• Igor Garšnek, muusik ja publitsist

Cinemanic. Indrek Patte / Indrek Patte & Strangiato Records


Tegemist on mitmes rockbändis (Linnu Tee, Ruja, Led R) tuntust kogunud laulja kolmanda sooloplaadiga. Ent sellel albumil kõlab Indrek Patte instrumentaalmuusika (ainsaks erandiks vokaaliga lugu “Sunset Glows”). Millega tegu, annab vihje juba plaadi pealkiri. Albumi muusikaliseks alusmaterjaliks on Patte varasemad, aastatel 1991–2004 loodud soundtrack’id omaaegsetele teleseriaalidele. Põhiliselt “Waba Riik”, aga ka “Kired”, dokumentaalseriaal “DeStudio” jt. Kes noid kaugeid aegu veel mäletab, see mäletab.

Tänase kuulaja jaoks on uus see, et Patte on teinud nendest vanadest soundtrack’idest uued remiksid ja master’id. Ning vähe sellest – enamik varasematest n-ö baassalvestistest on arendatud omaette lugudeks, mille sissemängimisel osalesid eelmisel aastal sellised muusikud nagu kitarristid Toomas Vanem ja Raul Jaanson, bassimees Vladislav Reinfeldt, trummar Andrus Lillepea jt. Patte ise osaleb oma sooloplaadil põhiliselt klahvpillimängijana, episoodiliselt ka akustilisel kitarril.

“Cinemanic” pole kindlasti kontseptuaalne plaat ega ka “vanade heade aegade” üles soojendatud best of. Kõik kõlab tänapäevaselt (õnneks mitte liialt), kohati saab kuulda nii üsna rajust rockki kui ka elektroonilist ambient’i, sekka mõni lüürilisem-meloodilisem ballaad. Mitmetele stiilisuundadele vaatamata ei tundu plaadi üldmulje eklektiline, vaid lugude vahel tekib, vastupidi, omamoodi koosmõju efekt. Ka plaadi kõlaline terviklikkus vajab kindlasti tunnustamist.

“Cinemanic” võiks olla eelkõige progerocki huvilise plaadiriiulil. Mitte ainult seetõttu, et mõni lugu, nagu “From Shadow into Light”, meenutab pisut varajast Genesist, vaid pigem oma kõlavärvide külluse ja muusikalise mõttevärskuse tõttu. Kui mõni silmapaistev lugu veel välja tuua, siis kindlasti “Red Dragon’s Trail” oma destruktiivsete jõudude esilemanamise, dissonantside ja haamerdavate rockirütmidega. Tänastele keskealistele peaks teatud äratundmisrõõmu pakkuma “Waba Riik”, kuna selle motiivistik ja kõlapilt meenutab kohati vägagi (ilmselt taotluslikult) omaaegse kultussarja “Miami Vice” soundtrack’i.