top of page

Kuidas kuu uuesti taevasse sai

EMTA loominguline Orffi ooper “Kuu”. FOTO RASMUS KOOSKORA

EMTA suures saalis etendatud Carl Orffi ooper “Kuu” oli üle aastate minu meeltele üks märgilisemaid sündmusi selle õppeasutuse loomingulises biograafias! Tsiteerin kavalehelt Carl Orffi sõnumit: “Võtsin ooperi libreto kirjutamisel eeskujuks Wilhelm ja Jakob Grimmi raamatu “Grimmide muinasjutud”. See on sügavamõtteline tähendamissõna inimeste tühisusest, kes üritavad hävitada maailmakorda, aga ka mõistujutt turvalisusest, mida see kord on mõelnud neile looma.”


Kui silmas pidada, et helilooja, kes sündis 1889. aastal Münchenis ja lõi selle teose aastatel 1937–1939, siis ei pea olema sügavmõtteline filosoof, et aduda, kuivõrd see Orffi sõnum oli oma aja peegeldus ning kuidas see sõnum ulatub väga valusalt tänasesse!

Kuna dirigent Toomas Kaptenil oli Vanemuise teatri peadirigendina 1980. lõpuaastail võimalus seal lavale tuua Orffi geniaalse muusika ja tähendusliku sisuga ning Kulno Süvalepa suurepärases tõlkes ooper “Kuu” (autori lisamärkega “Ein kleines Welttheater” – üks väike maailmateater), siis algatas ta paar aastat tagasi mõtte seda teost taasetendada, nüüd siis EMTA ooperistuudios. Kahjuks siis see soov kummalistel asjaoludel luhtus, ent nüüd sai see mõte lõpuks teoks.


EMTA sümfooniaorkester, laulu eriala üliõpilased, EMTA koor (koormeistrid Austėja Pėželytė, Hyonah Song, Kaur Pennert), RO Estonia poiste- ja noormeeste koor (koormeistrid Hirvo Surva ja Andreas Lemba), EKA stsenograafia eriala üliõpilased Maria Naulaine, Kadri Joala ja Marto Mägi (juhendaja Liina Keevallik), koreograaf Anu Ruusmaa, kontsertmeister Ene Rindesalu ning lavastaja Thomas Wiedenhofer (Saksamaa) tõid väärtteose kuulajate-vaatajate ette uskumatus kvaliteedis!


Carl Orff on muusikalukku läinud imelise reformaatorina nii oma helikeele kui ka muusikalise kirjaoskuse omandamise õpetuse osas. Oma muusikas on ta leidlikult kasutatud folkloorisugemeid, tema helikeel on meeletult kaaskiskuv ja ülimalt lauljasõbralik, ehkki nõuab tegijatelt oma vahelduvates taktimõõtudes rütmiga sageli küllaltki palju “pusimist”. Ülipopulaarsete “Carmina burana” ja “Catulli carmina” teemad on kindlasti sööbinud enamiku muusikasõprade mällu. Orffi rütmikad, kelmikusest pakatavad teemad ilmuvad ka “Kuu” kõrtsipilti ja samuti allilma orgia stseeni.


See, kuidas Thomas Wiedenhofer ülimalt napi ajaga (tema sõnul ühe nädalaga!) on suutnud laval elama panna nii üksikrollid kui ka rohkearvulised koorid, on uskumatu. Wiedenhoferi lavastaja-käekirja olen näinud läbi aastate mitmetes lavastustes, alates Mozarti ooperikatkendite põimikutest Alatskivi lossiõuel, seejärel Vanemuise laval koostöös EMTAga etendatud Donizetti “Armujooki”, mitmeid ooperikatkendeid üliõpilaste eksamitöödena, koostööd Opera Vetoga jne. Ja alati on mind võlunud tema lavastustes konkreetsus, täpsus ja, mis peamine, huumorimeel! Ta teab, kuidas käivitada tudengites, ka päris algajates (Alatskivil näiteks olid laval Elleri muusikakooli õppurid!) eriline loomingulisus. Ja oskab enda lauljakogemuse najal – ta on teinud olulisi bassbaritoni rolle Müncheni, Hamburgi ja Berliini ooperiteatrites – olla noortele abiks lavalise vabaduse leidmisel – laob ju see igale pürgijale alusvundamendi tulevikku.


Antud etendusel rõõmustas kogu eelöeldule lisaks laulumeeste (siin tükis on ju kõik tegelased meessoost!) kvaliteetne laulmine ja, mis Orffi puhul eriti oluline, kvaliteetne saksa keel – mitte ainult hääldus, vaid just ka lausete sisust lähtuv intontsiooniline täpsus.


Ene Rindesalu on olnud juba aastakümneid ooperistuudio kandev alustugi kontsertmeistri ja kordinaatorina, ja kindlasti oli “Kuu” ettevalmistamisel ülioluline tema liitumine Toomas Kapteni algatatud ettevõtmisega. Muusikaline kokkukõlamine nii lühikese ühistegemise perioodi jooksul eeldab väga täpset eeltööd ning koostöö orkestriga oli nauditav.


Väga hea kõla ning fraseerimisega eristusid Jutustajana tenor Yixuan Wang ja Peetrusena bass Tambet Kikas. Tublid olid neli vanderselli, eriti aga 1. vandersell Jakob Tomsoni säravalt humoorikas ja heakõlalises esituses.

Imetlust väärib kooride plastilisus stseenides, mis nõuavad peale kvaliteetse laulmise ka karakterite loomist. Allmaailma joobnud ja kokkuvarisenud inimkehade tardumuse visuaalne mõjusus tekitas paratamatult paralleele tänaste uudistega ...


Kuna Orff on oma partituuri järelsõnas toonitanud, et Peetrus on siinses loos üks Maamees, kes valvab korra üle nii pilvepealses kui ka allilmas, minnes korraks ka ise väheke arulagedate ja joogist sassiläinutega kaasa, siis ei maksa seda rolli käsitleda apostel Peetrusena, vaid võtta tema korraloomist selles maailmas joviaalse ja heatahtliku huumoriga. Lõpptulemusena sai ju kuu taas taevasse kõigile valgust jagama!

"102 suures saalis”: Carl Orffi ooper “Kuu”, muusikajuht Toomas Kapten, lavastaja Thomas Wiedenhofer, osatäitjad Yixuan Wang (RO Estonia) ning tudengid Tambet Kikas, Jakob Tomson, Wanli Deng, Andreas Lehesalu, Jonas Käsper, Janis Sustrups, Alan Sakson, kaastegevad EMTA koor, RO Estonia poiste- ja noormeestekoor ning EMTA sümfooniaorkester. 3. aprillil EMTA suures saalis.
bottom of page