2022. aasta lõpul nägi ilmavalgust Erkki Otsmani uus CD “Chanson &Tango”. Prantsuse šansoonidest ja Argentiina tangodest üllitis koosnebki, sekka mõned eestikeelsed palad, mis lahtiseletanuna tähendab, et vanad tuntud lood uues, erkkiotsmanlikus kuues.
Kõikide laulude arranžeeringud on teinud Allan Jakobi, kes artisti ka akordionil saadab, lisaks on tegev saateansambel koosseisus Andranik Kechek, Tanel Liiberg, Toivo Unt ja Liina Amon. Eesti keeles esitatavad laulud on eestindanud Loone Ots, Lauri Leesi ja Ain Kaalep. Tuleb tunnistada, et laulude seaded on meisterlikud ning sama meisterlik on ka Eesti ühe improvisatsiooniguru Andranik Kecheki klaverisaade.
Erkki Otsman, kes alustas lavalist tegevust eelmise sajandi üheksakümnendate alguses Tartu lokaalides, on läbi teinud märkimisväärse arengu ning tõusnud oma loomingus arvestatavaks artistiks Eesti ja Baltikumi kabareemaastikul. Otsmani esinemismaneer on sugestiivne, emotsioone tekitav ning avatult kirglik, kohati võibolla isegi liiga avatud, kuid see on maitseküsimus. Parima osa tema järjekordsel helikandjal moodustavad prantsuse šansoonid, sest neid esitab Otsman suurepärase maitse- ja stiilitunnetusega. Üleüldse moodustavad artisti loomingust kvaliteetseima osa Zarah Leanderi ja Edith Piafi repertuaari kuulunud omaaegsed menulood.
Tangod on muusikalises plaanis esitatud hästi, kuid nendes ei pääse Otsmani isikupära sedavõrd mõjule kui prantsuse lauludes, mistõttu on nad šansoonidega võrreldes kahvatumad, kohati laialivalguvad. See-eest prantsuse laulud on esitatud nüansirikkalt, peenekoeliselt ning alltekstiga, mida selle maa kultuuri läbi ja lõhki tundev ning armastav Otsman suurepäraselt edastab. Seega on plaat kingitus eelkõige prantsuse laulude sõpradele.
Ka keeleliselt on šansoonid Otsmani ettekandes nauditavaimad, talle sobib prantsuse keel enam kui eesti keel. Plaadil on mitu eesti keeles esitatud laulu, mis mõjuksid prantsuse keeles esitatuna eks sugestiivsemalt.
Me ei saa Otsmani klassifitseerida ühegi meile tuntud hääleliigi alla, ta pole ei tenor, kontratenor, sopran, alt ega bariton – ta on lihtsalt hääl, looduslikult huvitav ja omapärane. See teeb artist Otsmanist nähtuse, keda ei saa millegi alla liigitada, ta on ehe ja isikupärane oma erandlikus ja maitsekas androgüünsuses, mis kandub edasi tema esitatud lauludesse.