Trio Mari Poll, Mihkel Poll ja Henry-David Varema.


FOTO KAUPO KIKKAS

12. oktoobril esineb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja SA Eesti Interpreetide Kontserdid koostöösarjas “i nagu interpreet” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis trio Mari Poll (viiul) – Mihkel Poll (klaver) – Henry-David Varema (tšello). Kavas kõlavad Ester Mägi trio d-moll, Arno Babadžanjani trio fis-moll ja Beethoveni trio Es-duur, op. 70 nr 2. Alljärgnevalt räägib trio lähemalt kontserdist, oma tegevusest ja sellest, mis neid inspireerib.


Kuidas tuli kokku teie trio, miks soovisite hakata triona koos mängima?

Olles mänginud koos nii viiuli kui tšelloga duo repertuaari tekkis meil mõte proovida koosmusitseerimist trios. Lootsime, et meil võiks tekkida üksteist toetav ja inspireeriv kooslus ning see lootus on ennast meie jaoks tõestanud.

Milline kooslus on klaveritrio, kuidas te seda iseloomustaksite? Mis teeb klaveritrio kooslusena ahvatlevaks ja huvitavaks?

Klaveritrio on koosseis, kus on ühendatud solistlikkus ja ansamblis mängimine. Trio repertuaar eeldab kõigilt mängijatelt solistlikku võimekust, virtuoossust ning kunstilist veenvust. Samas lisandub sinna juurde koosmängimise aspekt, mis eeldab ühist muusikatunnetust ning koosmõtlemist. See kõik teeb klaveritriost kui ansamblikoosseisust erakordselt paljupakkuva ning kaasahaarava musitseerimise vormi nii interpreetidele kui publikule.


Mitu aastat te juba koos mängite ja mida olete sellel ühisel teekonnal enda jaoks avastanud?

Oleme mänginud püsivalt koos 2013. aastast ning oleme enda jaoks pidevalt avastamas uusi rikkusi, mida sisaldab endas klaveritrio koosseisus musitseerimine ning triole kirjutatud muusika.


Millised on olnud triona esinemise kõige eredamad hetked ja erilisemad kontserdid?

Väga olulised ning meeldejäävad hetked meie senise tegevuse jooksul on kindlasti olnud kontserdid Berliini Kontserdimaja ja Hamburgi Elbphilharmonie kammersaalides 2021. aasta novembris. Aga eredatena on meelde jäänud ka näiteks mitmed kontserdid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis, Estonia kontserdisaalis ning esinemine Peterburi Filharmoonia väikses saalis.


Millised heliloojad ja teosed on teile triorepertuaarist lemmikud?

Trio Poll-Varema-Poll keskseks repertuaariks on olnud Ludwig van Beethoveni klaveritriod, mis on lähiajal plaanis ka ühe sarjana ettekandele tuua. Oleme palju mänginud Eesti muusikat, näiteks Artur Lemba klaveritriot nr. 1 ja Heino Elleri Lüürilisi palu klaveritriole, samuti kaasaegset Eesti muusikat nagu Riho Esko Maimetsa kolm mõtisklust klaveritriole.

Kas teil on triona eeskujusid tegutsevatest ansamblitest?

Eeskujudena tahaks esmajärjekorras nimetada mõne aja eest tegutsenud triosid. Püsivalt koosmänginud ansamblitest on erakordselt inspireeriv trio Istomin-Stern-Rose. Aga näiteks Brahmsi ja Mendelssohni klaveritriodest on ilmselt kõige vapustavamad salvestused teinud episoodilisemalt tegutsenud trio Rubinstein-Heifetz-Pjatigorski, ehk nn. miljoni dollari trio. Palju suurepäraseid salvestusi on teinud trio Oistrahh-Knuševitski-Oborin.


Kas oleks meenutada mõnd kuuldud eriti vaimustanud kontserti või salvestust klaveritrioga?

Erakordne on näiteks Beethoveni kolmikkontserdi salvestus, kus Berliini Filharmoonikutega Herbert von Karajani dirigeerimisel astuvad üles Svjatoslav Richter, David Oistrahh ja Mstislav Rostropovitš. Kindlasti ei saa jätta tähelepanuta 53 aastat tegutsenud Beaux Arts Trio erakordset pärandit, millest annab tunnistust 2015. aastal välja antud salvestuse kogumik 60 CD-plaadiga.

Avage palun praegust kava, kus on triomuusika raudvara, Beethoveni Es-duur trio kõrval kavas kaks vähem kuuldud teost. Kuidas leidsite Babadžanjani trio ja kuidas Ester Mägi trio?

Babadžanjani trio peale sattusime tegelikult üsna juhuslikult, ühe salvestuse kaudu ning juba esmakuulamisel tekkis pöördumatu soov seda ka ise esitada. Tegemist on tõesti ühe erakordselt kauni, temperamentse ning suurejoonelise teosega. Ester Mägi trio jõudis meieni teadlikumat teed pidi, nimelt tegime uurimistööd Eesti heliloojate klaveritriode osas ning selle kaudu avastasime enda jaoks ka Ester Mägi trio. Teost on vähe esitatud ning sellest puudub ka korralik noodimaterjal. Mägi trio on põhjamaiselt karge väljendusviisiga ning ei ava ennast tingimata esimesel kokkupuutel. Aga mida rohkem oleme seda mänginud, seda enam on võlunud meid teose habras ilu ning juba varasele Mägi loomingule omane tundlik emotsionaalne maailm.


Milliseid triole kirjutatud teoseid leidub veel eesti muusikas mida saaksite esitada?

Eesti heliloojate loodud triorepertuaar ei ole väga ulatuslik ja siinkohal teeksime üleskutse Eesti heliloojatele võtta ette kompositsioonilisi avastusrekti klassikalisse klaveritrio žanrisse! Poola plaadifirma DUX eelmisel aastal välja antud debüütalbumil esitasime Arvo Pärdi, Riho Esko Maimetsa, Heino Elleri ja Artur Lemba loomingut, mida ühendab helikeele romantilisus ja tundeküllasus. Heino Elleri Lüürilised palad klaveritriole ning Artur Lemba klaveritrio nr. 1 kuuluvad vaieldamatult Eesti muusika kuldvarasse ning väärivad maailmakuulsate klaveritriode kõrvale asetamist. Arvo Pärdi ja Riho Esko Maimetsa helitööd peegeldavad kaasaegse kaunikõlalisuse ning traditsioonilise heliloomingu kohtumist. Loodame lähiajal jätkata Eesti triorepertuaari salvestamisega, jäädvustades muuhulgas ka eelpool nimetatud Ester Mägi klaveritrio.


Mis on teie triole triorepertuaarist kõige rohkem huvi pakkuvad teosed maailma muusikast, mida tahaks tingimata esitada?

Lähituleviku esitusplaanidesse kuuluvad sarjana kõik Beethoveni klaveritriod. Loomulikult võtame alati kavva maailmaklassikasse kuuluvaid teoseid (näiteks Brahmsi, Schuberti, Dvořáki ja mitmete teiste heliloojate looming), kuid püüame oma repertuaari pidevalt uuendada ning otsime ka uusi kaunikõlalisi, kuid tihti vähemtuntud teoseid XX sajandi triorepertuaarist. Nendest on headeks näideteks nii Ester Mägi ja Arno Babadžanjani kui ka uusima avastusena Ukraina heliloooja Dmitri Klebanovi teosed. Olulisel kohal meie repertuaaris on alati olnud Eesti heliloojate looming.


Kui oluline on Eesti interpreedile "i nagu interpreet" sari?

Sari "i nagu interpreet“ on Eesti interpreedile kindlasti üheks oluliseks võimaluseks publiku ees esindussaalis üles astumiseks. Sarja korraldajad lähtuvad eesmärgist, et kontserdielu ilmestaksid järjepidevad, ideaalis iganädalased, kõrgetasemelised kammermuusika kontserdid. Paraku Eesti interpreetidele loominguliste väljundite pakkumiseks ühest kontserdisarjast kindlasti ei piisa ning jääb üle vaid loota, et ka teised korraldajad, eelkõige sihtasutus Eesti Kontsert, selles osas teatava korrapärasuse poole pü