_page-0001.jpg)
Meie eriline ja ainulaadne muusikapäev täitis tänavu Eesti jälle kirevate ja meeleolukate kontsertidega, sellisteski kohtades, kus muusikat tavaliselt kuulata ei saa. Järelvaatena toimunule mõningaid muljeid kontserdikohtadest ja projektis osalenud muusikutelt.
Karis Trass, Jakob Teppo ja Ann Meeta Teppo Põltsamaal Orkla tehases. FOTO RAIVO LAANES
Muusikapäev Hiiumaal
Karoliina Kreintaal (viiul, vioola, laul), Merike Paberits (torupill, flööt, parmupill), Katariin Rask (torupill, saksofon, parmupill) Hiiu Pagaris, Kärdla kultuurikeskuses ja Suuremõisa lossis.
Pärimusmuusik Karoliina Kreintaal: “Meie üllatus oli suur, kui Hiiu Pagari uksest sisse astudes selgus, et ei olnud tegu mitte kohviku, vaid pagarikojaga. Meile ulatati kohemaid kilest kitlid, mütsikesed ja sinised sussid, et saaksime kerkivate saiatainaste vahel kontserti anda. Kui algul ei tundnud me end oma uutes rõivastes kõige glamuursemate artistidena, siis oli see kahtlemata üks vingemaid kogemusi ning jää oli esinejate ja publiku vahel kohe sulatatud!
Kuna meie pärimusmuusikutest koosnev trio suunati muusikapäeval esinema Hiiumaale, otsustasime endale esitada väljakutse ning moodustada vähemalt kolmandiku kavast just Hiiumaalt pärit lugudest. Hiidlastele see kahtlemata meeldis ja usun, et teenisime just sellega ära nende sooja vastuvõtu – umbes nädal hiljem saime pakkumise taas Hiiumaal esineda!
Emotsiooniderohke päeva lõpetuseks sõitsime teid teadmata ja kaarti vaatamata metsa ja mere äärde, kus nagu nimme ootas meid muusikapäeva lõpetuseks ees sajapealine lambakoor. Oleme tänulikud, et fortuuna meile just Hiiumaa välja valis!”
Muusikapäev Valgamaal
Maris Liloson (sopran), René Soom (bariton) Siim Selis (klaver) Valga raudteejaamas.
Valga linna kultuurispetsialist Merce Mäe: “Meile muusikapäeva kontserdiidee väga meeldib ja ootame külla sagedaminigi kui 1. oktoobril. Valga raudteejaama hoone esinemiskohana on kuulajad väga hästi omaks võtnud ja publiku puudust pole kunagi olnud. Maris Liloson, René Soom ja Siim Selis olid taas omas headuses rahvale oma professionaalsust näitamas. René Soom on üks mu lemmik baritone!
Kuna oli tasuta kontsert ja päevane kellaaeg, siis oli kuulamas hulga neidki, kes pole kontsertide põhipublik. Inimeste reaktsioon oli ülimalt soe ja võiks isegi öelda, et üllatav. Mõni ei olnud võibolla kunagi sellist kontserti kuulnud, kõik ei tule piletiga kontserdile.
Publik jäi väga rahule, seda oli näha aplausist. Nad oleksid veel hea meelega edasi kuulanud.”
Muusikapäev Läänemaal
Mando trio Haapsalu Pitsikeskuses.
Haapsalu Pitsikeskuse asutaja ja juhataja Mirje Sims: “Oleme pitsikeskuses varemgi väiksemaid kontserte korraldanud, seega teadsime juba ette, et tuleb meeleolukas lõunakontsert. Kontsert tavatus kohas on parim, mis teha saab! See võib mõjuda hoopis teisiti, kui klassikalises saalis antud kontsert. Muusika jõuab sinuni, puudutades sind just selles lihtsamas, argisemas võtmes.
Kontsert oli tore ja esinejate taustaks olnud Haapsalu fotoklubi näitus “Pitsiline Haapsalu” lisas kõigele veel oma hõngu. Kuulajad jäid väga rahule, oli isiklik, vahetu elamus.
Loodame, et selliseid ettevõtmisi tuleb ka edaspidi! Ja kududa oli labajala taktis väga hea.”
Muusikapäev Ida-Virumaal
ETV tütarlastekoor ja dirigent Aarne Saluveer Eesti kaevandusmuuseumis.
Ida-Virumaa rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse rahvakultuurispetsialist Erika Kõllo: “Kontsert oli imeline. Aarne Saluveeri tütarlastekoor kõlas kaevandusmuuseumi kõrgete lagede ja hea akustikaga ruumides suurepäraselt.
Kuulajaid oli majatäis algklasside õpilastest eakate kuulajateni ja muljed kontserdist kõigil väga head. Dirigendi tutvustavad kommentaarid esitatud laulude kohta sidusid publikut ja esitajaid ning andsid kuulajatele ka muusika-alaseid teadmisi. Muusikapäeva idee korraldada kontserte erinevates toredates paikades on kindlasti hea ja toob inimesi muusika juurde. Meie kaevandusmuuseumit on varem ka juba kontserdipaigana katsetatud ja kõik on alati hästi õnnestunud. Ja minu arvates kõlab neis ruumides eriti imeliselt just koorimuusika.”
Katariina Maria Kits ja Auli Lonks Ämari õhuväe lennubaasis. FOTO SIIM VERNER TEDER
Muusikapäev Harjumaal
Katariina-Maria Kits (viiul) ja Auli Lonks (klaver) Eesti kaitseväe Ämari õhuväe baasis ja Paldiski jalaväebrigaadis.
Ämari õhuväe lennubaasi vanemveebel Raigo Agu: “Kontserdi asukohaks oli Ämari lennubaasi vana lennukite hooldusangaar, kus oli lisaks muusikutele ja publikule sees ka lennuk AN2 – see ebatavaline miljöö, kombineerituna “kaitsevärvides publikuga” tõi klassikalise muusika mõju kindlasti reljeefsemalt ja tavatumalt esile kui tavaline kontserdisaal.
Kuulajad olid sõna otseses mõttes muusikast lummatud, mitmed baasi teenistujad tulid veel eraldi tänama selle võimaluse eest kontserdile tulla. Kõik see oli meile muljet avaldav.
Idee anda kontserte ebatavalistes kohtades on suurepärane ning oleme rõõmsad, et saime pakkuda kontserdipaika meie lennubaasis. Kontserdi õnnestumisel on kandev roll just muusikutel, siinkohal tänan neid noori kunstnikke, kes suutsid Ämaris luua just sellise õhkkonna, mis kõnetas pisut ebatavalisel moel kogu kuulama tulnud isikkoosseisu ja mind isiklikult.”
Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni vanemstaabiallohvitser Allan Saarma: “Muusikud said ka angaari ning selles laiutava lennukiga tutvuda. Asukoht mõjutas kindlasti ka muusikat ja esitust ning kontsert jättis nii meie väga erinevatest inimestest koosnevale publikule kui ka muusikutele sügava mulje.
Kontserti kuulasid nii õhuväe lennubaasi kui ka toetuse väejuhatuse logistikapataljoni isikkoosseisud, kes jagavad Ämaris territooriumi, kuid tavaliselt koos ei tegutse. Juba see ühendav moment, mida kontsert oma ebatraditsioonilisuses meisterlikult liitis, oli mõjus. Kontsert sai suure aplausi, meie baasis oli näha ebatavalist elevust!
Tuua sellise tundliku muusikaga kontsert nii ebatavalisse kohta tundus nii huvitav, et tahaksime heameelega sellist traditsiooni jätkata. Mulle isiklikult oli see kogemus oluline veel sellepärast, et klassikaline muusika ei kuulu minu igapäevaste valikute hulka ja seetõttu oli kokkupuude sellega veel värskem.”
Viiuldaja Katariina Maria Kits: “Ämaris toimus kontsert ruumikas lennukiangaaris. Koht oli kihvtilt kujundatud, aga üsna külm oli. Vahva oli vaadata, kuidas sajad mundrites ajateenijad tulid kontserdile marssides.
On väga teistmoodi tunne mängida saalile, kus valdav enamik publikust on mehed, ning paigas, kus valitseb kindel kord ja kontroll. Paldiski linnaku kontsert ei olnud küll nii ebatavalises kohas kui Ämaris – tegemist oli tavalise loenguruumiga –, ent vastuvõtt oli sama soe.
Meie kavas oli nii duo- kui soololugusid, eesti heliloojatest Pärt, Artur Lemba ja Ester Mägi. Publik oli mõlemal kontserdil vaimustav, eriti jäi meelde, kuidas üks noormees kuuldes, et hakatakse mängima Pärti, vaimustunult pöidlad pihku pigistas ja sosistas: “yes”! Teine noormees tuli pärast küsima, kes oli kõige esimese loo helilooja (tegu oli Piazzollaga), et teda koduski kuulata ning avaldas siirast rõõmu, et oli sattunud päris kontserdile.
Ma usun, et sellised ebatraditsioonilised esinemised ebatraditsioonilistes kohtades on eriti toredad sellepärast, et sinna satub inimesi, kellel muidu ehk ei tuleks mõttessegi kontserdile minna. Samuti ei satuks meie esinejatena naljalt sellistesse kohtadesse, kus tavalisel argipäeval ei julgeks ehk pilli väljagi võtta. Seetõttu on lausa kahju, et muusikapäev on vaid korra aastas!”
Pianist Auli Lonks: “Esinemine lennubaasis ja jalaväebrigaadis oli minu jaoks eriline kogemus ning jääb tõesti väga sooja tundega meelde. Meid võeti mõlemas kohas väga hästi vastu, lennubaasis koheldi meid lausa erilise lugupidamisega. Tundsime, et olime sinna väga oodatud. Sellist korda ja vaikust kontserdi ajal sageli ei kuule. Poisid olid loomulikult väga distsiplineeritud ja väejuhi märguande peale tõusis lennubaasis kontserdi lõppedes publik sekundiga aplodeerides püsti. See oli efektne vaatepilt!
Raske on öelda, kumb oli muusikalembesem publik. Lennubaasis oli neid, kellel Arvo Pärdi nime peale läksid silmad tõeliselt särama ning jalaväebaasis neid, kes pärast kontserti tulid küsima ning üles kirjutama, mis looga täpselt tegu oli.
Loomulikult sidusime oma muusikalisi etteasteid ka vahetekstidega, tutvustades lugusid ja iseennast, mis kindlasti aitas publikuga kiiresti kontakti luua. Mulle oligi kuulajatega suhtlemine nendes baasides lihtsam, kuna publik oli (isegi visuaalselt!) niivõrd ühtne. Ja tegu oli ka enam-vähem meie eakaaslastest noormeestega.”
Heli Ernits ja Kirill Ogorodnikov Jaaanihanso siidrimajas. FOTO ELE ROOS
Muusikapäev Pärnumaal
Duo Telluur – Heli Ernits (inglissarv) ja Kirill Ogorodnikov (kitarr) Jaanihanso siidrimajas
Duo Telluur: “Esineme muusikapäeval juba kolmandat aastat. Meile on alati üllatus, mis koha muusikapäeva meeskond seekord välja pakub. Jaanihanso siidrimaja tundus kohe väga sümpaatne koostööpartner. Esiteks oli tore ilusa sügisega linnast välja saada, teisest küljest inspireeris see, mida ettevõtte kohta kuulnud olime. Massitootmise asemel on nad läinud elitaarsete valmistamismeetodite kasutamisele, et väärtustada kodumaiseid õunu ja luua huvitavaid maitseelamusi. Meie duo tunneb end kirevas muusikamaailmas just samamoodi traditsiooni ja kvaliteeti väärtustava nišitootjana.
Lähtusime kava valikul Jaanihanso õunaaiast inspireeritud idüllilise aia kujundist, hoidsime romantilist ja poeetilist joont ning usume, et publik sai tervikliku elamuse, mille osa oli ka eelnenud jalutuskäik Jaanihanso valdustes ja kontserdipaiga hubane atmosfäär.
Sellistel esinemistel on mitmeid kasutegureid. Saame uusi kontakte ja võimaluse tutvustada oma ansamblit inimestele, kelleni meie muusika muidu võibolla ei jõuakski. On väga hea tunne sellisel pidupäeval muusikaelamust kinkida.”
Muusikapäev Tallinnas
The Swingin’ Sisters – Maris Aljaste, Vivi Maar ja Viveli Maar Balti jaama turul ja kohvik-restoranis Wabadus.
Laulja Maris Aljaste: “Esinemiskohal on kontserdile kindlasti oma mõju. Igal paigal, olgu selleks siis kohvik, kontserdisaal või mõni linnaruumi nurgake, on oma energia, hingamine ja elu sees ning muusikutena on meie ülesanne kohaneda ja sisse elada. Alati ei olegi see kõige lihtsam, aastate jooksul on ette tulnud ka ekstreemsemaid olukordi, kuid muusikapäeval oli meil rõõm esineda eriliselt pika ajalooga kohtades.
Viis minutit enne kontserdi algust oli Wabaduse kohviku teisel korrusel viis inimest, aga kontserdi alguseks oli ruum müstilise kiirusega rahvast täis. Nende minutite jooksul jõudis ilmselt iga meie bändiliikme peast igasugu emotsioone läbi tuhiseda. Kuna kõik meie bändiliikmed olid või on siiani seotud Georg Otsa nimelise muusikakooliga, mis asub kohvikust vaid paar maja edasi, siis on meil ka Wabaduse kohvikuga kõigil oma mälestused ning need kokku kujundavadki ainulaadse kontserdi. Ühtegi esinemist ei ole võimalik sajaprotsendiliselt taas lavastada: kõik sünnib just sellel hetkel ja on kordumatu.
Meie esitame eestikeelset ja heatujulist svingimuusikast, mistõttu publiku soojendamiseks ei kulu sugugi palju aega. Iga kuulajaskond on erinev ja eriline, aga mõlemad kontserdid õnnestusid. Publikut ei tohiks kunagi alahinnata: ta on intelligentne sotsiaalne organism, kes tunneb ära siira ja vahetu esineja ja esinemise, vastavalt sellele ka reageerib ning annab vastu.
Juba see fakt, et inimesed leiavad end muusikapäeval elava muusika keskelt, on tähtis. Vähemalt viimaste aastate näitel heliseb igal 1. oktoobril muusika üle Eesti ning kõigil on võimalus ja vabadus valida eri muusikuid ja muusikastiile, olgu siis teadlikult või juhuslikult. Selles on mingi eriline võlu! Usun, et muusikapäeva üheks auasjaks on inimesed kõrvaklappide vahelt kontserdisaali tuua ning seda missiooni tuleb toetada. Edu ning inspiratsiooni järgmiseks aastaks tegijatele ja korraldajatele!”
EMTA viitevaba musitseerimine ekraani vahendusel. FOTO RENE JAKOBSON