Rakvere teatri Jazzukohvik

Rakvere jazzihooaja lõpetab ansambel Heavy Beauty. FOTO tartujazzclub.ee

Eesti jazziklubisid tutvustava sarja viimases intervjuus heidab Rakveres tegutseva “jazzukohviku” (just nii eelistavad eestvedajad klubi nimetada) ettevõtmistele valgust Virumaa suurima linna jazzielu koordineeriv Tarmo Kesküll.

Kui kaugele ulatub Rakvere jazziklubi ajalugu? Millal ja millest ajendatuna see tegutsemist alustas?

Jazzukohvik alustas Rakvere teatris tegevust 2007. aasta jaanuaris. Selle eest peab tänama toonast teatridirektorit Indrek Saart ja Jazzliidu juhti Jaak Sooäärt, kelle koostöö tulemusena on saanud Jazzukohvik juba kümneaastaseks. Jazzliidul oli huvi tutvustada jazzmuusikuid võimalikult paljudes kohtades üle Eesti ja teater mõtles oma kohviku programmi mitmekesistada. Vahetult enne ametist lahkumist tutvustas Saar plaani oma mantlipärijale Joonas Tartule. Kuna ka tema arvates oli tegemist väärt ideega, leiti üsna kiiresti esimene kontserdiaeg ja lükati klubi käima. Kui võtta laiemalt, siis teater on Rakveres alati olnud rohkem kui teater. Tahame oma publikule pakkuda ka teist laadi elamusi ning põhjuseid külastada teatrit ka ka väljaspool etendusi. Sarja on aidanud hoida järjepidevana Jazzliit, kes aitab leida esinejaid. On näha, et vajadus sellist laadi muusika järele on püsiv. Suureks toeks on nii Rakvere teater kui ka linnavalitsus. Partnerite omavaheline koostöö on seni võimaldanud korraldada kontserte kord kuus. See intervall võiks olla lühem.

Kuidas iseloomustada Rakvere jazzielu ja jazzipublikut?

Tuleb tunnistada, et jazzilainel kuigi vilkalt ei toimetata. Rakverest on võrsunud palju jazzmuusikuid, kelle kontserte publik hea meelega kuulamas käib. Jazzukohvik on meie linnas ainus stabiilselt ja regulaarselt jazzikontserte korraldav paik ning üritusi külastab üpris kirju seltskond. Siin kohtuvad eri põlvkondade ja sotsiaalse taustaga muusikasõbrad, melomaanid, autogrammikütid, talendiaustajad, pillimehed, teatraalid, kooliõpilased ja nende vanemad. Paljud eelistavad lauljaga koosseise, kuid huvilisi jätkub ka instrumentaalmuusika viljelejate puhul.

Osa kuulajaid on väga teadlik sellest, millist laadi muusika kõlama hakkab. Teine osa publikust tuleb uudishimust ja soovib saada uutmoodi kogemust. “Jazzkaar” toob suuremates Eesti linnades kevadeti kokku hulga kuulajaid ning avardab lisaks muusikale nende silmaringi ka artistide päritolu, traditsioonide ja suhtumise osas. Väikelinnade muusikasõbrad ei pruugi sellest osa saada ja seetõttu on siinne kuulaja tagasihoidlikum, ettevaatlikum, kõhklevam ja kahtlevam. Antagu andeks, kui mõni väga hästi mängitud soolo loo keskel aplausi ei saa – see ei tähenda veel, et muusika ei meeldi või ei jõua kohale. Süvenenud kuulamist soodustab kohviku interjöör, mille seintel vahetuvad kunstnike näitused. Kohvik mahutab üle poolesaja kuulaja ning laseb oma väikese lavapinna tõttu muusikal kõlada suhteliselt naturaalsel foonil.

Kui kerge on Rakveres jazziklubi majandada?

Tänu headele partneritele, esinejatele ja kindlasti publikule on see võimalik. Kui printsiip ja eesmärgid on paigas, sujub iga ettevõtmine. Linnas on konkureerivaid üritusi, kuid teadlik publik leiab meid alati. Kontserdiinfot saab Rakvere teatri kodulehelt ja Jazzliidu kodulehelt jazz.ee, samuti meie teatri kohviku Facebooki lehelt. Abiks on ka maakonnaleht ning kindlasti muusikud ise, kes missioonitundest hoiavad ja harivad oma kuulajaskonda.

Millised kontserdid on seni toimunutest kõige enam meelde jäänud ja mida tuua esile eelseisvatest?

Väga hoitud ja oodatud lauljannad, kes kohe meenuvad, on Sofia Rubina-Hunter ja Susanna Aleksandra. Põneva kontserdi andis Ryo Kawasaki & Level 8. Kaugemast ajast meenub trio Vaigla-Ruben-Sooäär plaadi “1980” esitluskontsert, mis oli kui omanäoline muusikaviktoriin. Instrumentalistidest on muljet avaldanud Andre Maaker, Brian Melvin ja Jaak Sooäär.

Ees ootab nii visuaalselt kui ka kuuldeliselt efektse ansambli Heavy Beauty kontsert 20. mail. Bändi keskmes on bass-saksofon – instrument, mis nõuab suur kopsumahtu ning mida tema suuruse ja madala registri tõttu harva kasutatakse, kuid millel on ometi ilus ja muhe kõla.

Ilmunud Muusikas 5/2017