Estonia teatri uus visuaalne identiteet
Rahvusooper ja -ballett Estonia alustas 121. hooaega uue visuaalse identiteediga. 30. augustil teatrilaada raames toimunud kontserdil “Estonia 120” tutvustas kirjakunstnik Mart Anderson publikule teatri uut logo ja nimekuju. Uus visuaalne identiteet toetub teatri ajaloolisele pärandile, tõlgendades seda tänapäevases võtmes. Tänavune teatri 120 aasta juubel annab hea võimaluse vaadata korraga nii minevikku kui tulevikku ja siduda tänapäevane kujunduskeel Estonia teatri enam kui sajandipikkuse ajalooga.
Oluline muudatus puudutab ka teatri nimekuju, mis nüüdsest on Rahvusooper ja -ballett Estonia. Uues logos on selgelt esindatud nii ooper kui ka ballett, kaks võrdväärset kunstiliiki, millele Estonia teatri identiteet tugineb. Logo keskseks visuaalseks märgiks jääb Estonia teatrihoone kui rahvusooperi kõige äratuntavam sümbol.
Hooaja avasündmusel kuulutati välja ka Estonia teatri sõber 2026 – tiitli pälvis näitekirjanik ja lavastaja Heidi Sarapuu, kellele anti üle operetitäht Milvi Laidile kuulunud ajalooline pross. Estonia teatri sõbra tiitlit antakse välja 2019. aastast, et tunnustada inimesi, kes armastavad Estonia teatrit ja sellest ka avalikult juttu teevad. Heidi Sarapuu ja Teater Varius on publiku ette toonud hulgaliselt Estonia teatri teemalisi lavastusi ja kaasanud mitmeid estoonlasi, võimaldades nende andeil särada ajalooliste Estonia teatri suurkujude kehastuses.
“Estonia 120” egiidi all toimunud erisündmused kestsid teatri sünnipäevakuul septembris. Hooaja esimene esietendus sai publikuküpseks 25. septembril, mil lavale jõudis Verdi suurejooneline ooper “Othello”, mille lavastus valmis prantslase Vincent Boussard’i käe all.
Tallinnas toimus rahvusvaheline EPTA aastakonverents TEMPO NORDICO
20.–23. augustini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu (EPTA) aastakonverents “TEMPO NORDICO: Timing, Nature and Nurture in Piano Music and Education”. Konverentsi korraldajateks olid Eesti Klaveriõpetajate Ühing ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Eesti Klaveriõpetajate Ühingu president on EMTA interpretatsioonipedagoogika õppejuht Lembit Orgse, ühingu juhatusse kuuluvad Martti Raide, Sten Lassmann, Age Juurikas, Marja Jürisson, Riine Pajusaar, Kersti Leppik, Rasmus Andreas Raide ja Ia Remmel.
EPTA on Euroopa juhtiv klaveriõpetajaid ja pianiste ühendav organisatsioon, mille rahvusvaheline aastakonverents toimub igal aastal eri liikmesriigis. Lisaks Euroopa riikidele osalevad EPTA tegevuses partnerorganisatsioonid Ameerikast, Kanadast, Indiast, Hiinast, Hongkongist, Iisraelist ja Austraaliast. Tallinnasse saabus ligi 150 delegaati enam kui 20 riigist.
Konverentsi teema “TEMPO NORDICO: Timing, Nature and Nurture in Piano Music and Education” käsitles muusiku kujunemist erinevate vaatenurkade kaudu. Tempo viitab lisaks muusikalisele liikumisele ka arengule ja küpsemisele, Timing õigel ajal tehtud pedagoogilistele ja kunstilistele valikutele, Nature muusiku individuaalsusele ja kultuurilisele taustale ning Nurture õpetaja ja hariduskeskkonna rollile ande kujundamisel.
Konverents EMTA suures saalis täitus iga päev arvukate kuulajatega. Toimusid loengkontserdid, kus ettekandjad tutvustasid oma maa klaverimuusikat ja pedagoogilist repertuaari. Arutlusel olid erinevad interpretatsioonilised aspektid esituses, mitmed ettekandjad tutvustasid põnevaid klaveripedagoogilisi võtteid. Eesti ettekanneteks olid Arbo Valdma “The Timing and Expression of Silence in Rests, Pauses, Fermatas and Caesuras”, Martti Raide ja Riine Pajusaare “At the Crossroads of Sound and Piano Art: New Piano Works Commissioned by the Estonian Association of Piano Teachers”, ettekande juurde esitasid klaveripalu MUBA ja VHK klaveriõpilased. Sten Lassmann tegi ettekande “Nordicness, ‘Estonianness’ and their Connotations in the Piano Music of Heino Eller”.
Välisdelegaadid külastasid MUBA, Arvo Pärdi keskust ja Estonia klaverivabrikut. Neile esinesid Tähe-Lee Liiv, Havryil Sydoryk ja konverentsi lõppakordina Mihkel Poll, kes esitas Tubina “Virmaliste“ sonaadi.
Rahvusvahelise EPTA konverentsi toimumine Eestis on oluline tunnustus eesti klaveripedagoogikale ning lõi Eesti õpetajatele, üliõpilastele ja pianistidele erakordse võimaluse osaleda rahvusvahelises erialases mõttevahetuses kodumaal. Konverents tutvustas rahvusvahelisele publikule eesti muusikaharidust, klaverimuusikat ja noori pianiste.
Kultuurkapitali pedagoogi tunnustuspreemiad 2026
Tänavu pälvis kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali pedagoogi tunnustuspreemia viis õpetajat eri paigust üle Eesti.
Laureaadid on puhkpillide ja orkestrimängu õpetaja, Pärnu Ülejõe põhikooli puhkpilliorkestri, Pärnu noorte puhkpilliorkestri ja Pärnu muusikakooli sümfooniaorkestri dirigent Rein Vendla, MUBA viiuliõpetaja Tiiu Peäske, Tallinna huvikeskuse Kullo pilliõpetaja ja instrumentaalansambli Sõleke juhendaja Galja Jõgi, Heino Elleri Muusikakooli, EMTA ja MUBA löökpilliõpetaja Heigo Rosin ning Heino Elleri Muusikakooli löökpilliõpetaja Margus Tammemägi.
Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital annab muusikapedagoogide tunnustuspreemiaid välja alates 2012. aastast koolide ettepanekute põhjal ja sihtkapitali algatustena. Preemiaga (2000 eurot) tunnustatakse pühendumist erialasele tegevusele ning muusikahariduse järjepidevat ja kõrgetasemelist õpetamist.
Goethe medal Arvo Pärdile
28. augustil anti Weimaris üle Saksamaa kõrge riiklik autasu – Goethe medal, millega juba aastast 1955 tunnustatakse laureaatide silmapaistvat loomingulist tegevust ja nende panust avatud kultuuridialoogi. Tänavu pälvisid tunnustuse Arvo Pärt, itaalia tõlkija Anita Raja ja kreeka teatrilavastaja Prodromos Tsinikoris. Auhinnad andis pidulikul tseremoonial üle Goethe Instituudi president Gesche Joost.
“Arvo Pärt on esimene eestlane, kes pälvib Goethe medali. See on Saksa ja Eesti suhete tugevuse märk ning Ukrainas toimuva sõja kontekstis sümboliseerib see ühtlasi Lääne- ja Ida-Euroopa ühtehoidmist,” lausus Gesche Joost.Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimees Michael Pärt, kes tseremoonial helilooja nimel medali vastu võttis, andis edasi Arvo Pärdi südamlikud tänusõnad suure tunnustuse eest: “See oli rohkem kui nelikümmend aastat tagasi, kui jõudsime perekonnaga saksakeelsesse maailma ja leidsime, et me ei tulnud võõraste juurde. Siinsed inimesed ja institutsioonid kinkisid minu isale usalduse ja vabaduse – ruumi, milles tema muusika sai lendu tõusta.” Arvo Pärt emigreerus koos perekonnaga Nõukogude Eestist 1980. aastal, siirdudes kõigepealt Viini. Aasta hiljem asuti tänu DAAD stipendiumile elama Berliini, mis jäi pere koduks kolmeks aastakümneks.
Tallinna aasta õpetajad
24. augustil selgusid Tallinna aasta õpetajad 2026. Tunnustuse said 55 õpetajat eri kategooriates, nagu klassiõpetaja, klassijuhataja, kutseõpetaja, huvialaõpetaja jt. Muusika valdkonnas pälvisid tunnustuse aasta kutseõpetajaks valitud klarnetiõpetaja Vello Sakkos MUBAst, aasta huvialaõpetajana trompetiõpetaja Neeme Ots Tallinna muusikakoolist ja MUBAst ning Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli viiuliõpetaja Tereza Šmerling-Heinsaar.
Preemia “Noor muusik” Tähe-Lee Liivile
29. augustil lõppenud XXII Tallinna kammermuusika festival kulmineerus preemia “Noor muusik 2026” üleandmisega. Tänavu pälvis tunnustuse pianist Tähe-Lee Liiv.
Preemia “Noor muusik” on pühendatud heliloojatele Marje ja Kuldar Singile ning selle väljaandmist on juba 21 aastat järjest toetanud Mari-Ann ja Tunne Kelam. “Noore ja andeka muusiku märkamine ning toetamine annab talendile võimaluse kasvada ja areneda ning aitab hoida elavana Eesti muusikakultuuri järjepidevust,” sõnas fondi juhataja Pille Lill. “Siiras tänu perekond Kelamile pikaajalise ja järjepideva toetuse eest meie noortele muusikaannetele.”
Varem on preemia saanud lauljad Oliver Kuusik (2005), Rene Soom (2006), Kädy Plaas (2007), Priit Volmer (2008), Maria Veretenina (2009), Arete Teemets (2010), Kristel Pärtna (2012), Raiko Raalik (2017), Kadi Jürgens (2018), Ille Saar (2019), Martin Karu (2020), Sandra Laagus (2023) ja Annabel Soode (2025), pianist Johan Randvere (2014), viiuldajad Ivi Ots (2013) ja Hans Christian Aavik (2024), tšellistid Andreas Lend (2011), Theodor Sink (2021) ja Marcel Johannes Kits (2022) ning helilooja Pärt Uusberg (2015).
Tallinna Kinomajast sai uus kultuurimaja
11. septembril sai Tallinna Kinomajast uus kultuurimaja. Avaüritusel esinesid Ivo Linna ja Supernova. Septembris jõudsid samale lavale WingWave’i Red Hot Chili Peppersi tribuut, Pedigree, Psychoterror, 9. oktoobril on tulekul kolm punkbändi eesotsas J.M.K.E.-ga ja 26. oktoobril ansambli JÄÄÄÄR kontsert.
Kontserdikava kõrval kujundatakse Tallinna Kinomaja laiemalt vanalinna kultuurimajaks, mis töötab iga päev, ka ilma kontserdi- või filmiõhtuta. Sinna võib tulla ka niisama – lõunale, näitust vaatama või sõpradega kokku saama. Kultuuri on vanalinnas küll palju, kuid sedalaadi mitmekülgseid kohti vähe – enamik kultuuriasutusi töötab etenduse, seansi või näituse lahtiolekuaja järgi. Kinomaja ühendab iga päev avatud kohtumispaiga programmiga, mis liigub filmist muusika ning õpitoast mälumängu või plaadituruni.
Kinomaja on jõudnud ka Tallinn Music Weeki kontserdipaikade hulka ning olnud juba mõnda aega kohaliku rocki, pungi ja raskema muusika publikule üks linna olulisi aadresse. Film jääb kõige selle keskel muidugi alles: Kinomaja nimi kohustab ja täismõõdus ekraan annab selleks ka ainulaadse võimaluse.
Vanemuine ja Läti Rahvusooper vahetasid teatrimaju
Läti Rahvusooper ja Rahvusteater Vanemuine vahetasid suve lõpul etendusi. Vanemuine oli Riias esindatud kolme žanriga: kolmel järjestikusel õhtul näidati Läti publikule kolme lavastust: 27.08 draamaetendust “Lõpp”, 28.08 lavastust “Palve. Kummardus Arvo Pärdile” ja 29.08 Händeli ooperit “Julius Caesar” Riia ooperimajas. Saalidesse kogunes ligi 2000 inimest – Läti publik on kultuuriteadlik ja armastab teatrit. Ka tartlased võtsid Läti teatri vastu täissaalidega. Vanemuises tuli 25.08 ettekandele Donizetti “Armujook” ja järgmisel õhtul Edward Clugi ballett “Carmina Burana” Orffi muusikale.
Eesti Noorte Puhkpilliorkester saavutas suurel konkursil III koha
Eesti Noorte Puhkpilliorkester (ENPO) saavutas peadirigent Silver Niinemetsa juhatusel suurel rahvusvahelisel konkursil World Music Contest (WMC) noorte kategoorias III koha.
WMC toimub Hollandis Kerkrade linnas. Tänavu toimus WMC juba 20. korda. Eesti Noorte Puhkpilliorkestri kategoorias osales 15 orkestrit Eestist, Hongkongist, Hiinast, Kolumbiast, Suurbritanniast, Malaisiast, Lätist ja Kõrgõzstanist. ENPO esitas Philip Sparke’i “North Hills Fantasy”, konkursi kohustusliku teose Amir Molookpouri “Impressions of Caucasus”, Metsatölli loo “Ema hääl kutsub” trompetimängija Martin Pajumaa seades ning Forsströmi “Sons of the Midnight Sun”.
ENPO saavutuse teeb eriliseks asjaolu, et tegemist on projektorkestriga, mis koguneb proovideks ja kontsertideks aasta jooksul keskmiselt viis korda. Kõik teised samas kategoorias osalenud orkestrid on püsivalt tegutsevad kollektiivid, kelle proovid toimuvad vähemalt kord nädalas, mõnel juhul veelgi sagedamini.
Eesti nüüdismuusika festivalil “Varssavi sügis”
21. septembril esinesid mainekal rahvusvahelisel nüüdismuusikafestivalil “Varssavi sügis” kaks Eesti ansamblit: Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel (EMA) ja Ensemble for New Music Tallinn. EMA esitas Varssavis eesti heliloojate Tatjana Kozlova-Johannese, Ekke Västriku, Rauno Remme ja Õie Olinda Sachermani elektroonilisi teoseid. Ensemble for New Music Tallinn esitas Klaus Langi, Jan Martin Smørdali, Liisa Hirschi, Wojciech Błażejczyki ja Arash Yazdani loomingut.
Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel (EMA) on 2017. aastal loodud kollektiiv, mis keskendub elektroonilise kammermuusika esitamisele. Ansambli kontserti Huddersfieldi nüüdismuusikafestivalil 2025. aastal tunnustati kui üht festivali tipphetke.
Ensemble for New Music Tallinn on alates asutamisest 2013. aastal seadnud eesmärgiks tuua uue põlvkonna kuulajateni värsket, konventsioonivaba ja uudset muusikat. 2026. aastal pälvis ansambel maineka Ernst von Siemensi Muusikafondi preemia.
Raamat Pärnu muusikalisest majast
5. septembril esitleti Pärnus Lydia Koidula muuseumis raamatut “Esplanaadi tänava muistse muusikatare lugu”, autoriks Anu Kell, kes on selle maja viienda põlve järeltulija.
Raamat räägib ühest Pärnu vanast rohelisest majast, mis seisab Esplanaadi tänavas juba 1856. aastast, olles algusest peale ühe perekonna valduses. Maja ja aeda on pärandatud põlvest põlve, hetkel on maja viienda põlve järglaste valduses. Maja esmane omanik, Johann Voldemar Jannseniga samal aastal sündinud Jaan Pimas töötas ennast üles ja ostis 1856. aastal oma perele kodu Esplanaadi tänavas. Mõlemad olid muusikalembesed mehed, Esplanaadi tänava majas on säilinud Jannseni käega kirjutatud noote, mille eksperdid on autentseks tunnistanud ja mis on praegu Koidula muuseumis vaatamiseks välja pandud.
Esplanaadi tänava rohelises majas on eri aegadel tehtud palju muusikat. Jaan Pimas koos oma sõbra Jürri Fridoliniga oli Pärnu Eesti Mängukoori liige, ka väga paljud hilisemad majaelanikud on muusikast läbi imbunud. Maja külalislahkust ja džunglisse uppunud aeda on nautinud pererahva nimekad sõbrad, näiteks Anna Klas ja Eri Klas, Neeme Järvi, David Oistrahh perega, Käbi Laretei, Matti Päts perega, Silvia Mellik, Sirje Normet jpt. Majaelanike sugulased Gustav ja Pauline Espe elasid Supeluse tänavas majas, kus praegu asub tuntud kohvik Supelsaksad. Kõigest sellest ja paljust muust selle huvitava majaga seotud üksikasjadest saabki raamatust lugeda.
In memoriam Horst Schubert
3. septembril lahkus 88-aastasena Saksa muusikakirjastaja Horst Schubert, rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu kauaaegne liige ja toetaja. Ta oli üks neid inimesi, kelle panuseta oleks nii ühingu tegevus kui ka eesti muusika rahvusvaheline levik olnud märksa tagasihoidlikum.
Horst Schuberti tee eesti muusika juurde algas 1991. aastal Tallinnas, kus ta kuulis orelipäevadel Edgar Arro loomingut. Kuuldu puudutas teda sedavõrd, et ta otsustas hakata eesti heliloojate teoseid kirjastama. Sellest kasvas välja Eres Estonia Edition, eesti muusikale pühendatud haru tema perekonna muusikakirjastuses Eres Edition.
Aastate jooksul jõudsid Horst Schuberti kirjastuse kaudu Saksamaa ja Kesk-Euroopa muusikuteni paljude eesti heliloojate teosed. Tema kirjastuse väljaannete seas on Edgar Arro, Juhan Aaviku, René Eespere, Heino Elleri, Tõnu Kõrvitsa, Jaan Koha, Jaan Räätsa, Erkki-Sven Tüüri, Andres Uibo jpt loomingut. Eriti rikkalikult on Eres Editioni väljaannetes esindatud Artur Kapi helilooming. Mitmel juhul oli Eres esimene kirjastus, kes avaldas eesti heliloojate uudisloomingut või teoseid, mida nõukogude ajal ei olnud Eestis võimalik trükis välja anda.
Suure-Jaani tõi Horst Schuberti 1990. aastate lõpul Andres Uibo kutse. Kappide muusikapäevadest ja hilisemast Suure-Jaani muusikafestivalist sai talle südamelähedane traditsioon. Ta ütles, et Eestisse saabudes tunneb ta end nagu koju tulles. Horst Schubert astus rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu liikmeks ning jäi ühingu ja Suure-Jaaniga seotuks elu lõpuni.
Kõige nähtavam märk tema suuremeelsusest ja usust ühingu ettevõtmistesse asub Suure-Jaani südames. Horst Schuberti annetuse abil sai rahvusvaheline Artur Kapi Ühing 2003. aastal osta Köleri tänav 2 asuva maja. Selles 1890. aastast pärinevas punastest tellistest hoones on tegutsenud Suure-Jaani muusikafestivali infopunkt ja olnud väljas festivali ajalugu jäädvustavad fotonäitused. Tulevikus on hoonesse kavandatud Andekoda ehk loome- ja kohtumispaik Eesti ja Euroopa muusikutele.
Eesti riik tunnustas Horst Schuberti erakordset panust Eesti kultuuri ja muusika tutvustamisse Maarjamaa Risti teenetemärgiga, mille andis talle 2000. aastal üle president Lennart Meri. Horst Schubert jäi ka seda tunnustust vastu võttes endale omaselt tagasihoidlikuks ning jagas autasu mõttes nende eesti heliloojate ja muusikutega, kelle looming tema tööle sisu andis.
Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing avaldab sügavat kaastunnet Horst Schuberti perekonnale ja Eres Editioni kollektiivile.
Lahkus Avo Tamme
11. septembril, oma 88. sünnipäeval lahkus helilooja ja saksofonivirtuoos, silmapaistev džässmuusik Avo Tamme, mitme väga tuntud laulu, nagu “Aeg annab kõik” ja “Mustamäe valss” autor.
1938. aasta sügisel Tallinnas sündinud Avo Tamme paistis varakult silma pillihuviga ja tegi aastal 1959 saksofonistina debüüdi Tallinna Autobussipargi ansamblis Uno Loobi juhatusel. Järgnesid mängimised Ants Müüri, Raivo Tammiku ansamblites, Juveelitehase bigbändis, ansamblis Omega, samuti Horre Zeigeri ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli bigbändis.
Aastail 1982–1991 esines Avo Tamme erinevate ansamblitega ka festivalidel väljaspool Eestit. Saadi käia džässiüritustel Vitebskis, Minskis, Leningradis, Thbilisis, Bakuus, Klaipėdas, Soomes Poris, Joensuus, Kotkas jm. Vitebskis mängis ta esimese meie muusikuna soolokava saksofonil. Neil aegadel täienes ka tema pillivalik, Avo Tammest sai tunnustatud multiinstrumentalist: saksofonide kõrval hakkas ta mängima flööte, löökpille, klahvpille, parmupilli, torupilli ja muud, esinedes neil pillidel oma džässikavades. Džässile on Avo Tamme pühendanud olulisima osa oma tegevusest ning loomingust. “Džäss on minu suurim ja igavene armastus,” on ta öelnud. Talle kuulub au olla esimene omaenda loominguga džässikava autor ja esineja heliplaadil, LP “Eesti loits” ilmus firmalt Melodija 1991. aastal. Tema kaaslasteks on siin Tiit Paulus kitarril ja Toivo Unt kontrabassil.
Pillilugude vahel sündisid vähemdžässilikud lood ja laulud, ka laule on tal rohkem kui sadakond. Avo Tamme laulud noppisid võite ja auhindu Arne Oidi nimelistel ning “Tippmeloodia” konkurssidel. Need on laulnud populaarseteks eeskätt Heidy Tamme ja lisaks eelnimetatuile väärivad esiletõstmist “Me pole enam väikesed”, “Kui me lapsed on kord suured”, “Hällilaul”, “On õigus muutuda”, “Mis on õnn?”, “Üks paat oli lagedal merel”. Tema lihtsana tunduvais lauludes väljendub meie kodutunne, rahvapärane olme ja eluviis, see rahvalik toon, mis on jätnud tema loodud laulud väga paljude südamesse.
