_page-0001.jpg)
Plaadil kõlab ERSO kõrval Baltikumi suurimaid professionaalseid koore, Läti riiklik koor Latvija. Neeme Järvi juhatusel esitatakse saksa ja austria klassitsistlike ja romantiliste heliloojate teoseid. Plaat on salvestatud Neeme Järvi 85 aasta juubeli kontserdisarjas. Wagneri vähetuntud kontsertavamäng “Polonia” on stiililt lähedane Beethovenile. Orkester interpreteerib seda suurepäraselt, kontrastid on omavahel tasakaalus. Max Regeri “Serenaad” op. 95 pakub eelnevale teosele lüürilist kontrasti – vaskpillide intensiivsus vaheldub puupuhkpillide pehmusega, harfi õrnad helid ja teemade töötlus näitab helilooja meisterlikkust, lõpmatut fantaasiat. Brahmsi koori- ja orkestriteos “Schicksalslied”, kirjutatud Saksa tuntud romantilise poeedi Friedrich Hölderlin luuletusele, mõjub kavas enesestmõistetavalt nagu hingamine. Latvija vokaalne soojus ja sujuvus ning orkestri viimistletud interpretatsioon täiendavad teinetest, moodustades lõpetatud terviku.
Eelnevate teoste taustal mõjub Mozarti “Ave verum corpus” lühikese, intiimse ja imekergena. Õhuline vokaal ja õrn saade – kõik on tasakaalus. Dünaamilised tõusud ja mõõnad on piisavalt kõnekad, olemata liialt intensiivsed. Elegantne ja graatsiline esitus vastab täielikult Mozarti muusika iseloomulikele omadustele. Seda teost sooviks just selles esituses aina uuesti kuulata, või jääda kuulajana vähemasti pärast kuulamist oma mõtetega vaikusesse. Kahjuks on plaadile jäänud ka publiku aplausid, mis mõnevõrra rikuvad loodud õhkkonda. Plaat on koostatud peene muusikalise maitsega, mis annab võimaluse isegi kogenud kuulajale avastada armastatud helilooja uusi loomingulisi külgi vähem tuntud teoste kaudu. Neeme Järvi interpretatsioonis on nad pisidetailideni viimistletud ja kõlavad väga kõrgel tasemel. Seda näitab ilmekalt ka võrdlus teiste esitustega. Hakkas kahju, et enam ei ole võimalik neid suurepäraseid kontserte külastada ja nautida dirigendi ja teiste esitajate elavat energiat. Ja seetõttu, tänu neile eelpool mainitud aplausidele ja väikestele tekkinud ebatäpsustele, mis stuudiosalvestuse puhul muidu maha lihvitakse, on tunda elava kontsertesituse hingust.