Tallinna Filharmoonia uueks direktoriks valiti Anu Kivilo
2. novembril astus ametisse Tallinna Filharmoonia uus direktor Anu Kivilo, kes valiti 23 kandidaadi hulgast. EMTA kultuurikorralduse erialal magistrikraadi omandanud Kivilo on viimased 14 aastat juhtinud Arvo Pärdi keskust. Varasemalt on ta olnud kultuuriprogrammi Avatud Eesti Fond juht, loonud kultuurikorralduse magistriõppe EMTAs ja olnud 2006–2011 Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja. Lisaks on ta osalenud Euroopa, Põhjamaade ning Eesti Kultuuriministeeriumi erinevate ekspertkomisjonide töös. Praegu on Kivilo Kultuurkapitali nõukogu liige ja helikunsti sihtkapitali esimees.
Uus direktor ütles: “On suur au ja rõõm liituda Tallinna Filharmooniaga, mis sisaldab endas Eesti muusikakollektiivide kroonijuveeli Tallinna Kammerorkestrit ning vanalinnas asuvat unikaalset loomingulist muusikakeskust Mustpeade maja. Loodan, et saan selle asutuse tegemistele oma teadmisi ja jõudu juurde anda ning aidata kujundada filharmooniast kõrge kvaliteediga ja kaugele nähtava muusikaasutuse.”
Kaie Tanner valiti Koorimuusika Föderatsiooni asepresidendiks
Rahvusvahelise Koorimuusika Föderatsiooni (IFCM) asepresidendiks valiti Eesti Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner. Ta on esimene eestlane selles ametis. Kaie Tanneri vastutusalaks saavad partnerlussuhted ja finantsid. Organisatsiooni presidendiks sai Türgi Riikliku Segakoori kunstiline juht Burak Onur Erdem. Organisatsioonil on viis asepresidenti – lisaks Eestile Venezuelast, Kanadast, Saksamaalt ja Jaapanist – ning 15-liikmeline juhatus.
1982. aastal asutatud IFCM koondab kooriorganisatsioone, koore ja üksikliikmeid üle maailma ning tegeleb piirideüleselt kogu koorimuusikavaldkonnaga: haridus, nähtavus, huvikaitse, kogemuste jagamine, võrgustumissündmused jne. Üks IFCMi suurimaid sündmusi on kolmeaastase intervalliga toimuv Maailma Koorimuusika Sümpoosion, mis viimati toimus tänavu augustis Hiinas Macaus.
Kaie Tanner on lõpetanud 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja end täiendanud EELK kirikumuusikakoolis ning kursustel Austrias ja Soomes. Praegu töötab ta Eesti Kooriühingu tegevjuhina, on rahvusvahelise koorifestivalide liidu Choral Festival Network president ja Raadio Laste Laulustuudio kooride dirigent.
Music Estonia uus tegevjuht on Tõnn Kuuli
2. novembril alustas Music Estonia uue tegevjuhi ja juhatuse liikmena tööd Tõnn Kuuli, kes võttis organisatsiooni juhtimise üle seniselt tegevjuhilt Ave Sophia Demelemesterilt.
Music Estonia nõukogu esimehe Aivar Sirelpuu sõnult peeti uue tegevjuhi valikul oluliseks leida inimene, kes suudaks luua organisatsiooni arenguks uusi võimalusi ning tuua kokku ja kaasata väga erinevaid pooli. “Kuuli puhul veenis meid tema juhtimiskogemus, praktiline ja lahenduskeskne mõtteviis ning väga hea oskus erinevate inimestega kontakti luua.”
Tõnn Kuuli on pikaajalise juhtimis-, meedia-, produktsiooni- ja meelelahutusvaldkonna kogemusega tegija. Ta on töötanud Telia sotsiaalmeedia ja sisuturunduse valdkonnas ning hiljem televisiooni ja multimeedia valdkonna peaprodutsendina. Viimastel aastatel on Kuuli tegutsenud produtsendina, vastutades teleülekannete (Viljandi Pärimusmuusika Festival, NOËPi staadionikontsert, Tallinn Music Week), telesarjade ning erinevate sise- ja väliskommunikatsioonisündmuste produktsiooni eest. Tegevjuhina hakkab Kuuli vastutama organisatsiooni strateegilise juhtimise, meeskonna, tegevuste ja eelarve tervikliku juhtimise eest. Tema ülesannete hulka kuuluvad liikmete kaasamine ja kogukonna arendamine, koostöö tugevdamine Eesti ja rahvusvaheliste partneritega ning Music Estonia ja laiemalt eesti muusikaettevõtluse esindamine.
Estonia teatri uus nõukogu
Rahvusooper ja -ballett Estonia on suve algusest peale olnud suurte probleemide keskel, mis puudutavad nii töökeskkonda kui juhtimisküsimusi. Kõik need teemad on olnud ka aktiivselt ajakirjanduses. Ühe probleemi keskmes olnud ooperikoori küsimus lõppes peakoormeistri Heli Jürgensoni lahkumisega, uuteks töötajateks valiti Martin Trudnikov ja Sara Corriga.
Järgnesid muutused teatri nõukogus. Senine nõukogu esimees Ivari Ilja teatas 14. oktoobril sellest ametist lahkumisest. Uueks nõukogu esimeheks valiti senine nõukogu liige, kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu. Teised liikmed on Mart Mikk (Estonia Selts, aseesimees), Henry-David Varema (EMTA), Riigikogu liikmed Aleksandr Tšaplõgin, Kadri Tali ja Signe Kivi; Margus Rink, Kultuuriministeeriumi nimetatud liige, Triin Laasi-Õige, Haridus- ja Teadusministeeriumi nimetatud liige, Kalle Viks, Rahandusministreeriumi nimetatud liige, Riina Viiding, Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige ja René Eespere, Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige.
Etnokulbid 2026
Oktoobris selgusid tänavused Etnokulpide laureaadid, preemiasaajaid pärjati Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimunud galaõhtul. Enim Etnokulpe viis koju ansambel OOPUS. Publikuhääletusel osales tänavu 2505 inimest, mida on umbes 100 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Enne avalikku hääletust selgitas žürii välja iga kategooria nominendid, kuulates läbi 20 albumit ja 24 aasta loo kandidaati, mis avaldati ajavahemikus 1. august 2025 kuni 31. juuli 2026.
Etnokulbid on Eesti üks olulisemaid pärimusmuusikaauhindu, traditsioon sai alguse 2009. aastal Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Raadio 2 koostöös. Preemaid anti tänavu välja 18. korda.
Tulemused
Aasta album: OOPUS “Reivlender”
Aasta artist: OOPUS
Aasta lugu: nublu, TIEF CITY 44, Curly Strings “tšastuška”
Aasta debüütalbum: Nova Lyre “Õbepõesas”
Aasta ehe pärimusmuusika: Kõrvipalu Loometalu “Kolme Teppo lood: lõõtspill gurmaanidele 3”
Aasta uusfolkartist: OOPUS
Aasta muusik: Villu Talsi
Raadio 2 erikulp: Trifoor
Eesti Pärimusmuusika keskuse erikulp: Siim Sarv
Tunnustusi
EMTA Fond sai tänavu uue, Jüri Alperteni nimelise allfondi. Selle asutas dirigendi lesk, lauljanna Karin Andrekson, et väärtustada legendaarse ooperi- ja sümfoonilise muusika dirigendi Jüri Alperteni muusikalist ja pedagoogilist pärandit ning hakata välja andma stipendiumi, et toetada EMTA klassikalise laulu eriala noori andeid.
Esimese stipendiumi sai EMTA klassikalise laulu magistrant metsosopran Hedi Pärtna, kes õpib praegu Juhan Tralla käe all. Pärtna on üles astunud “MÜRIAADfestil”, samuti on ta teinud rolle EMTA ooperistuudio projektides, nagu Britteni “Väike korstnapühkija”, Rannapi “Metsalaulupidu” ja Scarlatti “Armutruudus”.
Jaak Sooääre nimeline jazzmuusiku stipendium läks tänavu jazzpianist Kairiin Kukele. 5000 euro suurune stipendium antakse üle 17. detsembril jazziklubis Philly Joe’s toimuval kontserdil, kus koos laureaadiga astuvad publiku ette veel Paula Žuga (vokaal), Pent Järve ja Jaak Sooäär (kitarrid), Karl Tammaru (basskitarr) ning Aron Talu (trummid).
Kairiin Kukk on lõpetanud Heino Elleri Muusikakooli. Edasi õppis ta EMTAs. Ta on mitmekülgne pianist, kes on mänginud paljudes erinevaid žanre viljelevates koosseisudes.
Jaak Sooääre nimeline stipendium loodi 2024. aastal Kultuuripartnerluse SA poolt. Stipendium tunnustab muu hulgas Sooääre tööd eesti jazzmuusika kujundamisel.
Viljandi kitarrifestivalil anti üle järjekordne Tiit Pauluse preemia. Selle pälvis noor kitarrist Ott Ajaots. Žürii hinnangul oli tänavune konkurents erakordselt tugev ja valikus olid väga heal tasemel kitarristid. Ajaotsa puhul tõsteti esile küpset ja loomingulist stiili.
Ott Ajaots lõpetas 2025. aastal Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rütmimuusika kitarri erialal. Tema õpetajad on olnud Marek Talts ja Andre Maaker. Praegu jätkab ta õpinguid EMTA jazziosakonnas, kus õpib Jaak Sooääre juhendamisel.
Eesti muusikaõpik pälvis tunnustuse Frankfurdi raamatumessil
Koolibri kirjastuse IX klassi õpik “Muusikamaa radadel” võitis Frankfurdi raamatumessil Euroopa parimate õppematerjalide konkursil oma vanusegrupi kuldse auhinna. Õpiku autorid on endine Tallinna Ülikooli õppejõud, pikaajaline muusikaõpetaja Maia Muldma, EMTA lektor ja Keila gümnaasiumi muusikaõpetaja Kadi Härma ning pikaajaline Tallinna Järveotsa gümnaasiumi muusikaõpetaja Koidu Ilmjärv.
Õpikus tutvustatakse filmimuusikat, jazz- ja rockmuusika arengulugu, esmakordselt käsitletakse naisheliloojate loomingut. Õpilaste musitseerimist motiveerivad instrumentaalsed saated kitarril, ukulelel, kandlel ja rütmipillidel. Muusikatunnis tegutsemise kaudu kogeb õpilane eduelamust, arutlusteemad ja õppekasvatuslikud lood pakuvad väga mitmetahulist peegeldust maailmast ja selle mõistmisest, mis aitab õpilastel paremini aru saada iseendast ning luua seoseid oma maa kultuuri ja maailmakultuuriga.
Karl August Hermann 175
23. septembril, Karl August Hermanni 175. sünniaastapäeval algas tema juubelinädal Põltsamaal Hermanni ausamba juures kõnekoosolekuga. Sellele järgnes kirikus EÜSi meeskoori juubelialbumi “Vennad, oh astugem nüüd!” esitluskontsert. Tartus asetati pärg Hermanni hauamonumendile. Tallinna Mustpeade Majas viidi läbi seminar “Karl August Hermann 175”. Suurmehe pärandist kõnelesid tema järglased Ilona Kolberg ja Pille Lill Karl August Hermanni Keskusest, Anu Kõlar EMTAst ning Rutt Tänav Põltsamaa muuseumist. Karl August Hermann oli erakordselt mitmekülgne looja, kes nägi eesti keelt, muusikat, haridust ja rahvuslikku eneseteadvust ühtse tervikuna. “Kultuur ei püsi iseenesest, iga põlvkond loob selle tähenduse uuesti,” ütleb Karl August Hermanni Keskuse juhatuse liige Pille Lill.
1. oktoobril toimus Põltsamaa raamatukogus vestlusõhtu “Hermann ja tema kaasaegsed”, kus Hermanni ajast, inimestest ja nende tähendusest vestlesid Imbi Paju ja Pille Lill. Õhtu lõpetas kontsert Põltsamaa Kultuurikeskuses, kus esinesid Põltsamaa muusikakollektiivid.
Konkursitulemusi
10.–11. septembrini toimus rahvusvaheline konkurss Lätis Cēsises, mis tõi kokku noored tšellistid eri riikidest. Konkursil oli edukas MUBA tšelloõpilane Maria Martin, kes pälvis III koha. Maria õpib Mart Laasi tšelloklassis.
Kreekas XIV rahvusvahelisel koorifestivalil “Music & Sea” võistles kolm Eesti koori. I koha sai koor Dorpat (dirigent Siim Kornel), III koht omistati Viljandimaa Kammerkoorile (dirigent Kadi Ritsing-Tamra). Teise taseme diplomi pälvis kammerkoor Ö: (dirigent Siim Kornel).
