_page-0001.jpg)
Kui jõudsin Estonia kontserdisaali Mihkel Polli klaveriõhtule, olid kavad juba otsa saanud ning saadaval oli vaid teoste loeteluga lisalehti. Saal oli soliidselt publikut täis. Kuluaaridest kuulsin, et Piletilevi netimüügis oli kontsert olnud välja müüdud. Näib, et klaveriõhtu head ajad hakkavad tagasi tulema. On ju kontsertpianist laval nagu mingi demiurg, oma suure maailma looja.
Mihkel Polli viimaste aastate klaveriõhtutest on alanud pikk ja oluline arengurida. Meenutan varasematest esitustest Brahmsi 1. sonaati, Enescu tulist ja krüptilist sonaati, Schumanni sonaati fis-moll, Chopini prelüüdide tsüklit. Praegune kontsert oli selle arengutee jätk. Mihkel Polli repertuaarivalikutes kajastuvad otsingud, kuid see pole siia-sinna rabelemine. See on pigem ühtlane, loomulik tõus küpsuse, sisukuse ja isikupära poole. Mihkel Poll on saavutanud kindla taseme nii professionaalsuses kui mõtestatuses, mis lubab tal ehitada mõjuvaid interpretatsioone. Taseme, mis võimaldab ka kaugematel lavadel mõjule pääseda.
Impressioniste pole Mihkel Polli repertuaaris kuigi palju olnud. Debussy “Bergamaski süidi” esitus kaldus pigem pehmuse ja lüürilisuse poole, särtsakamad karakterid jäid pisut nende varju. Väga huvitav oli kuulda Chopini liini jätkumist, kus nüüd tuli ettekandele valik masurkasid, skertso nr 4, “Hällilaul” ja “Barkarool”. Mihkel Polli Chopinis oli nii üllust kui kargust. Võibolla oleks vahel soovinud rohkem dramatismi, kuid ka kuuldud kontseptsioon veenis igati. Võluv valik olid tormiliste aplauside järel mängitud 2 lisapala, kiired ja pärlendavad Chopini valsid.
Suurepärane leid oli kontserdile valitud eesti heliteos, Artur Lemba 2. klaverisonaat. Artur Lemba on meie XX sajandi alguse maailmaklassi tipp-pianist, Peterburi konservatooriumi kuldne kasvandik, kelle looming liikus ja teatud määral jäigi vene koolkonna hilisromantismi piirimaile. Omal ajal, pealetungiva modernismi taustal jäi tema loomelaad teatud määral varju, mõjus aga nüüd selles tormilises ja läbikomponeeritud sonaadis äkki ootamatult värskelt, mida rõhutas Polli avastusest täidetud ja inspireeritud esitus. Suur tänu selle teose väljatoomise eest! Ikka ja jälle võime veenduda, et meie heliloomingu varakambrites leidub endiselt (ja paraku sageli käsikirjas olevaid) avastamata aardeid.