LUUM. “The Guide”

22. aprillil ilmus LUUM’i-nimeliselt koosseisult album “The Guide”, mille esitlus oli 12. mail Philly Joe’s. LUUM on pianist Madis Muuli kokku pandud bänd, mis mängib tema omaloomingut. Albumil teevad kaasa veel Karl-Juhan Laanesaar (trummid), Andres Alaru (kontrabass), Allan Järve (trompet) ja Markus-Anthony Eermann (flööt). Albumi teeb eriliseks asjaolu, et see on ise salvestatud ning välja antud vinüülina.

Madis Muul on varem silma jäänud Janno Trump Conception’i koosseisus ning seega oli väga põnev näha teda oma projektiga välja tulemas. Tema muusika püüab tähelepanu eelkõige oma müstiliste helikõladega ning album ammutab inspiratsiooni kõrgematest kosmilistest sfääridest. Autor on öelnud, et mõnes mõttes kirjutab ta filmimuusikat. Ta peas jooksevad stseenid ja lühifilmid, mida ta püüab muusika keeles väljendada. Seega saab pianist Muulist kosmonaut LUUM, kes oma uue albumiga (nagu nimigi ütleb) juhatab meid läbi kosmoseruumi. Istumegi siis kosmosesüstikusse, ületame atmosfääri ning laseme LUUM’il endale kosmosevärve tutvustada. Maandume esimesel helimaastikul pealkirjaga “We Have Found Water”. Kõlavärvidest on kuulda sillerdavat veevulinat, mis on hoopis midagi müstilisemat kui maise veekogu peegeldus. Laseme kujutlusvõimel end kanda ning leiame voolavast klaveripartiist nii mõnegi maavälise helikujundi. Salapärane jõgi kannab meid järgmise loo juurde – “Secret Creek”. See lugu tungib läbi kosmose ilmaruumi ning imbub oma tugeva ja püsiva rütmistruktuuriga kuulaja mällu. Pala võitis II koha ka konkursil “International Songwriting Competition” jazzi valdkonnas. Edasi teeme esimesed sammud avastamata planeedil, kuuleme flöödi idamamaiseid kõlasid ning bändi kompromissituid rütmifiguure. Peale seda kõlab romantiline ja rahulik pala “The Poet”, mille järel saame nautida päikeseloojanguid lausa topelt. Plaadi eelviimane helind “Autumn in Ungru” hakkab meid tagasi oma planeedile juhatama ning on helipildilt kõige maalähedasem. Viimane pala, mis on ühtlasi helikandja nimilugu, paneb rännakule kena punkti ning toob rahulikult fantaasiarohkest unenäomaailmast tagasi. Muuli teosed on sürreaalsed ja eksperimentaalsed, kuid siiski lihtsasti kuulatavad, andes fantaasiale palju ruumi. On kuulda mõjutusi nii klassikast kui jazzist, on groove’ikamaid ja lüürilisemaid palu. Kuigi lood on komponeeritud, on ka improvisatsioonile palju ruumi jäetud. Rõõm oli kuulda, et suurem osa müstilisusest oli saavutatud naturaalsete klaverihelidega. Ka vinüülplaadi kujundus läks teemaga suurepäraselt kokku. Kujundusmaali autor Marii Noor on suutnud Muulilt kosmilised kõlavärvid napsata ning nendega maalida sama fantaasiarohke pildi, nagu on helimaastik. Vinüüli on võimalik saada poodidest Terminal, Biitmii ja World Clinic, samuti saab seda kuulata digitaalselt.