Toomas Vanem. “Toomas Vanem II”

Kitarrist Toomas Vanem on järjekordselt leidnud ja komponeerinud muusikalised vasted oma sisekosmose tunderikastele fantaasiatele ning üllitanud uue autorialbumi “Toomas Vanem II”. Rikkalike kogemustega muusik väljendab end siin instrumentaalse progerocki katlas, segades eri stiile (djent, metal, fusion, alternative), ent jäädes siiski läbivalt äratuntavaks oma isikupärase kidrasaundi ja kirgliku vaimustusega voolava, kohati õrritavalt sünkopeeriva mängumaneeriga.

Albumi kujundus on mõistatuslikult sümboliseeritud. Esikaanel juhatab meid muusikaliselt võrdkujulisse ilmaruumi tulnukalaadsena kujutatud Orbital Man (Vanema esimese sooloplaadi loo nimikangelane), kes oma salapärasel, nukkermõtlikul ilmel silmitseb midagi/kedagi käesolevat. Võib oletada, et Orbital Man on muuhulgas ka habras ja haavatav, sest siinse visuaalse kujunduse tagant leiame siira, isiklike tähendustega hingestatud muusika. Avatuna kõiksugustele tõlgendustele ja kriitikale. Veelgi enam, saame aimata Orbital Mani kui võrdkuju loomise motivatsiooni.

Albumi hüüdlause show.co lehel lubab muusikat, mis viib meid teispoole kujutluse piire. Kuulamata ei tea me veel, mis võib meid lubatavas teispoolsuses ees oodata. Kas äärmuslikes/ääretutes mõõtmetes erakordne nauding või talumatult valus meelepiin? Liialdamata võib öelda, et kogumiku muusika võimaldab kuulajal kogeda mõlema äärmuse lähedust. Siira ja sisuka muusika võlujõud seisneb suuresti selles, et võimaldab meil korraldada teatud piirini turvalisi reise enese siseilma avarustesse ja muuhulgas kiigata oma võõristatud varjudessegi. Seepärast võib tõdeda, et “Toomas Vanem II” on just nii hea ja sügav muusikakogum, kuivõrd me usaldame selle kõlasid end juhtima oma tuttavast ja turvalisest seisust eemale, distantseerudes vaimuilmas sisemisele orbiidile enese tuumakust eemalt vaatlema ja meeleilmastikku kogema. Millise kujutluse loob me meel väikesest printsessist, keda albumi muusika kirjeldab? Millele juhib mõtted pala “Lumehelbekesed”?

Häälestudes Toomas Vanema muusikakogumiku kirevatele meeleoludele, saame osa ülevusest ja vabadusest, mis pühitsevad loomingulist iseseisvust ja enesemääramist. Käredaloomuline ja teravalt läbitungiv, samas tundliku mängumaneeriga esitatud muusika mõjub nagu korrastatud ideede kauakestev purse, mis erineb märgatavalt kitarrikunstniku igapäevasest tegevusest stuudio- ja bändimuusikuna. Võime maiselt tõdeda, et igasugusel muusikal on oma tänuväärne koht ja ootav kuulaja, kuid siiski lubab Toomas Vanema seitsmeaastase intervalliga ilmutatud sooloplaatide iseloom oletada muusiku jõulist motivatsiooni, kompromissitut tungi ja vajadust, mis ajendab teda kehastuma Orbital Maniks, et tõugata end aeg-ajalt lahti “argisuse“ tõmbejõust ning leida eemalt (ja samas nii lähdalt) enda hingeelu koordinaatidega enim sobiv muusikaline kulg.

Album on kuulatav Fairmus’is, Spotify’s ja Apple Music’us. LP ilmub eeloleval kevadel.