Tartu bluusimees Andres Roots ei ole koroona ajal nelja seina vahel käed süles istunud, vaid sõrmed on ikka igatsenud pilli järele. Ja mis sest pillist ikka kodus üksi plõnnida, kui masinavärk võimaldab mängitut salve pista ja salvest kettale keevitada.
Sooloplaadi pealkiri kirjeldab just seda, kuidas plaat on sündinud – koduseinte vahele aheldatult ja ihuüksi. Ei mingit maasterdust, ekstra saunde või digitöötlust. Muusika oma lihtsas eheduses või ehedas lihtsuses, kuidas soovite. Mõnel hetkel lööb ette ajalooline pilt üksildasest ja elunäinud, tõmmu jumega kortsus vanamehest, kes koni hambus ja päike pea kohal lõõskamas kunagi bluusi algaegadel ehk üsna sarnasel moel neid igatsev-nukraid, kohati kaeblikke viise omaette ja puhtast südamest kuuldavale võis tuua. Niisama. Lihtsalt. Ehedalt. Hetkesse süüvinult. Midagi välist ümberringi märkamata. Kui esmalt võib kodukootud saund veidi üllatada, siis mida edasi, seda enam hakkad ehedust, loomulikkust, justkui alasti kõlamaailma nautima ja hakkad mõtlema, kas see meeletu stuudio helitöötlus peabki alati a priori kaasas käima? Äkki võib ka plaate vahel kuidagi teisiti teha kui peegelsiledaiks poleerituina, viimsegi tolmukübemeta? On ju ammugi kõlanud arvamusi, et elus ja tuikav esitus on plaatidelt täiuslikke helikonserve tootes sageli kaduma läinud.
Lood on salvestatud kolmes jaos ja eraldi puntidena varem digi-EP-dena pealkirjade all “House Arrest” I, II, III varem ka välja antud.
Tegelikult on iga lugu nagu isemoodi maailm, mängitud eri pillidega ja seega ise moega. Roots on nagu polüglott, kes võib kiirelt ühelt “keelelt” teisele üle minna. Igav ei hakka, sest meistrimees on mihkel sisse tooma ka lõuna- ja idamaade kõla ja toone.
Ka Roots oli üks neist, kelle kontserdikalendrit koroona korralikult korrigeeris, kui varakevadel ilmunud plaadi esitlustuur ära jäi. Too oli tõeline maailmamuusika, sisse mängitud bluusi sünnilinnas ja puha. Vaat milline elu vingerpuss – ühel päeval oled maailmamees ja sõuad Mississippil, järgmisel istud kodus luku taga ja tinistad ihuüksi nelja seina vahel, hea kui üldse Emajõe äärde parte kaema lastakse.