümme aastat väike katusekamber Lauteri tänaval Heliloojate majas. 2005. aastast tänaseni on uueks koduks Viru keskuse kõrval olev väike Kivisilla tänav.
Nagu enamik maailma infokeskusi, on ka EMIK tegutsenud riigi toetusel. Kultuuriministeeriumi toetus algusaastail oli 4000 euro ringis, kuid kasvas aastate jooksul tasapisi. Projektipõhist lisaraha on tulnud Kultuurkapitalilt, ministeeriumi programmidest ja EASist. Toetuse suurenedes avardus järk-järgult ka tegevusväli. Aastail 1995–1999 oli EMIKi ainus koosseisuline töötaja selle direktor Mare Põldmäe, 2000. aastal lisandus 0,5 toimetajakohta, viis aastat hiljem oli lisaks direktorile tööl kaks täiskoormusega toimetajat. Käesoleval aastal on EMIKi tegevustoetuse suurus 87 000 eurot. Ka nüüd teevad põhitööd kaks toimetajat, kuid eriprojektide tarvis on lisatöökoht ja lepingulised abilised. Pärast Mare Põldmäed on infokeskust juhtinud Timo Steiner (2003) ja Kaja Irjas (2004–2008). Alates 2008. aastast on selles ametis siinkirjutaja.
EMIK loodi ajal, mil Eesti taastas vanu ja lõi uusi sidemeid Euroopa ja kogu maailmaga. Noored muusikud läksid õppima Euroopa ja Ameerika kõrgkoolidesse, interpreedid jõudsid välislavadele. Eesti muusika pidi uuesti asetuma pool sajandit suletud olnud konteksti. EMIKi roll tema algusaastatel oli esmane teavitus, et on olemas selline nähtus nagu eesti muusika. Sest kuigi maailmas oli juba tuntud Arvo Pärdi nimi ja Neeme Järvi kontserdikavadesse jõudsid eesti orkestriteosed, oli eesti muusika kui omanäoline tervik oma detailidega laiemalt siiski suhteliselt tundmatu. Tegelikult pole tutvustamistööl lõppu ka tänases mitmekesist muusikat tulvil globaalses kultuurikeskkonnas. Ja eesti muusikat tuleb ka üha juurde.
Loe edasi Muusikast 12/2015