Ühendus Kultuuritahe seisab eesti kultuuri edenemise eest
Augustis loodi Eesti kultuuriorganisatsioonide ühendus Kultuuritahe, mille eesmärk on koondada eri kultuurivaldkondade esindajad ühise kultuuripoliitilise tegevuskava taha. See on pretsedenditult laiapõhjaline esindusfunktsiooni kandev ühiskondlik ühendus – juba on liitunud üle 20 kultuuriasutuse, loomeliidu ja sündmuskorraldaja.
Kultuuritahte soov on parandada kultuuri kättesaadavust, peatada kultuuri osakaalu vähenemine riigieelarves ning seista kultuuritöötajate õiglasemate töötingimuste ja sotsiaalse kaitse eest. Samuti tahab ühendus, et loomemajandusest kujuneks eelisarendatav majandusharu ja kultuur saaks Eesti rahvusvahelise maine kujundamisel senisest olulisema koha. Ühenduse teatel on lähiaja eesmärk tuua kultuurivaldkonna ühised probleemid 2027. aasta riigikogu valimiste eel avalikkuse tähelepanu alla. Pikema ülesandena taotletakse, et 2031. aasta riigikogu valimistel oleks kultuur erakondade programmides teiste valdkondadega võrdväärsel kohal ja oluline teema ka valijate jaoks.
Kultuuritahe esitles kevadel oma seisukohti kõigile parlamendierakondadele ja toetab ka äsja vastu võetud Euroopa kultuurideklaratsiooni. Ühendusse kuuluvad praegu Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Pimedate Ööde filmifestival, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Filmi Instituut, Music Estonia, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Kinoliit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Disainiöö MTÜ, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Teatri Agentuur, Kunstiasutuste Liit, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Kunstnike Liit ning Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit.
Kultuuritahte kõneisikud on Kadi-Ell Tähiste, Gert Raudsep, Märt-Matis Lill, Liina Triškina-Vanhatalo, Kristjan Hallik, Kristiina Reidolv, Maarja Kangro, Triinu Upkin, Ilona Gurjanova, Piret Tibbo-Hudgins ja Ave Sophia Demelemester.
Lepo Sumera nimelise preemia pälvis Liisa Hirsch
Tänavuse Lepo Sumera nimelise heliloomingu auhinna, millega kaasneb rahaline preemia 5000 eurot, sai helilooja Liisa Hirsch. Preemia anti üle Pärnu muusikafestivalil. Žürii koosseisu kuulusid Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill, muusikateadlane Kerri Kotta ning elektronmuusik ja helirežissöör Tammo Sumera. Lille hinnangul on “Liisa Hirsch üks omanäolisema helikeele ja esteetikaga heliloojaid Eesti muusikamaastikul”.
Tallinnas sündinud Liisa Hirsch on lõpetanud kompositsiooni erialal Haagi Kuningliku Konservatooriumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Tema loomingut iseloomustavad õrn ja abstraktne kõlamaailm, süüvimine kontseptuaalsetesse kujunditesse ning huvi muusika piiride ja unikaalse tajukogemuse vastu. Tema teosed loovad avaraid, aeglaselt avanevaid kõlaruume. Hirsch on kirjutanud muusikat ka lühifilmidele ning teatri- ja tantsulavastustele.
Sumera preemiat antakse välja aastast 2016, varem on selle pälvinud Tõnu Kõrvits, Helena Tulve, Toivo Tulev, Jüri Reinvere, Galina Grigorjeva, Ülo Krigul, Tatjana Kozlova-Johannes, Age Veeroos, Erkki-Sven Tüür, Märt-Matis Lill.
Eesti Heliloojate Liidu uus juhatus
17. juunil valiti Eesti Heliloojate Liidule järgmiseks neljaks aastaks uus juhatus ja revisjonikomisjon. Uute liikmetena alustavad tööd Kristjan Randalu, Liisa Hõbepappel, Lauri Jõeleht ja Liisa Hirsch. Juhatuses jätkavad Olav Ehala, Helena Tulve, Märt-Matis Lill, Kerri Kotta ja Timo Steiner. Üldkogule järgnenud juhatuse koosolekul otsustati, et esimehena jätkab Märt-Matis Lill. Revisjonikomisjonis jätkavad Urmas Lattikas ja Gerhard Lock. EHL tänab eelmise juhatuse koosseisu kuulunud liikmeid Tatjana Kozlova-Johannest, Peeter Vähit, Ülo Krigulit ning Elis Hallikut nende töö eest loomeliidus.
Rahvusooper Estonia poistekoori augustituur
4.–24. augustini viis kontserdireis Rahvusooper Estonia poistekoori Euroopast Ameerikasse. Koor andis kontserdi Berliinis mainekal festivalil “Young Euro Classic”, esines esmakordselt oma 55-aastase ajaloo jooksul New Yorgis ning osales Torontos uue Eesti Keskuse avamispidustustel.
Reisi esimene kontsert anti 15. augustil Berliini Konzerthausi suures saalis festivali “Young Euro Classic” kavas. Estonia poistekoor on esimene Eesti koor, kes on andnud sellel festivalil täispika kontserdi. Berliini kontserti dirigeeris Hirvo Surva, klaveril saatis Andres Lemba. Kaasa lõid sopran Jaanika Kuusik, oboemängija Riivo Kallasmaa ja organist Ulla Krigul. Kõlas ulatuslik valik eesti koorimuusikat Eduard Tubina, Veljo Tormise, Cyrillus Kreegi, Mart Saare, Rasmus Puuri, Andres Lemba ja teiste loomingust.
18. augustil astus koor üles All Soulsi kirikus New Yorgis ning 20. augustil Toronto Trinity-St. Paul’s United Churchis. Reisi tipphetkeks sai esinemine 22. augustil Eesti Keskuse peatset avamist tähistaval “Valguspeol”, kuhu kogunes koore üle maailma. Laulupeo stiilis kontserdi kunstiline juht oli Heli Jürgenson, dirigentide seas olid ka Hirvo Surva, Triin Koch ja Jonas Tarm.
Rahvusooper Estonia poistekoori juhi Hirvo Surva sõnul oli võimalus esineda Berliini Konzerthausi suurel laval ning astuda üles Toronto uue Eesti Keskuse valmimise lõpusirgel koorile suur au: “Erilist põnevust lisab reisile New Yorgi külastus, kuhu 55 tegutsemisaasta jooksul jõuab Estonia poistekoor esimest korda. Need kontserdid on kinnitus sellest, et meie poiste laulul ja hingel on maailmale palju anda – viime oma kultuuri ja muusika suure uhkusega uute kuulajateni.”
IX “Tudulinna tulede” festival
9. augustil toimus Ida-Virumaal IX “Tudulinna tulede” festival, mille korraldajad MTÜst Tudulinna Kultuurikants on võtnud eesmärgiks taastada Eesti üks vanimaid puukirikuid.
Tudulinnas seisavad teineteisest mõnesaja sammu kaugusel kaks luteri kirikut, üks kivist, teine puust. Festival oli pühendatud Tudulinna vana puukiriku 260. sünnipäevale. Juubelit tähistati kooride kontserdiga, kus esinesid Türnpu-nimeline meeskoor Tallinnast, Avinurme naiskoor ja Oonurme segakoor. Festivalil pidas ettekande “Pühad paigad maastikupärimuses ja kultuurimälus” folklorist, kultuuriloolane ja kirjanik Marju Kõivupuu. Seejärel esitleti Linda Haameriraamatu“Mõnda Sahargu olust ja tekkimisest kuni tänapäevani välja” täiendatud väljaannet.
Aastate jooksul on Tudulinna festivalile jõudnud nimekas esinejate ring: Tõnis Mägi, Siiri Sisask, Ott Lepland, Liisi Koikson, Jaan Tätte, Maarja-Liis Ilus, Eesti Rahvusmeeskoor, Arsise kellade ansambel, kitarrist Robert Jürjendal jt. Samuti on läbi aastate esinenud Tudulinna juurtega tuntud muusikaperekonnad (Üleoja, Saareväli, Mölder, Väinmaa). Festivali tuluga toetatakse vana kiriku taastamist. Tudulinna vana puukirik ehitati 1766. aastal. Kiriku kõige tormilisem aeg algas 1920-ndatel, kui Iisaku ja Tudulinna kogudust asus teenima noor õpetaja Voldemar Kuljus. Ühed tudulinlased vaimustusid, teised leidsid, et tema jutlused ei kõlba kiriku kantslisse ning kogudus jagunes Kuljuse pooldajateks ja vastasteks. Vastased asutasid omaette Rahu koguduse ja ehitasid vana puukiriku kõrvale uue kivikiriku, mis valmis 1939. aastal. Nii tegutsesid väikeses kohas mõnda aega kõrvuti kaks luteri kogudust.
1947. aastal kogudused ühendati ja vana puukirik suleti. Orel, pingid ja tornikell viidi uude kirikusse. Nõukogude ajal muudeti vana pühakoda esmalt viljaaidaks ja seejärel veskiks. Kirikutorn tõmmati linttraktoriga maha. Ometi jäi ajalooline kirikuhoone püsti ja püsib tänini. MTÜ Tudulinna Kultuurikants asutati 2017. aastal vana puukiriku päästmiseks ja sellele uue elu andmiseks. Ühingu eesmärk on taastada ajalooline hoone ning kujundada sellest kultuuri-, mälu- ja kogukonnakeskus.
Konkursitulemusi
Tütarlastekoor Ellerhein oli võidukas Ameerika Ühendriikides toimunud rahvusvahelisel koorikonkursil “Golden Gate International Choral Festival 2026”. Konkurss tõi koorile kolm auhinda: esikohad saavutati klassikalise ja folkmuusika kategoorias, teine koht gospelmuusika kategoorias. Ühtlasi hinnati kõiki Ellerheina tulemusi kulddiplomi vääriliseks.
Koori peadirigendi Ingrid Kõrvitsa sõnul said nii Ellerheina esitus kui ka repertuaar palju positiivset tagasisidet žüriilt ja publikult. Rõõm oli tutvustada rahvusvahelisele kooriringkonnale head eesti koorimuusikat: Tormist, Sisaskit, Pärti. “Mulle väga meeldis ka selle festivali atmosfäär, kus nii lauljad kui ka kooride juhendajad said väga palju omavahel koos aega veeta, suhelda ja musitseerida,” rääkis Kõrvits.
“Golden Gate International Choral Festival” on tähtsaim ja suurim laste- ja noortekooride festival-konkurss Ameerika Ühendriikides. Seda on korraldatud alates 1991. aastast ja see toimus tänavu 13. korda. Festivalil oli koore 13 riigist üle maailma. Korraldajate sõnul pole festivali ajaloos varem nii kõrget taset olnud.
Tütarlastekoor Ellerhein kuulub Tallinna Huvikeskuse Kullo kollektiivide hulka ja tähistab algaval hooajal oma 75. aastapäeva.
28.–31. juulini toimus Itaalias Firenzes rahvusvaheline koori- ja orkestrifestival, üks Itaalia tuntumaid koorisündmusi. Tänavu osales 11 koori, orkestrit ja ansamblit seitsmest riigist.
Festival kujunes eriti edukaks Eestile. Eesti Raadio laulustuudio tütarlastekoor saavutas noortekooride seas esikoha, pälvis kulddiplomi ning eripreemia parima koreograafia eest. Noortekooride kategoorias sai esikoha ka Tartu Noortekoor, seega jagavad kaks Eesti koori oma kategoorias võidukohta. Tütarlastekoori dirigendid on Kadri Hunt ja Kaie Tanner, Tartu Noortekoori juhatab Markus Leppoja. Žürii hindas nii vokaalset meisterlikkust, repertuaari valikut kui ka kunstilist terviklikkust.
Firenze koorifestivali eesmärk on edendada rahvusvahelist kultuurivahetust, tutvustada eri maade koorimuusikat ning pakkuda kollektiividele võimalust esineda Firenze ajaloolistes kontserdipaikades. Lisaks konkursile kuuluvad programmi meistriklassid, sõpruskontserdid ja ühised muusikaõhtud.
Musamari Koorikooli tütarlastekoor (dirigent Tiina Mee) osales juulis Hongkongis ülemaailmsel laste- ja noortekooride festivalil “World Choir Festival 2026” ning saavutas kuldmedali ja II koha rahvamuusika kategoorias ning kuldmedali ja III koha noortekooride kategoorias. Kõrge punktisumma viis koori 64 konkurendi seast edasi festivali grand prix’ vooru. Kooride esinemist hindas 38-liikmeline žürii maailma eri paigust.
Naiskoor Kevad võitis Singapuris peetud rahvusvahelisel koorikonkursil naiskooride kategoorias esikoha. Ühtlasi hinnati Kevade tulemust kulddiplomi vääriliseks.
Dirigent Õnne-Ann Roosvee juhatusel esitas 27-liikmeline kollektiiv konkursil Rahmaninovi “Bogoroditse Devo”, Tadeja Vulci “O Sapientia” ning neli osa Tormise tsüklist “Sügismaastikud”. Kõnealune festival toimus tänavu kümnendat korda, osales 73 koori 11 riigist.
2020. aastal aasta naiskooriks valitud Kevad tähistab tänavu septembris oma 20. sünnipäeva. Kooris laulavad naised vanuses 18–63.
12.–14. juunini Kaunases toimunud konkursil saavutas peavõidu – esikoha ja konkursi parima koori tiitli – Rahvusooper Estonia poistekoor (dirigent Hirvo Surva). II koha pälvis Rahvusooper Estonia noormeestekoor (dirigent Hirvo Surva) ning III koha kammernaiskoor Sireen (dirigent Laura Štoma), kes sai ühtlasi eripreemia parima kava eest. Konkursi žüriisse kuulusid tunnustatud dirigendid Jānis Ozols (Läti), Vilija Mažintaitė (Leedu), Jurģis Cābulis (Läti).
RO Estonia poistekoor esitas kontserdireisi kavas 14. juunil ka Cyrillus Kreegi “Reekviemi” koos Klaipėda riikliku muusikateatri sümfooniaorkestri ning Leedu ja Ukraina poistekooridega. Kontserdiga mälestati 85 aastat tagasi juuniküüditamisel oma kodudest vangilaagritesse viiduid: üle 10 000 eestlase, 15 000 lätlase ja 17 000 leedulase.
Eesti Noorte Puhkpilliorkester (ENPO, peadirigent Silver Niinemets) saavutas 31. juulil Hollandis toimunud rahvusvahelisel puhkpilliorkestrite konkursil “World Music Contest” noorte divisjoni kolmanda koha.
“World Music Contest” toimub alates 1951. aastast iga nelja aasta tagant Hollandi ja Saksamaa piiri ääres asuvas Kerkrade linnas. Konkursil osalevad kogu juulikuu vältel puhkpilliorkestrid, Hollandi ja Belgia päritolu fanfaariorkestrid ning Suurbritanniast alguse saanud, kuid tänaseks üle maailma levinud vaskpilliorkestrid. ENPO on konkursil osalenud ka 2001. ja 2005. aastal.
Puhkpilliorkestrite noorte divisjon oli tänavu esimest korda eraldi võistluskategooria. Selles osales 15 orkestrit Eestist, Hongkongist, Hiinast, Colombiast, Suurbritanniast, Malaisiast, Lätist ja Kõrgõzstanist. Noorte divisjonis võisid osaleda orkestrid, mille mängijad on kuni 21-aastased.
ENPO pälvis konkursi kohustusliku teose esituse eest žüriilt 93,83 ning vabalt valitud kava eest 96,17 punkti, mis andis kogusummaks 95 punkti. Kategooria kaks esimest kohta saavutasid Colombia noorte puhkpilliorkestrid, kes kogusid vastavalt 96 ja 95,19 punkti.
Kerkrade teatri laval esitas ENPO neli teost: briti helilooja Philip Sparke’i “North Hills Fantasy”, kohustusliku teosena Amir Molookpouri “Impressions of Caucasus”, ansambli Metsatöll loo “Ema hääl kutsub” trompetimängija Martin Pajumaa seades ning soome helilooja Timo Forsströmi “Sons of the Midnight Sun”.
ENPO on projektiorkester, mis koguneb proovideks ja kontsertideks aasta jooksul keskmiselt viis korda. Kõik teised samas kategoorias osalenud orkestrid tegutsevad püsivalt, proovid toimuvad vähemalt kord nädalas, mõnel juhul veelgi sagedamini.
11.–14. juunini Poolas Krakówis toimunud XV rahvusvahelisel koorifestivalil “Cracovia Cantans” osales edukalt kaks Eesti seeniornaiskoori. Naiskoor Vanaemad (dirigent Linda Kardna) pälvis esikoha ja kulddiplomi seeniorkooride kategoorias, Tartu ülikooli naiskoori Tallinna vilistlaskoor (dirigent Triin Koch) aga II koha ja hõbediplomi seeniorkooride kategoorias ning hõbediplomi rahvamuusika kategoorias. Koore hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Ambrož Čopi (Sloveenia), Rihards Dubra (Läti), Ko Matsushita (Jaapan) ja Bernie Sherlock (Iirimaa). Konkursi peavõit läks seekord Tšehhi noortekoorile Kajetán.
VHK muusikakooli õpilane Kõu Praks (11-a) saavutas Itaalias Chioggias peetud muusikafestivali “Suoni d’Acqua Festival – Musica in Laguna d’Arte 2026” klaverikonkursil 6–12-aastaste kategoorias I koha. Tema õpetajad on Karin Suss ja Marrit Gerretz-Traksmann.
