top of page

Ahven tegi äpi. Kas muusikud on happy’d?


Reigo Ahven.

Fairmus on eestlaste ellu kutsutud uus muusikaäpp, mis põhineb täiesti uut laadi tasujaotussüsteemil. Kohtusin suve hakul kodumaise muusikarakenduse looja ja tegevjuhi Reigo Ahvena ning ettevõtte operatiivjuhina töötanud Susanna Aleksandra Veldiga. Rääkisime kitsaskohtadest tänapäeva muusikatööstuses, kus muusikud on harjunud olukorraga, et oma looming tuleb voogedastusplatvormidel justkui tasuta ära anda. Millise lahenduse pakub äsja turule tulnud Fairmus? Reigo Ahven kirjeldas olukorda Fairmusi loomisel piltlikult nii:“Tundsime end nagu sääsk sinivaala kõrval”. Spotify’l on täna 195 miljonit maksvat kasutajat, neist Eestis 50 000. Kas Fairmus suudab oma õilsas missioonis ellu jääda ja võita kuulajate poolehoiu?


Susanna, palun ütle, millise probleemi Fairmus lahendab?

Muusiku vaatest on probleem selles, et kuulaja raha ei jõua selleni, keda tema kuulab. Fairmus lahendab selle ära! Usun, et tõelist fänni huvitab, et tema raha jõuaks just tema lemmikuteni ja artist jällegi tahab teada, et kui teda kuulatakse, siis ta ka saab tasu. Teisalt soovime parandada regionaalse muusika kättesaadavust ja tuua kuulajate kõrvu võimalikult palju kodumaist muusikat, mida mujalt ei leia.


Sellest siis ka fair nagu “õiglane”, seega Fairmus nagu fair music (õiglane muusika)?

Just! Sama põhimõte nagu fairtrade. Sellise tulujaotussüsteemiga striiminguplatvormi meie teada ei ole olemas. Veel.


Aga te juba teete!

Jah. Me juba teeme! (Naerame.)

See on täpselt nii pöörane ettevõtmine, et inimesed küsivad, kas te olete hulluks läinud, et lähete Spotify vastu? Ei saa öelda, et Spotify oleks kuidagi halb. Üldse mitte. Nemad rajasid tee ja kehtestasid standardi, kus inimesed on taas nõus muusika eest maksma. Ja nüüd, mis me peame tegema sisuliselt, on selline striiming 2.0, mis ka artisti paremini arvesse võtab.


Reigo, sina oled Fairmusi looja. Kas saad rääkida, kuidas see kõik alguse sai ja mis oli käivitavaks jõuks?

Oleme muusikutega arutanud kümne aasta vältel kõiki neid küsimusi, mida tehnoloogia areng on muusika väärtusele teinud. Spotify on nüüdseks 16 aastat tegutsenud. Deezer oli veel varem. Nad tõid selle kontseptsiooni massidesse, et muusikat on niimoodi võimalik striimida. Enne seda lokkas piraatlus. Aga see päris otsus sündis Covidi ajal 2020. aastal, kui me kõik saime selle šoki. Muusikute sissetulekutest moodustab 95% mingit sorti muusika füüsiline tegemine, salvestamised teistega või õpetamine. Kui see kõik koroonaajal ära kukkus, siis sai tegelikult mulle ja ülejäänud maailmale selgeks, et me oleme andnud oma muusika näilise promo vastu tasuta ära.


Kellega koos te seda teekonda alustasite?

Mäletan, et ma võtsin 2020. aasta oktoobris Tõnis Kivisillal (bassimängija ansamblites Traffic, Lenna) sabast kinni, sest teadsin, et ta õpib tootearendust TalTechis, ja siis me leidsime omale kolmanda kaasasutaja Juko-Mart Kõlari ja neljandaks tuli Kristjan Ulst. See neljane tuumik sai kokku novembris 2020 ja me tegime ajurünnaku. Ühtlasi oli olnud digikultuuri aasta ja Martin Aadamsoo selle juhina pidas TEDx kõne “Kui eesti muusikat pole voogedastuses, siis pole seda olemas”. Samal ajal tuli välja mõelda, kuidas see saaks olla jätkusuutlikum.


Kellele te seda äppi teete?

Me teeme Fairmusi äppi kuulajatele, et neile jääks alles mitmekesine muusikakultuur. Sest kui peaks jätkuma see, mis siiamaani, siis muusikat ja muusikuid jääb fenomenaalselt väheks. Aja- ja energiakulu on sama kõrged, kui on olnud, aga samal ajal on tulud täiesti kokku kuivanud.


Pean ütlema, et kuulsin esimest korda Fairmusist selle aasta alguses Eesti Muusikaauhindade galal, kus te samuti kohal olite. Kui ajakiri Muusika palus mul kirjutada mõned plaadiarvustused, laadisin ka ise selle põneva äpi alla ja sain tegelikult päris meeldiva kasutajakogemuse.

Susanna: Aga tegelikult, mis tunne sul on?


Palju parem tunne on!

Just! Mul hakkas ka parem tunne. Meie missioon ongi ehitada sellist platvormi, kus artist ja kuulaja saavad digitaalselt kohtuda.


Tean omast kogemusest, et albumi üleval hoidmine voogedastuses maksab 20 eurot aastas. Vaatasin ka DistroKid’i statistikast, et minu loomingut on kuulatud kõikidel platvormidel kokku ligi 185 000 korda. Kolme aastaga olen sellest tagasi teeninud kõigest 25 eurot. Kogu see süsteem on hetkel ikka väga tasakaalust väljas.

Jah! Ma andsin näiteks kunagi välja jõulusingli, mille üleslaadimine maksis mulle 10 eurot ja tagasi on see teeninud 4 eurot.


Susanna, ka sa oled ise muusik, laulja, andnud välja kaks stuudioalbumit. Kas saaksid tuua palun selge võrdluse oma loomingu näitel, kuidas on sinu plaatidel läinud Spotify’s vs Fairmusis?

Jah, võin rääkida! Esimese albumi andsin ise välja, need tasud laekuvad mulle. Teise albumi andis välja plaadifirma, seega sellest ei saa ma rääkida, kuna need striimingu tulud lähevad otse neile. Aga ma vaatan kohe järgi … (Susanna avab arvuti, võtab lahti kogu statistika, kust näeme selgelt, kui palju on tema plaadid tagasi teeninud nii Spotify’s kui Fairmusis.)


Väga huvitav oleks näha seda erinevust. Mõtlen ka praegu, et tooksin oma muusika Fairmusi. Usun, et paljudel muusikutel tekib sama küsimus: kas sellel on mõtet?

Susanna: Nii. Esimesel albumil koos teiste singlitega on Spotify’s umbes 40 000 kuulamist, mis on tagasi teeninud kogu selle aja peale alates väljaandmisest 2015. aastal umbes 40 eurot. Aga selle muusika internetis üleval hoidmine on mulle maksnud samuti 40 eurot, väljaandmise kuludest üldse rääkimata.

Aga vaatame nüüd Fairmusi seise. Just tulid eelmise kuu jagamised (aprill 2023 – Toim.). Siin mul muidugi suuri miljoneid veel ei ole (naerab lõbusalt), aga näed! Viimased neli kuud on laekunud Fairmusist muusika kuulamiste eest iga kuu umbes 5 eurot. Päris hea!

Seega võrreldes Spotify’ga, kus 8 aasta jooksul olen teeninud enda muusika ülevalhoidmise kulud peaaegu nulli, on Fairmusis on juba praeguseks laekunud 20 eurot selget kasumit.


See liigub tõesti paremas suunas! Tundub, et kodumaisele muusikule on väga kasulik tuua oma lood teile, sest nii saab ta palju arvestatavamat tulu teenida.

Just nimelt. Kuid see seis läheb kogu aeg paremaks, kui tõuseb kasutajate arv. See 20 eurot ei tundu praegu suur raha – see on kogunenud selle ajaga, kui meil oli võibolla 200-500 maksvat kasutajat. Aga kujuta ette kui meil on juba üle 2000 kasutaja! Ma näen juba praegu, kuidas see mudel minule toimib palju paremini!

Susanna Aleksandra Veldi. FOTO STINA KASE

Reigo, palun selgita veel, kuidas erineb teie tasujaotussüsteem Spotify’st?

Spotify arvutab tasu loopõhiselt. Meie süsteem on sekundipõhine. Kui keegi kuulab näiteks räpilugu 2 minutit ja klassikalise muusika lugu 10 minutit, siis see klassikalise loo 10 minutit on meil Fairmusis 5 korda suurema rahalise väärtusega. Küsimus ongi selles, et kui keegi kuulab Spotify’s lugu 29 sekundit, siis ei lähe see statistiliselt veel üldse kuulamiskorra alla. Artistile laekub Spotify’s tasu alles alates 31. sekundist üks kolmandik ühest sendist, olenemata sellest, kui pikk lugu on. See on tegelikult hakanud muutma lugude kompositsiooni ja introd on hääbumas, sest kuulaja tähelepanu proovitakse maksimaalselt hoida.


Mis teid veel eristab?

Meie unikaalsus on see, et ühendame muusika ja nende päris fännid. Ükskõik, kes on see artist – tal on olemas selline tuumikgrupp inimesi, kelle panus läheb praeguste voogedastusplatvormide sees sellepärast kaduma, et nad on ainult 1% iga artisti kuulajatest. On viidud läbi uuringuid, et 1% artisti superfännidest suudab tuua sellele artistile sisse 43% tema sissetulekutest. See tähendab, et me peame suutma aktiveerida selle 1%, kes tahab maksta, kes hoolib artistist, kes talle meeldib. Kui loome mugava keskkonna, kus artisti fännid oleksid valmis tegema selle ekstra liigutuse, et kuulata oma lemmikut YouTube’i või Spotify asemel hoopis Fairmusi platvormilt, loome suure muutuse. Meie eesmärk on, et muusik saaks olla muusik, mitte tiktokker, videograaf, kuhu praegu suund liigub.

Susanna: Muusika üleslaadimine meie keskkonda on tasuta ja jääb ka nii.


Kui palju maksab Fairmusi äpp kasutajale ja kuidas see raha jaotub?

Reigo: Praeguse seisuga on meie äpi hind 4.99 eurot kuus ja sellest pool läheb ainult nendele artistidele, mida inimene kuulab. Lubame endale sellise väikse arvutuse: kui 100 inimest kuulab ühte artisti, siis see 100 inimest toob sellele artistile kuus sisse juba 250 eurot. Ja see on tegelikult meeletu kasv! Kui aga need samad 100 inimest kuulavad ööl ja päeval lakkamatult oma lemmikut nt Spotify’st, siis ei saa me isegi parimal juhul rääkida enamast kui 5 eurost tulust muusikule.


Fairmusi ja Tallinn Music Weeki tiimid. FOTO INDREK KASESALU

Fantastiline! Seega kohvitassi hinna eest saab ligi kvaliteetsele sisu

le. Palju on tänaseks muusikat Fairmusi fonoteeki juba üles laetud? Kas mõnest žanrist on vähem loomingut esindatud ja keda te veel ootate?

Reigo: Meil on juba praegu ligi 18 000 fonogrammi, millest 4000 on sellised, mida ei ole mitte kusagil mujal. Seega me rõhume eksklusiivsusele, et osa muusikat saabki ainult meie juures kuulata. Klassikalist muusikat võiks rohkem olla. Seega üleskutse! Ootame väga Arvo Pärdi, Tõnu Kõrvitsa, Ülo Kriguli jpt eesti heliloojate teoseid Fairmusi. Tean, et klassikalise muusika puhul teevad olukorra keeruliseks plaadifirmad, aga neid tuleks siia meelitada.

Samuti on meil juriidiline kokkulepe ERRiga, mis tähendab, et järk-järgult saame teha oma rakenduses kättesaadavaks veel 30 000 fonogrammi ERRi arhiivist. Minu arvates on see juba kultuurilooline fenomen, mis on midagi sellist, mida peaks tegema juba ainuüksi pärandi säilitamise nimel.


Kas Fairmus võiks seega olla kasutusel ka näiteks kooli muusikatunnis?

Muidugi oleks rõõm, kui õpetajad kasutaksid Fairmusi, sest nii võidavad sellest ka autorid.

Mõelge, kui ilus oleks, kui näiteks VII klassi lapsed kuulavad tunnis muusikat ERSO sissemängitud näidete varal.


Kui palju artiste on tänaseks liitunud Fairmusiga?

Susanna: Meil on praegu juba 1250 artisti.


Teiste voogedastusplatvormide puhul tehakse väljamakseid kord kvartalis, kuid kui tihti teie muusikutele maksate?

Meie maksame iga kuu. Kanname raha artisti digitaalsele kontole ja siis artist saab paluda väljamakset.


Reigo, ehk on sul ka mõni edulugu eriliselt välja tuua?

Täna just üks äge räppar võttis Fairmusist välja 79 eurot ja minul on äge vaadata, et see pole 20 senti. Üks folkmuusika artist sai detsembris 173 eurot. Seda on hea näha.


Kas inimesed üldse teavad, et kuulajate raha muusikuteni ei jõua? Võiksid paremini teada. Oleme täiesti selles surmalõksus – ainult need jäävad ellu, keda suurte ettevõtete esindajad näevad tasuva investeeringuna. Püünele pääsevad vaid suurte plaadifirmade välja valitud artistid. Meie suurim unistus oleks see, et muusika ei taanduks hobitasemele.

Paljud ei anna aru, et see muusika on sündinud kellegi tööst ja see on üks pärl pärlikeest. Sa ei saa loota, et tuleb kümnes plaat, kui sa pole nõus esimese üheksa eest maksma.

Fairmusis muusikat kuulates ei soovita rakendus sulle automaatselt järgmist lugu, kui ei ole tegemist playlist’i või albumiga. Kas olete seda teadlikult vältinud? Miks?

Reigo: Meie mõte on see – nagu vanasti inimene võttis plaadi ja kuulas seda süvenenult. Me proovime vältida, et muusika ei devalveeruks. See on nagu heade lõhnaõlidega: kui nuusutad 30 tükki järjest, ei tee sa enam esimesel ja kuuendal vahet.

Susanna: Kas olete tähele pannud, et teistes platvormides suunab algoritm kuulajat üsna sageli lõpuks ikka mainstream’ipoole? Meie seda ei tee ja laseme kuulajal ise otsustada ja avastada, mida ta kuulata soovib.

(Reigo avab rakenduse ja näitab erinevaid ajastu playliste.)

Reigo: Näe, siin on 60-ndatest 124 laulu, 80-ndatest 151 ja minu lemmikud on 60-ndad ja 70-ndad. Siit saad kahe näpuvajutusega kuulata näiteks kasvõi Emil Laansoo ansamblit. Mulle meeldib, et see pärand on inimesele nii lähedal.

Tore on ka see, et ERR saab fonogrammide omanikuna lisamotivatsiooni digitaliseerida muusikat, mida pole seni veel jõutud teha. Sest piisab ühest tulekahjust ja see pärand on kadunud.


Mis oleks teie unistuste kuulajate arv, mis tagaks Fairmusi ellujäämise?

Reigo: Eesmärk on jõuda lähiajal 2000 maksva kasutajani kuus. Meie eesmärk on saavutada see kasutajate arv 18 kuuga. Ideaalne maksvate klientide arv kodumaal oleks 50 000 nagu Spotify’l. See on küll ambitsioonikas, aga mitte võimatu. Aga see on küllaltki keeruline, sest me peame paljusid veenma muutma oma harjumusi, et meid avastada.


Kui palju olete oma iduettevõttesse investeeringuid saanud?

Reigo: Praeguseks on meie 13-liikmeline tiim suutnud kaasata juba üle 700 000 euro. Hetkel on Fairmus ainult telefonirakendusena, aga vajame investeeringuid, et ehitada meid ka arvutipõhiseks.


Mida soovite veel öelda ajakirja lugejale?

Meie unistus on, et kõik ajakiri Muusika lugejad paneksid õla alla sellele tulevikuvisioonile, et et miski, mis kohtleb kuulajaid ja muusikuid õiglaselt, saaks areneda.

Teen siinkohal üleskutse ka kõigile muusikutele: tooge oma looming Fairmusi! Need on nagu talgud – tulevad need, kes tahavad. Me ei paku kala, vaid õnge.


Soovime Fairmusile edu ja elame kaasa neile ka “Ajujaht 2023” võitlustules, kus nad on jõudnud TOP20 sekka!

169 views

Comments


bottom of page