Pianiino “Ernst Ihse. St. Petersburg”


Eesti rahvusliku klaverimuuseumi 2018. aasta toredaimaks avastus-leiuks on eesti klaveriehituse grand old man’i Ernst Hiisi 1910. aastail Peterburis valmistatud pianiino “Ernst Ihse. St. Petersburg”. Tolle aja traditsioon oli anda turule tulnud uuele klaverimudelile selle looja nimi. Kuna toona kandis Hiis (selle nime võttis meister endale 1938. aastal, nimede eestistamise ajal) perekonnanime Ihse, saigi pianiino endale meistri nime – “Ernst Ihse”.


1893. aastal Peterburisse läinud Hiis omandas seal kümne aasta jooksul suure innuga klaveriehituse kogemusi. Pikemalt oli ta ametis meister Robert Rathke vabrikus, kelle õpilaseks oli Hiis juba Tartu-päevil aastail 1886–1891.

Pianiinosid “Ihse” hakkas Ernst Hiis Peterburis valmistama 1903. aastal, kui oli avanud isikliku klaveritöökoja, mis tegutses kuni I maailmasõjani. Kuna Ihse valmistatud pillid eristusid peene viimistluse ja hea kõla poolest, oli nendele üsna suur nõudlus. Pille tellisid endale ka mitmed väljapaistvad muusikud, teiste seas laulja Fjodor Šaljapin. Šaljapinilt tuli ka päris eriline tellimus – kaks klavessiini kõlaga pianiinot, mida vajati Maria teatris Mozarti ja Rossini ooperites retsitatiivide saatmiseks. Kahjuks pole õnnestunud nende pillide jälile jõuda. Vene muusikainstrumentide spetsialisti Pjotr Zimini andmetel valmistas Hiis Peterburis ka tiibklavereid.

Pianiino “Ernst Ihse” on kuulunud perekond Semperile, kelle esindajad on üldtuntud – kirjanik Johannes Semper, muusikateadlane Aurora Semper ning nende tütar, pianist ja klaveripedagoog Lilian Semper. Viimane neist on kõnesoleval pianiinol muidugi kõige enam mänginud.

Alates 1953. aastast hakkasid Semperid suvitamas käima Johannes Semperi sõbra, esimese Eesti vabariigi aegse Noor-Eesti kirjastuse ärijuhi ja hilisema Luua metsakooli õppejõu Alfred Kiviste juures Tammiku talus. Talu asub ilusas kohas, Vooremaal Prossa järve kaldal ja sellest sai Semperitele suvekodu enam kui kahekümneks aastaks.

Kuna suvel käis Tammikul Semperitel palju külalisi, siis vajati, et majas oleks omast käest võtta elav muusika. Nii toodigi siia alaliselt pianiino “Ihse”. Lilian Semperi klaverimängu nautijaiks olid Tammikul kultuuri koorekihti kuuluvad Tuglased, Panso, Ird, Smuul, Debora Vaarandi, Ernesaks perega, Aurora Semperi kunstnikust vend Adamson-Eric jt.

Pianiino annetas klaverimuuseumile praegune Tammiku talu perenaine Külliki Kiviste, kelle käes oli pill kuni viimase ajani. See on tänase seisuga üks kahest teadaolevast Hiisi Peterburis valmistatud ja säilinud pianiinost; teine asub Pärnus.

Pianiino on klaverimuuseumi kätte jõudmisest saadik olnud väljas Tartu Jaani kirikus Eesti rahvusliku klaverimuuseumi klaverite väljapanekul kiriku tornis, kus lisaks sellele pillile on näha veel kuus erinevat eesti meistrite ja eesti tuntud tegelastega (E. Kessler, G. Leppenberg, A. Kurmet, M. Härma, R. Tobias, J. Kõpp) seotud pillid.


60 views