Anna-Liisa Eller. “Strings Attached. The Voice of Kannel”


Eesti kõrgetasemelisel ja originaalsel kandlemängijal Anna-Liisa Elleril tuli sel aastal maailma tippfirma Harmonia Mundi märgi all välja sooloalbum. Anna-Liisa Elleri eriline huvi oma instrumenti mängides on kuulunud kaasaja muusikale ja vanamuusikale. Ka oma doktoritöös EMTAs käsitleb ta seda teemat: “XVII ja XVIII sajandi instrumentaalmuusika kohandamisest Eesti kromaatilisele kandlele”. Plaadil kõlabki kandlele ülihästi sobiv XVI–XVIII sajandi muusika.

Eller on õppinud Eesti väljapaistvate õpetajate käe all (Malle Vihul, Kristi Mühling), täiendanud end Lyonis (prof Yves Rechsteiner) ja Trossingenis (prof Rolf Lislevand) ning EMTA doktorantuuris (prof Imbi Tarum ja prof Toomas Siitan). Ta on kahe suure rahvusvahelise konkursi laureaat, pälvinud I preemia konkursil Vilniuses ja Helsingis. Praegu on ta ka rahvusvahelise ansambli Supersonus liige ja teeb koostööd Oni Wytarsi, Vox Clamantise, Floridante, Rondelluse, The Bright Future Ensemble’i ja teistega. Eesti kromaatiline kannel on omajagu ainulaadne instrument. Anna-Liisa Eller kirjutab sellest oma plaadi kaastekstis: “Selleks, et kandlel oleks võimalik mängida kromaatilist muusikat, korraldati 1945. aastal konkurss kromaatilise kandle konstrueerimiseks. Konkursi võitjaks tulnud Väino Maala töötas selle süsteemi välja. [---] Väino Maala kromaatiline kannel on igas mõttes perfektne instrument barokkmuusika mängimiseks. Sellel saab mängida kõigi helistike kõigis helikõrgustes ning pillil on avar dünaamikavõimaluste skaala.”

Kuulates plaadi teoste valikut, milleks on interpreedi enda seaded Rameau’, John Dowlandi, Louis Couperini, William Byrdi, Frescobaldi, Sylvius Leopold Weissi teostest – lisaks veel Guillaume de Machaut põikena keskaega –, jätab see muusika kromaatilisel kandlel väga orgaanilise mulje. Kannel justkui sulatab siin endasse virginaali, klavessiini, viola da gamba kõlaomadusi ning tulemuseks on originaalne, värske ja samas autentselt stiilne kõlamaailm. Interpreedina on Anna-Liisa Eller äärmiselt tundlik, sisseminev, terviklik oma instrumendiga. Peale kandle mängib Anna-Liisa plaadil ka psalteeriumil, mis oli Euroopas laialdaselt kasutusel kuni XV sajandi keskpaigani. Ülimalt põnev idee on improviseeritud vahepalad ühelt teoselt teisele üleminekul, mida Anna-Liisa Eller esitab elektroonilisel kandlel (Elleri pillid on valmistanud Soome kuulsa Koistinenide suguvõsa kandlemeistrid). Seal tundub, nagu toimuks aja ja ruumi pidev nihe, nii rändab ka kuulaja ajastute vahel. Orgaaniliselt sulandub tervikusse meie aja teos, Helena Tulve “Silmaja”, mis oma heli mikrotoonidesse süvenemisega annab albumile lisamõõtme.




141 views