Stanisław Moniuszko “Õudne mõis” – suursündmus Eesti ooperimaastikul


Moniuszko ooperi “Õudne mõis” ettekanne Pärnus oli tõeline muusikapidu nii artistidele kui publikule.

Iga kahe aasta järel toimuvad Pärnu ooperipäevad toovad Eesti kaunisse kuurortlinna hulgaliselt ooperihuvilisi ja muusikagurmaane. Ooperipäevadesse mahub kaks ooperietendust ja -gala koos õhtusöögiga. 2003. aastal alguse saanud ooperipäevadel on Pärnu kontserdimaja laval üles astunud Läti rahvusooper (2003, 2004), Gdanski riiklik ooperiteater (2005), Moskva Novaja Opera (2006), Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva akadeemiline muusikateater (2007), Moskva Helikon-Opera (2008), Leedu rahvuslik ooperi- ja balletiteater (2009), Valgevene riiklik akadeemiline suur ooperi- ja balletiteater (2010), Peterburi kammerlik ooperiteater (2011), Kiievi akadeemiline ooperi- ja balletiteater lastele ja noortele (2012), Varssavi kammerooper (2014), Peterburi ooperiteater (2016), Moskva Boriss Pokrovski nimeline kammermuusikateater (2018), Poola kuninglik ooper (2022).


Ooperipäevadel on välja kujunenud oma publik ning poolehoidjad, kes ühtegi selle üritust Pärnus vahele ei jäta.


7.– 9. juulini peetud Pärnu XIV ooperipäevad sisustasid Poola kuningliku ooperi solistid, koor ja orkester. Tegu on noore, 1. augustil 2017 sündinud teatriga, kes tõi Pärnusse Mozarti ooperi “Don Giovanni” ja Stanisław Moniuszko ooperi “Õudne mõis” ning andis traditsioonilise galaõhtu.


Seekordsed ooperipäevad tegi põnevaks fenomen, et samade jõududega kanti ette kaks täiesti erinevat ooperit. Kuigi mõlemad külla toodud teosed lavastas Ryszard Peryt (Poola kuningliku ooperi esimene direktor) ning dirigeeris Dawid Runtz, oli tulemuseks kaks täiesti erineval tasemel esitust, seda nii muusikalises kui emotsionaalses plaanis.


Mozarti “Don Giovanni” on kõikidele tuttav, seda ooperit armastatakse ja selle pärast tullakse teatrisse. Solistidena tegid siin kaasa Robert Gierlach (don Giovanni), Paweł Michalczuk (Leporello), Gabriela Kamińska (donna Anna), Tatiana Hempel-Gierlach (donna Elvira), Marta Boberska (Zerlina), Krzysztof Łazicki (Masetto), Sylwester Smulczyński (don Ottavio), Sławomir Jurczak (Komtuur). Solistide ansamblist eraldusid märgatavalt Leporellot laulnud Paweł Michalczuk, kelle baritonaalne bass oli ühtlane ja nauditav kogu partii ulatuses, ja Zerlinana esinenud Marta Boberska. Muus osas oli poolakate “Don Giovanni” pigem tavapärane ooperietendus kui sügav muusikaline elamus, tundeküllast ja sundimatut musitseerimist polnud kuulda, kohati jäi mulje, otsekui oleks ooper selgeks õpitud loetud tundidega, ansamblinumbrid logisesid. Ent “Don Giovannit” ei saa esitada muuseas – Mozart on sedavõrd filigraanne ja paljunõudev, et iga eksimus paistab tema muusika esituse puhul kui lakmuspaberil silma.

Järgmisel päeval etendatud Poola helilooja Stanisław Moniuszko ooper “Õudne mõis”, mis kõlas Eestis esmakordselt, kujunes aga tõeliseks muusikaliseks suursündmuseks ja poola muusikud olid oma muusikat esitades omas elemendis. Nõnda mõjusid need kaks ooperit nagu öö ja päev.


“Õudne mõis” räägib armastusest ning armastajate õnnest. Vennad Stefan ja Zbigniew satuvad koos teenri Maciejiga mõisa, kust pärast tavatuid seiklusi avastavad enestele kaunid elukaaslased, kelleks saavad Jadwiga ja Hanna. Ooper on lavastatud tempokalt, sujuvalt ja tujutõstvalt positiivses võtmes. Loo lõpp tekitas tänu seal kasutatud videoprojektsioonile (Marek Zamojski) lummuse ja harduse. Mažoorne meeleolu lõi helguse ja selguse maailma, milles iga detail leidis talle ainuomase ja õige koha. Helge lõpp jättis nii mõndagi vaataja enese otsustada ning alltekstist lugupidajatel oli, mida otsida, millele mõelda ja mida leida. Tegu oli ilusa muusika kvaliteetse esitusega. Ka artistid nautisid oma esinemist.

“Õudse mõisa” puhul võime rääkida solistide ühtlaselt heast tasemest ning dramaturgiliselt huvitavalt kujundatud rollidest. Vennad Stefan (Jacek Szponarski) ja Zbigniew (Paweł Michalczuk) moodustasid teineteist täiendava koosluse, kellega sulandus ansamblisse õdede paar Jadwiga (Monika Ledzion-Porczyńska) ja Hanna (Gabriela Kamińska). Stiilne ja karakteerne oli Damazy (Sylwester Smulczyński), kes säras kogu ooperi vältel. Moniuszko muusikat täiendasid ning sellele lisasid erksaid nüansse pilkuköitev valguskujundus (Piotr Rudzki) ning kaunid ajastutruud kostüümid (Marlena Skoneczko).


Aastate jooksul on Pärnu ooperipäevad pannud aluse tervele ooperimuusikat hindavale põlvkonnale, mistõttu on traditsioonil, mille algatasid Aivar Mäe ja Marika Pärk, märkimisväärne sisu ja oluline koht meie muusikamaastikul. Moniuszko ooperi “Õudne mõis” ettekanne Pärnus oli aga tõeline muusikapidu nii artistidele kui publikule.


5 views